Jaanipäev oli jällekord niiniii õnnestunud, kui pääsesin sinna vaikuse ja rahu paradiisi suvilasse, just sinna, kus me eelmisel aastalgi olime.
Metsa sisse, väikese järve rannale.
Kuna plaanisime olla mitu päeva, siis võtsime meie karvikust lapse kaasa.
Tema pärast natu pabistasin ka, mine tea, kaob veel ära seal, kust teda oskaks otsida suurte metsade vahel?
Aga ei, kohale jõudes, näitasin talle kätte, et siin on meie mökki, siin on su söök - jook ja tugikoht. Andsin natukene aega olla sees, tutvuda lõhnadega ja ootasin, et sööb ka natu ja siis lasin ta õue ümbrusega tutvust tegema.
Huvitavalt ta igaljuhul tutvus ümbruskonnaga, läks teatud maani ja tuli tagasi ja siis juba natu kaugemale ja jälle mõõtis maad maad mökini.
Jalutas nii öelda rada sisse.
Kuid jah, siis kadus ja ei näinudki teda järgmise päevani, kuid Kari tegi natukene seal elektritöid ja vaatas, kust seda kaablit vedada ja juhuslikult nägi kassi seal üleval puurida peal põõnamas.
Kui palju oli ennem seda teda kutsutud ja hüütud, ei kippu ka, ei väikest miud ka ei teinud..on alles tegelane.
Pistime ta sii mökki ja lasime seal olla nii öelda koduarestis. Kui välja sai siis veetis aega meiega.
Uuris igat asja, mis ette ainult jäi ..
Jaanipäev oli igati tore, olime seal kaks päeva ja mõlemal õhtul tegime lõkke ka ikka üles.
Grillisime liha, kana ja vorsti, panime kartulit süttesse ja oh, kui hea söök!
Mina limpsisin Asti Tosti magusat vahuveini ja nautisin lõkkest.
Teisel päeval tegime jaanisauna ka ja siis käisin ka ujumas, nii, et talvekasuka viskasin maha.
Vesi oli päris külm, aga ikka saunast tulla hästi mõnus. Nii puhas vesi on seal küll, et kollased vesiroosid õitsevad.
Tore Jaanipäev oli, selline rahulik olemine ja võrratult hea ilm ka veel soosis meid.
Kuid peale jaanilaupäeva sadas küll läbi öö, lausa kallas ja pool päeva ka tibutas, siis hakkas aga päikene meile naeratama ja õhtuks oli soe ning mõnus õhtukene jälle lõkke ääres.
Igati vahva jaaniaeg jälle möödas selleks korraks, ajaloo lehekülgedele kirjutatud...
Tegin omale näomaalingu ka "Sõnajalaõis" jaanipäevaks, sellest oli hea alustada meie mõnusat suvist pühade aega.
Jaaniõis
Ja juba ta põlebki, mina seal kai peal lehvitan "tiibu"
Jaanituli.
Tervitan teid kallid sõbrad - HEAD JAANIPÄEVA!
Veel põleb meie Jaanitulekene,
Ja põleb, ehki kasinalt, puud olid ikka märjad. Aga sooja andis ikka küll.
Selline aga vaade alla järvele, kus ka meie Jaanituli juba püsti pandud.
Paremale jääb väike grillimaja.
Meie karvikajalg Tikru, uurimas, mis huvitavad lõhnad siin ka on ..
Küsisin kas ta läheb kalale?
Kalamees Tikru paadis valmis ...kas kalamehest kamraade ka ikka on, kes nõus fisustama tulema ?
Hakake juba ometi aerutama, kala näkkab!
Nüüd oleme tagasi kodus, sain metsa äärest metsmaasikaid süüa - naminamiiii, siis leidsin siia linnamaja aia tiigi äärde kaunistuseks sõnajalgasid, kaevasin need seal üles, nüüd istutatasin siia maha.. Siis kaevasin mõmmile takjad üles, teeme nendest talle teed ja õli. (ravimiks)
Miljon sääsetüdrukut oli mu kimbus - aiaiaiiii..õnneks on abivahendeid, aga tiirlevad nad ikkagi, otsides, ehk kusagil on see mikroskoopiliselt väikene kohakene, kuhu sutsu teha saaks :P
Uued seiklused ootavad Eestimaal, saab näha, kas Soomes veel mingeid reise teemegi, käisime küll Turu saarestikus, aga ilmad olid natukene vihmased ja meid eriti siis kiskunud seal olema.
Kuid kaks päeva ikka olime seal tiirutamas, Taivassalos, ööbisime ühe öö kämpingus, pisike mökki, aga aitas küll vihma eest peidus olla.
Mõned pildid sai ikka napsitud ka sellest reisust, tegelikult oli see tööga seotud, mul oli üks make up töö vaja teha Turus ja siis sealt edasi läksime juba Turu saarestiku poole teele.
See pilt on Turu raamatukogu aknast pildistatud. Õuel käib TV saate filmimine.
Mina käisin selle saate näitlejaid meikimas.
TV saade "Runoraati"
Vaikust - filmime.
Näitlejanna Jaana Järvinen oma luuletust lausumas. Poodiumil istub zürii ja saatejuht.
Pealtvaatajaid oli päris palju.
Siin aga meie ööbimiskoha ümbruskond Taivassalo kämpingus.
Naabri suvila ja läbi puude hõrenev järve maastik.
See aga oli meie pisike mökki, meie soe öömaja.
Käisime ühe teepeale jäänud kiriku aiaga tutvumas Turu saarestikus.
Kellatorn ja kirku värav.
Ilusaid päikselisi suvepäevi Sulle armas lugeja!
Metsa sisse, väikese järve rannale.
Kuna plaanisime olla mitu päeva, siis võtsime meie karvikust lapse kaasa.
Tema pärast natu pabistasin ka, mine tea, kaob veel ära seal, kust teda oskaks otsida suurte metsade vahel?
Aga ei, kohale jõudes, näitasin talle kätte, et siin on meie mökki, siin on su söök - jook ja tugikoht. Andsin natukene aega olla sees, tutvuda lõhnadega ja ootasin, et sööb ka natu ja siis lasin ta õue ümbrusega tutvust tegema.
Huvitavalt ta igaljuhul tutvus ümbruskonnaga, läks teatud maani ja tuli tagasi ja siis juba natu kaugemale ja jälle mõõtis maad maad mökini.
Jalutas nii öelda rada sisse.
Kuid jah, siis kadus ja ei näinudki teda järgmise päevani, kuid Kari tegi natukene seal elektritöid ja vaatas, kust seda kaablit vedada ja juhuslikult nägi kassi seal üleval puurida peal põõnamas.
Kui palju oli ennem seda teda kutsutud ja hüütud, ei kippu ka, ei väikest miud ka ei teinud..on alles tegelane.
Pistime ta sii mökki ja lasime seal olla nii öelda koduarestis. Kui välja sai siis veetis aega meiega.
Uuris igat asja, mis ette ainult jäi ..
Jaanipäev oli igati tore, olime seal kaks päeva ja mõlemal õhtul tegime lõkke ka ikka üles.
Grillisime liha, kana ja vorsti, panime kartulit süttesse ja oh, kui hea söök!
Mina limpsisin Asti Tosti magusat vahuveini ja nautisin lõkkest.
Teisel päeval tegime jaanisauna ka ja siis käisin ka ujumas, nii, et talvekasuka viskasin maha.
Vesi oli päris külm, aga ikka saunast tulla hästi mõnus. Nii puhas vesi on seal küll, et kollased vesiroosid õitsevad.
Tore Jaanipäev oli, selline rahulik olemine ja võrratult hea ilm ka veel soosis meid.
Kuid peale jaanilaupäeva sadas küll läbi öö, lausa kallas ja pool päeva ka tibutas, siis hakkas aga päikene meile naeratama ja õhtuks oli soe ning mõnus õhtukene jälle lõkke ääres.
Igati vahva jaaniaeg jälle möödas selleks korraks, ajaloo lehekülgedele kirjutatud...
Tegin omale näomaalingu ka "Sõnajalaõis" jaanipäevaks, sellest oli hea alustada meie mõnusat suvist pühade aega.
Ja põleb, ehki kasinalt, puud olid ikka märjad. Aga sooja andis ikka küll.
Siin veel susiseb natu natu...uduloor peidab järve ...
Paremale jääb väike grillimaja.
Kalamees Tikru paadis valmis ...kas kalamehest kamraade ka ikka on, kes nõus fisustama tulema ?
Hakake juba ometi aerutama, kala näkkab!
Nüüd oleme tagasi kodus, sain metsa äärest metsmaasikaid süüa - naminamiiii, siis leidsin siia linnamaja aia tiigi äärde kaunistuseks sõnajalgasid, kaevasin need seal üles, nüüd istutatasin siia maha.. Siis kaevasin mõmmile takjad üles, teeme nendest talle teed ja õli. (ravimiks)
Miljon sääsetüdrukut oli mu kimbus - aiaiaiiii..õnneks on abivahendeid, aga tiirlevad nad ikkagi, otsides, ehk kusagil on see mikroskoopiliselt väikene kohakene, kuhu sutsu teha saaks :P
Uued seiklused ootavad Eestimaal, saab näha, kas Soomes veel mingeid reise teemegi, käisime küll Turu saarestikus, aga ilmad olid natukene vihmased ja meid eriti siis kiskunud seal olema.
Kuid kaks päeva ikka olime seal tiirutamas, Taivassalos, ööbisime ühe öö kämpingus, pisike mökki, aga aitas küll vihma eest peidus olla.
Mõned pildid sai ikka napsitud ka sellest reisust, tegelikult oli see tööga seotud, mul oli üks make up töö vaja teha Turus ja siis sealt edasi läksime juba Turu saarestiku poole teele.
Mina käisin selle saate näitlejaid meikimas.
See aga oli meie pisike mökki, meie soe öömaja.
Ilusaid päikselisi suvepäevi Sulle armas lugeja!
