Päikeseline Zanzibar.

Kui ma lugesin aasta tagasi reisikirjeldust Zanzibarile, siis pikalt otsuse tegemine aega ei võtnud, küsisin oma reisihimuliselt kaaslaselt, kas ta oleks huvitatud ja juba olimegi reisijate nimekirjas. See eksootiliselt kõlav saare nimi aitas ilmselt palju kaasa.

Aasta läks nii kiirelt mööda ja oligi aeg reisikohvrit pakkima hakata. Viimasel minutil meenus seegi, et vanal kohvril läks Vietnami reisil teleskoop sang rikki, nii, et tuli uue kohvri järele minna.

Meie grupp oli väike, 13 inimest, kõik olid suurte kogemustega reisijad, ühesõnaga palju näinud, palju käinud, suuremadki ebakohad enam ei heiduta! Suurepärane grupp ja kõik enam vähem üheealised.

Minu reis algas küll väikese viperusega, jäime Istanbulis oma lennust maha, see oli osaliselt lennujaama süü, aga ise olime ikka ka liiga muretud. Tuli üks öö lennujaamas veeta, aga järgmisel päeval juba lendasime Zanzibari poole. Piletid vahetati meile tasuta ümber, lend kestis 7 tundi väikese vahemaandumisega Kilimanjarol.

Lennujaamas ootas meid autojuht ja mõnus õhtune troopiline soojus. Natukene sõitu ja olimegi kohal paradiisis.

Meie koduks järgmiseks viieks ööks oli boheemlaslik Fun Beach Hotel. Bassein toaukse ees, soolase ookeani veega, võrratu. Kuum päike ja linnukeste laulusirin täitis kogu õueala, muusika omast käest. Varesed laulsid ikka ka sinna vahele oma eripäraseid kõlavaid noote.

Meil elas lausa ukse ees päris oma solist, no sealt nokakesest neid viisijuppe ikka sündis nagu muuseas.

Rohelus lokkab, õites põõsad rõõmustavad silmi. Kogu puhkuse saad veeta paljajalu, liiv on sama struktuuriga ja sama pehme nagu jahu. Uskumatult pehme.

Hommikusöögid olid väga rikkalikud, eriti maitsesid mulle kohalikud puuviljad. Kaaslased sõid erinevaid mereande ja kiitsid väga kokkade oskusi neid valmistada. 

Varesed olid alati kohal, tegid meile muusikat ja kui kellegi taldrik valveta jäi, siis sealt kadus imeruttu mõni parem palakene varese noka vahele. 

Legend räägib, aga ilmselt on see ka tõsi, et, kui David Livingstone, kes oli tuntuim kõigist 19. sajandi Aafrikas reisinud Euroopa maadeavastajatest, tõi saarele varesed, sest saar haises.  Varesed hakkasid nii öelda saarel sanitarideks.

Rannas liikusid kohlikud maasaiad, nad olid väga sõbralikud, juba kaugelt kõlas kohalik tervitus Jambo - jambo! Ja nende moto on lühike, aga lõbus, tõhus ja positiivne. Hakuna matata! Seda sai vähemalt tuhat korda kuuldud ja sama palju ka vastu öeldud, see tähendab, et kõik saab korda, pole muresid.

Tavaliselt olid neil oma suveniirid müüa või kutsusid sind oma pisikesse rannaärisse kaupa vaatama/ostma. või siis pakkusid sulle head massaazi teenust, kuid kunagi ei olnud nad pealetükkivad, ütlesid nou thank u - ei, aitäh, ei soovi, kui nad kohe juba soovisid sulle ilusat puhkust ja toredat aega paradiisisaarel.

Käisime söömas ühes väga boheemlaslikus restoranis, plätudest tehtud raamiga peegel kaunistas seina. 

Igal pool on ikka see mõnus värviline boheemlaslik stiil

Fun Beach õhtuses valgustuses.

Sillal olev restoran - baar, kus saab päikeseloojangut vaadata, aga päike ei looju mitte ookeani vaid palmide taha.

Päike loojub kella kuue paiku ja siis on peagi väljas pime.

Purjekas ookeanil

Igal pool imepehme valge liiv paitamas jalgu siidpehme puudutusega.

Hommikusöögi restoran õhtuses valguses.

Lihtne ja toimiv.

Hakuna matata! 

Pese oma mured maha, valge inimene on lausa hämmingus, et ka nii lihtsalt  saab..😁

Teen juttu ka Zanzibari saarest.

   Zanzibar on ajalooliselt ja geograafiliselt huvitav piirkond, millel on rikkalik ja mitmekesine ajalugu. See asub Aafrika idaosas, Indiast ja Aafrikast eraldatud Zanzibarini lahe saartel. Tänapäeval on Zanzibar osa Tansaaniast ja koosneb kahest peamisest saarest: Unguja (Zanzibar) ja Pemba. 

Zanzibaril on olnud tähtis roll Aafrika rannikul toimunud kaubanduses ja kultuuridevahelises suhtluses. Saared olid asustatud juba ammu enne eurooplaste saabumist. Zanzibar oli osa Bantu hõimude kodumaast, kuid oli juba 9. ja 10. sajandil kaubateede keskuseks. Araabia ja india kaubitsejad rajasid saartel oma kaubanduspunktid, mille tõttu on Zanzibaril olnud suurepärased sidemed Araabia maailmaga.

Islam jõudis saarteni juba 7. sajandil ja mängis hiljem olulist rolli saare kultuuris ja religioonis. Saare pealinnas, Zanzibar Citys, on mitmeid islami arhitektuuri mälestisi, sealhulgas Suur mošee ja palju teisi ajaloolisi ehitisi.

16. sajandi alguses saavutasid portugallased kontrolli Zanzibaril ja tegid sellest oma India ookeani kaubanduspunkti. 17. sajandi lõpus sai Zanzibar Omanist pärit araablaste kontrolli alla, mis tõi saarele mitmeid muudatusi, sealhulgas orjakaubanduse kasvu. Omanlastel oli suur mõju Zanzibarile ja nad valitsesid saart kuni 19. sajandi lõpuni.

Britid hakkasid 19. sajandi keskpaiku Zanzibarit ja selle ümbrust mõjutama ning aitasid lõpuks tugevdada Omani mõju. 1890. aastal sai Zanzibar Briti protektoraadiks.

Zanzibar oli orjakaubanduse üks keskusi 19. sajandi alguses ja keskpaiku. Orjus oli saarel laialdaselt levinud ja Aafrika mandrilt toodi orje, keda müüdi ja töötasid saare plantatsioonidel, peamiselt nelgi ja vürtside istandustes.

 Zanzibar sai iseseisvuse 1963. aastal, kuid juba 1964. aastal toimus saarel verine revolutsioon, millega kukutati sultan. Revolutsioonil oli etniline mõõde, kuna seal toimus võitlus araablaste (peamiselt sultani toetajate) ja bantu (peamiselt afrikaanlaste) vahel. Selle tulemusena moodustati uus valitsus ja Zanzibar ühines Tanganyikaga, et moodustada Tansaania.


Tänapäeval on Zanzibar Tansaania liiduvabariigi osa ja moodustab omaette administratiivse üksuse. Siiski on saarel oma iseseisev kultuur ja identiteet, mida peetakse piirkonna ajalooliste ja geograafiliste omaduste tõttu tähtsaks.

Zanzibar on üks Tansaania turismimagnetitest, kuna see on tuntud oma imeliste randade, ajalooliste paikade (nt Stone Town) ja vürtside (eriti nelgi ja kaneeli) eest. Vürtside kasvatamine on üks saare peamisi majandusharusid ja seda peetakse isegi "vürtside saareks".

Meie külastasime vürtsiaeda, kus tutvustatati saarel kasvavaid vürtse ja puuvilju, esitati igat taime eraldi, mis seal kasvab, oli muidugi kookos, kohvi, muskaati, vanilja, loorber, nelk, muskaat, ylang ylang, kaneel, kardemon, eukalüpt, pipart, chillit, jne..samuti erinevaid puuvilju ananassi, mangot, papaiat, citrusvilju jne kartul (kasvab puu otsas)

Meie kohalik giid Abdul näitab meile kaneelipuid ja samast puukoorest kaneelikoored rullitakse.

Kohvioamarjad.

Muskaatpähkel.

Vaniljataim ronimas mööda puutüve valguse poole.

Jackfruit ehk kikkapuu. Magus vili, kasutatakse magustoitudeks.

Kohalik aiandi tööline turistidele kroone punumas.

Kaks ööd veetsime Stone Townis. Tegime siis tutvust linna ajalooga ja huvitavate vaatamisväärsustega. Eriliselt paistavad seal silma uksed, massiivsed nikerdustega uksed.

Suured nupud olid ustel mitte ilu jaoks vaid, et elevantidega ei saaks uksi maha murda. Kui uksekohal on kaar, siis on tegemist Indudega.

Zanzbari anglikaani katedraal.

Kohalik kaubandus

Jäätis, jäätis - kuuma ilma tõmbenumber.

Kunstigalerii

Fred Mercury (õige nimega Farrokh Bulsara) sündis 5. septembril 1946 Zanzibaris, mis tol ajal kuulus Suurbritannia kolooniana.Ta kasvas üles Zanzibaris ja India osariigis, kuna tema perel oli tihedad sidemed India ja Zanzibari vahel.

Mercuri muuseum Stone Townis.

Fred Mercury sündis Parsi peres, tema isa, Bomi Bulsara, töötas Briti ametnikuna, ning ema, Jer Bulsara, oli koduperenaine. 

Fredil oli ka õde, Kashmira Bulsara. Tema perekond kuulus Parsi kogukonda, mis on Zanzibaris ja Indias elav väiksem, kuid oluline etniline ja usuline grupp, mis järgib zoroastrismi.

Fred Mercury veetis oma esimesed aastad Zanzibaril, kus ta õppis algklassides. Zanzibaril, kus elas palju erinevaid kultuure, alustas ta oma haridusteed ja arendas oma huvi muusika vastu. Kuid 1964. aastal, pärast Zanzibari revolutsiooni, oli tema perel oht ja nad pidid Zanzibari jätma. Revolutsioon muutis poliitilist olukorda ning palju etnilisi rühmi, sealhulgas parsid, nii, et nad pidid põgenema.
Pärast revolutsiooni 1964. aastal kolis Fred Mercury koos oma perega Inglismaale, kus ta asus õppima Londonis. See oli oluline aeg tema arengus, sest Inglismaal sai ta rohkem kokkupuuteid Euroopa ja lääne muusikaga.

Fred Mercury huvi muusika vastu sai tugevamaks juba Indias, kui ta käis koolis ja liitus kooli kooriga. Ta õppis ka klaverit, mis hiljem aitas tal kujundada oma muusikalist karjääri. Tema hilisem armastus ja andekus klassikalise muusika ja rock’i vastu said ühendatud, kui ta liitus bändiga Queen ja saavutas oma maailmakuulsuse.

Fred Mercury lapsepõlv oli seega kultuuriliselt rikas ja täis olulisi elumuutusi, mis kujundasid tema isiksust ja andeid. Tema muusikat teame me kõik, tõeline muusikaline geenius.

Stone Town, mis on UNESCO maailmapärandi nimekirjas ja tuntud oma kitsaste tänavate, ajalooliste hoonete ja islami arhitektuuri poolest.

Kivilinna elanikud

Saare majandus on tugevalt seotud ka kalanduse ja põllumajandusega, eriti vürtside, puuviljade ja magusate toodetega.

Zanzibaril on segu araabia, india, euroopa ja kohalikest kultuuridest, mis kajastub saare igapäevaelus, toidus, riietuses ja arhitektuuris. Enamik saare elanikest räägib swahhili keelt, kuid ingliskeelsus ja araabia keel on samuti levinud. Islam on peamine religioon, kuid saarel on ka kristlasi ja teisi usulisi vähemusi.

Zanzibaril on oma valitsus ja president, kuigi saare välispoliitikat ja kaitset juhib Tansaania föderaalne valitsus. On olnud perioode, kus poliitiline olukord on olnud pingeline, sealhulgas vaidlused valimistulemuste üle, kuid üldiselt on saarel tänapäeval suhteline rahu ja stabiilsus.

 Zanzibar on jätkuvalt tähtis turismi- ja kaubanduspunkt, kuid tal on ka oma väljakutsed, nagu toimetulek vaesuse, hariduse ja tervishoiu parandamisega. Samuti on saarel suurenenud huvi keskkonnakaitse ja jätkusuutlikkuse vastu, kuna turistide arv suureneb ja saare loodusvarad on ohus. 

Sestab ongi nad välja mõelnud turistile lisamaksud, iga öö eest maksad 4 dollarit eraldi hotellidele ja maale ennem ei pääse, kui sul pole ostetud Zanzibari tervisekindlustus, seda saab internetist osta 55 dollari eest.

Tänapäeval on Zanzibar unikaalne ja kultuuriliselt mitmekesine piirkond, millel on oma identiteet ja eripära. 

Zanzibari uste kujundus ja nende erinevad vormid on seotud saare ajalooga ja selle mitmekesise kultuurilise taustaga.

Uste kujundus oli tihti seotud omaniku etnilise ja sotsiaalse taustaga, samuti selle ajalooga.

Kolmnurksete uste puhul on tegemist haruldasemate ja spetsiifilisemate kujundustega, mis sageli viitavad aafriklastele, eriti kohalikule bantu kultuurile või teistele Aafrika etnilistele rühmadele, kellel oli oma eriline kultuuriline ja arhitektuuriline stiil. Kolmnurgad olid sageli seotud looduse, jumalikkuse ja viljakuse tähendustega, mis peegelduvad kohalikes uskumustes ja kunstis.

Kui ukse kohal on suur kaar, siis on see tihti seotud India päritolu peredega.  Uksed olid tihti kaunistatud detailide ja ornamenti, mis viitas India arhitektuuri ja kunstitraditsioonidele.

Kui uks on sirge, ilma kaarjata, viitab see tihti araabia päritolule. Araabia kultuur on Zanzibaril olnud väga mõjukas, eriti kaupmeeste ja meresõitjate kaudu. Araablased, kes Zanzibaris elasid, kasutasid sageli sirge kujuga uksi, mis olid lihtsamad ja rohkem funktsionaalsed, kuid siiski kaunistatud detailidega.


Need uksed on saanud kultuuriliseks sümboliks, mis peegelduvad Zanzibari ajaloolist ja kultuurilist mitmekesisust. Uste kujundus aitas lisaks sellele, et see tähistas omaniku päritolu, samuti kindlustada kodu, olles osa suuremast arhitektuurilisest ja usulistest traditsioonidest.

Stone Townis tänavad täis kaupmehi ja erinevaid galeriisid.

Jälle need tüütud turistid..

Igal õhtul, kui päike loojub, muutub Forodhani Gardens vabaõhutoiduturuks. Õhtuhämaruse saabudes hakkavad turul müüjad oma stende püsti panema. Välja tuuakse ajutised lauad, propaanipaagid ja grillid ning peagi täidab atmosfääri eklektiline vürtsika aroomi segu. Gurmaanide paradiis..

Meie aga leidsime rannaäärse restorani, kus teisel korrusel lahtised rõdud ja vaade imelisele ookeanile. Rannal tegid kohalikud noormehed saltohüppeid ja all mängiti elavat muusikat.

Tellisime häid häid kokteile ja nautisime õhtust vaadet.

Ja siis pimeduse saabudes tipa tapa hotelli tudule. 

Järgmisel hommikul loodusesse matkama.

Üks kõige kuulsamaid looduskaitsealasid Zanzibaril on Jozani mets. Jozani mets on Zanzibaril ainus suur troopiline mets, kus asub Zanzibari punane ahv, üks saare ainulaadseid ja ohustatud loomi. Jozani mets on osa Jozani-Chwaka lahe rahvuspargist. See mets on erakordselt tähtis mitte ainult oma loodusliku ilu, vaid ka selle mitmekesise ökoloogia poolest

Mangroovimetsad on väga olulised ja unikaalsed ökosüsteemid, mis asuvad troopilistes ja subtroopilistes rannikuvetes, kus soolane vesi kohtab magevett. Need metsad kasvavad peamiselt madalates rannikuvööndites, kus on kaldaalused madalad ja liikumisvõimelised veeteed, nagu lahed, sood ja rannikuäärsed alad.

Mangroovimetsad koosnevad peamiselt mangroovi puidest, millel on kohandatud juurestik, mis talub soolast vett. Mangroovipuud, nagu Avicennia ja Rhizophora, suudavad eritada liigset soola oma lehtedest, mistõttu nad saavad elada kohtades, kus enamik teisi taimi ei suuda kasvada.

Mangroovide juurestik on väga eriline – nende puude juured on sageli nähtavad veepinnal ja need pakuvad looduslikku kaitset tugevate lainete ja tormide eest. Juured loovad soodsaid tingimusi ka paljudele vetikatele, loomadele ja mikroorganismidele. See juurestruktuur aitab vältida rannikuerosiooni.

Mangroovimetsad on väga produktiivsed ökosüsteemid, mis pakuvad elupaiku paljudele loomadele ja taimedel. Need alad on elupaigaks paljudele kalaliikidele, linnuliikidele, koorikloomadele ja muudele mere Mangroovimetsad on üks tähtsamaid süsiniku sidujaid. Nad suudavad siduda suures koguses süsinikku oma biomassis ja mullas, aidates seeläbi võidelda globaalsete kliimamuutustega. Mangroovide ökosüsteemid salvestavad sageli rohkem süsinikku, kui paljud teised maapinnal asuvad metsad

Mangroovimetsadel on ka majanduslik väärtus. Need pakuvad puitu, mis on paljuski kasutatav ehitusmaterjalidena, samuti toitu (näiteks kalade ja molluskite kogumine). Lisaks on mangroovimetsad olulised turismiobjektid, kus inimesed saavad nautida looduse ilu ja rahu.

Kuigi mangroovimetsad on ülimalt olulised, on nad maailmas kiiresti kadumas. Üks suurimaid ohte on inimtegevus, sealhulgas ranniku arendamine, näiteks turismi, sadamate ja põllumajanduse jaoks. Samuti mõjutavad mangroovimetsi reostus, kliimamuutused (eriti tormide sagenemine ja tõusvad mereveetase) ning üleharvestus. Giid ütles, et loata puid maha võtta ei tohi, väga suured trahvid ja kui ühe võtad, siis kümme pead asemele istutama.

Mangroovimetsad on looduse poolt loodud erakordselt väärtuslikud ökosüsteemid, mis pakuvad mitte ainult elupaiku mitmesugustele liikidele, vaid aitavad ka võidelda rannikuerosiooni, kliimamuutuste ja süsinikuheidetega. Samuti on nad kultuuriliselt ja majanduslikult tähtsad paljude kogukondade jaoks. Kuid nende kaitsmine on hädavajalik, et säilitada nende elutähtis roll ökosüsteemides.

Kui Zanzibaril ei kasvaks mangroove, siis poleks saart enam olemas, rääkis giid. Tänu nendele puudele suudab saar vastu pidada tsunamidele.

Ja siis jalutasime ahvikesi otsima, kuigi nad on kõrgel puu otsas nägime neid ikkagi seal söömas puude lehti. Igks juhuks puude alla ei soovitatud minna, ahvikesed sirtsutavad päris usinalt.

Üks julge ahvike tuli ise midagi paremat noolima. Kuid üldiselt on nad arad ja inimeste juurde ei tule, pigem söövad seal puulehti ja nokivad teineteiselt kirpe, ka seda juhtusime nägema..

Nii nad seal puudel toimetavad, kirpusid otsivad ja oma kõhukest täidavad.

Sõnajalad on ravimtaimena kasutusel. Sõnajalalehed tambitakse katki, segatakse kokku kooksõliga ning kasutatakse raviks haigetele liigestele. Pidavat väga hästi aitama.

See park asub saare keskosas ja on tuntud oma tihedate metsade, soode ja mangroovide poolest. Park on üks tähtsamaid looduskaitsealasid Zanzibaril ja toimetab teaduslikke uuringuid, et kaitsta saare ainulaadset loodust ja elusloodust. 

Mahagon puudest valmistatakse mööblit, mis uhkemast uhkemad.

Kaks ööd ööbisime Stone towni Dhow Palace Hotellis, mis on üks ajaloolisemaid ja populaarsemaid hotelle Stone Townis, Zanzibaril. Stone Town ise on Zanzibar City ajalooline süda, mis on täis kultuuri ja ajalugu, olles tuntud oma kitsaste tänavate, ajalooliste hoonete ja islami arhitektuuri poolest. Vaatame mõlemat – Dhow Palace Hotelli ja Stone Towni rohkem.

See hotell on rajatud ajaloolisse hoonesse, millel on ainulaadne arhitektuur, mis peegeldab saare rikka ajalugu ja kultuuride segu

Hotell asub endises kaubandusliku tähtsusega hoones, millel on omanäoline arhitektuur – klassikalised Omani ja Arabia mõjutused, samuti portugali ja briti kolonialismi aegsed jooned. Hoone on restaureeritud ja säilitab oma ajaloolise võlu, pakkudes külalistele võimalust kogeda osa Zanzibari ajaloost.

Dhow Palace on oma interjööris ühendatud traditsiooniline ja luksuslik, pakkudes külastajatele sooja ja mugava keskkonna. Hotelli disainis on mitmeid puidust elemente ja kaunistusi, mis viitavad kohaliku kultuuri ja käsitööle. Samuti on seal tihti ka dhow-laevadega seotud dekoratiivelemente, kuna "Dhow" on traditsiooniline araabia purjekas, mis on olnud oluline osa Zanzibari ajaloo ja kaubanduse ajaloost.

Kuna hotell asub Stone Townis, on külalistel lihtne tutvuda Zanzibari ajaloo ja kultuuriga. Stone Town on ainult jalutuskäigu kaugusel ja seal on palju ajaloolisi kohti, nagu House of Wonders, Forodhani aed ja Old Fort. 

Stone Town on Zanzibar City ajalooline ja kultuuriline keskus. See on üks maailma UNESCO maailmapärandi objekte, mis on tuntud oma ainulaadse arhitektuuri, mitmekesise ajaloo ja kultuuri poolest. Stone Town on segu Arabia, Indiast, Aafrikast ja Euroopa kolonialismi mõjudest, luues erilise ja värvika segu.

Stone Town oli kunagi Aafrika idaranniku kaubanduse ja orjakaubanduse oluline keskus, kus toimusid kaubavahetused araablaste, portugallaste, indiaanlaste ja eurooplaste vahel. Orjakaubandus oli Zanzibaril oluline osa, mis mõjutas saare ajalugu ja kultuuri. Stone Townis saab külastada Orjaturu mälestusmõõdikut.

Stone Town oli Zanzibari sultanaadi pealinn, mida valitses Omanist pärit araabia sultan. 19. sajandil saavutas Zanzibar suure majandusliku ja poliitilise tähtsuse, olles sujuvalt ühendatud erinevate kaubandusvõrgustikega, mis ulatusid India ookeanini

Stone Towni kitsad tänavad ja traditsioonilised korstna- ja puidust aknad koos islamitermudega on osa selle arhitektuurilisest ilust. Tänavatel kõndides tunneb tugevat araabia ja india kultuuri mõju, eriti läbi arhitektuuri, kunstide ja toidu.

Stone Towni peamine ajalooline keskustel on mitmed mosheed, mõisad, teatrid ja turud, kus saab tunda kohaliku elu ja ajaloo hingust. Üks tuntumaid vaatamisväärsusi on House of Wonders, mis oli kunagi sultani residents ja on täna muuseum, kus saab uurida Zanzibari ajalugu ja kultuuri.

Stone Towni turud, nagu Darajani turg, pakuvad kogemusi, kus saab osta värskeid puuvilju, vürtse ja kohalikke toite. Zanzibar on tuntud oma vürtside, sealhulgas nelgi, kaneeli ja pipra poolest.

Stone Townis on palju hotelle, kohvikuid ja poode, kus saab osta käsitööd ja kohalikke tooteid. Lisaks sellele on saarel mitmeid ekskursioone ja tegevusi, nagu vürtside farmid, merikilpkonnade saared ja puhkuse rannad, nagu Nungwi ja Kendwa.

Stone Town on piirkond, mis on täis ajalugu, kultuuri, arhitektuuri ja traditsioone, pakkudes külastajatele ainulaadset kogemust, kus saab tutvuda Zanzibari rikka minevikuga ja nautida kauni saare elu.

Iidne ajalooline amfiteater Stone Townis, sain sinna ainult sisse piiluda, sest seal toimusid renoveerimistööd.

Värviline ja rõõmus kaup sind igal sammul ootamas.

Selline ta siis on see kivilinn ja kui üks väga põnevalt riietatud linnakodanik tuli vastu, siis ei saanud mitte pilti tegemata jätta..

Ongi aeg Vangla saarele sõita, külla  kilpkonnadele.  

Vangla saar (tuntud ka kui Prison Island või Changuu saar) on üks Zanzibari saarte kuulsaimaid ja ajaloolisemaid külastuskohti. See saar asub umbes 5 km kaugusel Stone Townist ja on populaarne turistide seas oma ajaloolise tausta, loodusmälestiste ja erakordse looduselu poolest.

Vangla saar sai oma nime, kuna saar oli kunagi vangla. 19. sajandi lõpus rajati saar ja sellel asuv suur vangla, kus peeti kinni orje ja hiljem ka erinevaid kurjategijaid. Kuid saar ei olnud kunagi täisväärtuslik vangla ja ei olnud laialdaselt kasutusel.

Hiljem, 19. sajandi lõpus, kasutati saart ka Zanzibari sultani isikliku karantiinikohana, kus viibisid haigeid inimesed.

Vangla saarel on veel teinegi nimi Changuu saar.

Vangla saar on koduks suurele arvule Aafrika hiidkilpkonnadele. Need hiidkilpkonnad, mis on pärit Seychellidest, on saarel elanud juba sajandeid. Külastajad saavad neid hiidkilpkonni näha ja uurida, kuidas nad liiguvad ja oma elu veedavad. 

Vangla saar on ka looduse- ja taimestiku poolest huvitav. Saar on kaetud tiheda rohelusega, kus kasvavad palmid, puud ja mitmed troopilised taimed. See on suurepärane koht looduse nautimiseks ja lõõgastumiseks.

 Täna on see ajalooline hoone üks suuremaid huvipunkte. Kuigi vangla pole enam kasutuses, on hoone endiselt olemas ja on osa saare ajaloolisest pärandist. Selle hoone külastamine annab külastajatele ülevaate saare minevikust.

Külastajad saavad Vangla saarele sõita dhow-laevaga – traditsiooniliste araabia purjekatega, mis on olnud osa Zanzibaril toimuva kaubanduse ajaloost. Dhow-reis pakub suurepäraseid vaateid merelähedastele aladele ja Stone Townile.

Saarel on rajatud jalutusteed ja rajad, kus saab nautida jalutuskäike looduses. Erilised vaated, troopilised taimed ja hiidkilpkonnad muudavad selle kogemuse veelgi huvitavamaks.

Vangla saare ümbruses on kristallselged veed, mis on ideaalne koht snorgeldamiseks ja sukeldumiseks. Saar on osa merelooduse kaitsealade süsteemist, kus saab avastada värvikirevaid koralle ja erinevaid kalaliike. Vangla saar ja selle ümbrus on ka suurepärane koht, kus nautida rahu ja vaikust, kus mereelustikku avastada. 

Ja seda me ka tegime, sulpsasime sügavesse ookeani vette ja ujusime mehiselt, välja ei tahtnud keegi tulla, mõnusalt soe ja soolane vesi kandis hästi. Meestel olid vajalikud vahendid kaasas snorgeldamiseks ja nemad siis uurisid ookeani põhja.

Giid tõi meile punase koralltähe vaatamiseks, keskel on tal üks silmake ja kaks tundi tohib ta veest väljas olla, giid viis ta sinna samasse tagasi, kus kohast ka leidis. 

Vangla saar on tõeliselt ainulaadne ja ajalooliselt huvitav koht Zanzibaris. See pakub mitte ainult ajalugu ja kultuuri, vaid ka looduse ilu. Hiidkilpkonnad, snorgeldamine, dhow-laevadega sõit ja ajaloolised hooned on vaid mõned põhjused, miks külastajad armastavad seda saart. Lisaks on saar rahulik ja maaliline koht, kus saab nautida vaikust ja looduse ilu.

Ja edasi juba liigume järgmisse hotelli rannapuhkust jätkama. Seekord suundume idapoole vaiksesse Uroa kalurikülla.

Oli see vast tore elamine - olemine. Kõik hinnas hotell, söögid, joogid, koogid. Kookide lett oli lõputu, oh neid magusaid maiustusi, aga ma ikkagi olin tubli, maitsesin mõnda küll, aga jäin truuks puuviljadele. Kookidel oli üks hea omadus, nad oli tillukesed.

Hotelli fuajee osa, kus siis oli wifi area ehk leviala, tahtsid netitada, siis sea aga sammud sinna.

Hotelli ranna ala, koos valvuritega.

 Rohkete õitega ääristatud teed

Päikese käes ainult lühikest aega, ikka varju alla ja päike annab sellegipoolest hea jume peale.

Ilus sinine ja väga soe India ookean. Nii sooja ookeanivett ei mäletagi, madalas küll, aga, et sügavas vesi üle 30 kraadi olla võib, see on jah juba erakordne. Ja nii selge ning soolane.

Mõõna ajal oli vesi täiesti rannast kadunud, kuid päeva peale õnnestus siiski ookeani sulpsata ning soojast veest rõõmu tunda.

Õhtune bassein oma värvides

Ja nüüd lähme koogikesi imetlema, puhas silmarõõm

Värsked saiakesed, sööge - sööge, siis kosute.

Salativalik on väga mitmekesine, polegi sellist rikkalikku salatiletti näinud varem.

Toiduvalik oli äärmiselt külluslik, ei usu, et seal kellegil kõhuke tühjaks jäi, lisaks erinevad soojad toidud, küll mereannid, pastad, kartulitega, riisiga jne..

Meie eest hoolitseti ääretult hästi. Saime kogeda kõike seda, mida üks turist peaks Zanzibaril kogema, nägema ja nautima.

Aitäh Aafrika! Hakuna matata! 

I 💗 Zanzibar