Mõned suvised teatrireisid.

 Suvi on küll suveteatrite aeg, aga sellel suvel jäi see käimine kuidagi kesiseks, aga imekombel isegi mõned etendused ära sai vaadatud. 

Palmses sai vaadatud "Isad ja pojad" ning Kiidjärvel "Rohelised niidud", "Üks helevalge tuvi"  Uuemõisa mõisas.

Pille Pürg muljetas Kirimäe mõisas ja esitas muidugi oma paroodia kangelasi. Jällegi sai südamest naerda.

Palmse idüllist ei saa küll kunagi isu täis. Romantiline ja kaunis

Teatrihuviline Palmses suveteatrit vaatamas ja muidugi koos ööbimisega. Puhkepaus pärast õhtusööki ja ennem teatrit.

Supelmaja

Palmse talveaed on endiselt sama kaunis ja rohelusest lokkav.

Ma lendan mesipuu poole..

Lummavad lillelised vaated

Suveteater üle sinise vee..

Viinaköök, ööbin selles toredas majas.

Isad ja pojad lava. No naerda sai ikka südamest. Mu kõrval ja minu taga lausa rõkkas kõva naer. 

Kerimäe vanas mõisas esines Pille Pürg oma erikavaga.  Muusikat tegi ka keegi andekas pillimees.

Kerimäel Pillet nautimas, laval nägime, Pugatshovat, Vassilijevi, Veskit, Birgit Susanne Hunti jne..väga hea naeruteraapia.

Kuid tipp teatrihetk oli see, kui Kiidjärvele sõitsime. Söögikohaks valiti meile Tillu kohvik, soovitan kõigil seal kord söömas ära käia, Kodukohvik ja söögid kõik nii koduselt maitsvad.

 

Raamitud.

Mooste kool.

Põikasime sisse Moostesse. Giidiga tegime seal tutvumistuurid mõisakoolis, pargis ja siis juba edasi Kiidjärvele. kus hakkame vaatama "Rohelised niidud" etendust. Millest see räägib, teab juba teist igaüks..no comments.

Seekord olid väga head kohad, istusime 5 reas ja mitte üks peanupp meie ette ei jäänud..

Saime nautida ka päikeseloojangut Kiidjärvel.

Vaheajal jalutasime ringi ja tõdesime, et lähimas majas on avatud kodukohvik. Kus väga külluslik menüü ja ilus lilleaed veel kõige boonuseks.

Ja Uuemõisa mõisas sai vaadatud, "Üks helevalge tuvi", näidend räägib kodust põgenemisest, koduigatsusest ja koju tagasipöördumisest, aluseks kirjanik Elin Toona elukäik. 

1944. aastal, vahetult enne Punaarmee sissetungi, põgenes seitsmeaastane Elin koos ema ja vanaemaga kodulinnast Haapsalust Rootsi poole. Sinna nad aga ei jõudnudki. Pagulasteekond viis Elini hoopis Saksamaale, Inglismaale ja viimaks Ameerikasse. Alles 2021. aastal kolis Elin Toona tagasi Eestisse, oma kodumaale.

„Üks helevalge tuvi” on lugu kolmest naisest, kes on teel tõotatud maale, teadmata, kus see asub. See on lugu sõjast ja selle tagajärgedest lapse silme läbi. Aga eelkõige on see lugu tohutust elujõust, mis hoiab inimest püsti ka kõige keerulisematel aegadel.

Väga hea vaatamine oli, see vana räämas mõisaruum sobis nii hästi selle etenduse jaoks..

Mingeid pilte ma ikkagi seal tegin, aga hetkel ei suuda ainsatki leida. Müstika...

Vähemalt on mul sügisesest Uuemõisast pilte, lisan vähemalt neidki, kuniks leian ka asjakohasemaid...

paluks kergemat karistust!

Uuemõisa mõis

Ja kaunis sügisvärvides park koos pargis asuva tiigiga, mille keskel saar.