Aegna saar.

 Kui juba saared, siis saared lõpuni ja siis las ollagi täiuslik! ..või siis ikkagi nii palju, kui neid läbi käia jaksu on. Aegna saarel on minu pisikesed lapsejalad kord kõndinud, nüüd sai see teekond uuesti ette võetud.

 Seekord ma jalgratast ei laenutanud, Aegna on just nii sobivalt suur, et sellele jõuab jalutades tiiru peale teha ja ma jõudsin, aega jäi ülegi kohvikus head kohvi nautida, ennem, kui laev mind tagasi mandrile viis.

Aegna saar on looduskaitsealune ja kuulus oma mitmekesise taimestiku ja loomastiku poolest. Saar on koht, kus saab nautida rahu ja vaikust, olles samas Tallinna lähedal. See on koht, kuhu võivad külastajad tulla, et tutvuda Eesti looduse ja ajaloo eripäradega

Öeldakse, et kes vaikides Aegnale tiiru peale teeb, tuleks looduskaitse alla võtta. Ma peaksin oma kanditatuuri esitama. Sellest ma muidugi teadlik polnud saarel kõndides, aga ka teadmatult võib vahel midagi toredat saavutada.

Aegna kerkis merepinnast umbes 5 100 aastat tagasi. Aegna saar on umbes 3,5 km pikk ja 2,5 km lai. Saare pindala on umbes 3,4 ruutkilomeetrit.  Aegna on suuruselt 17-s Eesti meresaar. 

Aegna saar on väga mitmekesise loodusega, seal on liivased rannad, soised alad, metsad ja järved. Loodus on olnud suhteliselt puutumatu, kuna saar ei ole olnud pidevas asustuses.

Aegna sadam asub Lohknase otsal, sadamakail on tulepaak, mille kõrguseks 7 m. Tulepaak on  navigatsioonimärgiks pimedal ajal.

Saarel on olemas mõned matkarajad, mis viivad läbi nõukogude ajast pärit sõjaliste objektide ja pakkuda võimaluse tutvuda nende rajatistega. Kui otsid ajaloolisi objekte, on Aegna saar üks koht, kus saab leida neid haruldasi ja unikaalseid jälgi minevikust.

Hakkasin astuma Karnapi teed mööda, kaaslaseks kaunis rannaäär vaatega merele, eks siis ole näha, kuhu ma välja jõuan, aga nopin neid rannavaateid ükshaaval.

Karnapi rand, istu, puhka naudi vaadet..

Õnneks oli kogu Aegnal veedetud päev täis päikest, meri oli vaikne ainult sillerdas suviselt. Astudes edasi mööda ilusat metsateed,  ütleb infotahvel, et olen Hallikivi randa jõudnud. 

Aegna saar on üks Eestimaa kauneimaid ja ainulaadsemaid väikesaari, mis asub Soome lahes Tallinna lahe piirkonnas. See on osa Eesti looduskaitsealast ja osa Viinistu looduskaitseala territooriumist. Aegna on oma looduse ja ajaloo poolest väga huvitav.

Ikka edasi Mustamäe ranna poole.

Armas kividega ääristatud rada.

Mustamäe rand. 

Sealt edasi viib tee Lemmiku ninasse, aga teele jäid vana kalmistu, Eerikneemel on maagiline kiviläbürint ning Lemmikul asuv kivikülv, 23 kaitsealust rahnu, olid need alles vägevad mürakad.

Hästi hea ja rahulik teekond, teisi matkajaid sai nähtud siin - seal. 

Aegna rändrahnud ehk Lemmikneeme kivikülv koosneb 23 suurest ja kümmekonnast väiksemast rahnust, moodus - tades Eesti suurima tiheasetusega kivikülvi. Lääne- ja põhjaosas on kivikülv hõre, kagupoolses osas väga tihe. Suuremate rändrahnude ümbermõõt on üle 20 m ja kõrgus üle 3 m. Suurim rändrahn on Tulekivi ehk Sihi Suurkivi (ü 35,1 m; h 4,0 m), kaitse all 1939. aastast. Tulekivi olevat kasutatud märgutule kohana kaluritele, et nad leiaksid saare ka pimeduses. Sihi Suurkivi viitab saare pikimale metsa - sihile, mis sai alguse läänest Järvesoo juurest.

On alles huvitav puu.

Saarel asuvad ka mitmed matkarajad, kus saab nautida looduse ilu ja vaadata saare elurikkust. Tänapäeval on Aegna saar huvitav ka ajaloolise ja kultuurilise väärtuse tõttu.

Usun, et see on endine kasarmu, nüüd asub seal ajalookeskus.

Aegnal asub arvukalt kultuurimälestisi, millest lõviosa moodustavad endised kaitserajatised. Kõndisin neist mööda, aga sinna juurde ronida ei olnud mingit soovi.

 Saarel on endiselt mõned kaitsepositsioonid, miinitõrje rajatised ja muud kaitseobjektid, mis olid seotud Nõukogude armee tegevusega. Need on peamiselt suured betoonstruktuurid ja küngastele rajatud kaitsevallid.

Saarel on olnud ka mitmed sõjaväe kasarmud ja teenistusrakendused. Need hooned on olnud kasutusel Nõukogude sõjaväelaste majutamiseks. Paljud neist hoonetest on aja jooksul lagunenud, kuid mõned on endiselt olemas ja neid saab leida saare erinevates osades.

Lemmikuneeme kael

Tagaloome ots on kivine murrutatav maanina. Siin asub vana meremärk. Lemmiku liitsihi alumine paak paigaldati 19. sajandi lõpus. Liitsiht on kahe tulepaagi moodustatav mõtteline joon. Liitsihi eesmärk oli juhtida laevu Kuradi - muna ja Nygrundi madalikest mööda. 1927. a. olid saare kirdeosas Lemmikul sihtmärgid ja tulepaak. Maanina läheduses on tormilained heitnud kive rannalä - hedase männimetsa alla.
Siit paistavad Aegna saare ja Rohuneeme poolsaare vahele jäävad väikesaared: neli - nurkne, väheliigestatud rannajoonega, püsiasustusega Kräsuli saar ja süstikukujuline Kumbli saar. 

Keskajal püüti siinkandis rae tarbeks kala, võimalik, et Kräsulist edelasse jääva Angerjakari lähistel ka angerjat. Aegna ja Kräsuli vaheline väin Suur salm on ajalooliselt tähtis laevasõidutee. 

Suure salme kaudu kulgesid laeva - teed Tallinna lahest põhja Porvoosse, Viiburisse ja itta Narva, Laadogale, Novgorodi. 

Keskajal oli Suure salme sügavus ca 5 m ning see oli läbitav kõikidele tolleaegsetele laevadele. 18. sajandi keskpaigas märgiti salme sügavuseks aga kaks meresülda. 

Aegna saar oli osa Nõukogude armee miinitõrjeala süsteemist. Seal võidi hoida ja paigutada miine laevandus- ja sõjategevuse eesmärgil. Kuigi tänapäeval on enamik neist ohtlikest miinidest eemaldatud, on saare ümbruses endiselt mälestusi ajast, mil saart kasutati sõjalistel eesmärkidel.

Lemmikneeme lõunarand.

Aegna Loodusmaja, kui oluline õppekeskus, valmis 2008. aastal ning õppetegevust alustati 2009. aasta kevadel. Õppekeskus pakub loodus- ja keskkonnahariduslikke õppekava toetavaid õppeprogramme õpilastele, samuti võimalust läbi viia koolitusi ja seminare, pakkudes õppijatele ka majutust. Põhitegevus on suunatud saare looduse tutvustamisele, sealhulgas erinevate metsatüüpidega tutvumisele ning Läänemerele ja selle kaitsele. 2010. aastal võeti vastu saareolusid ja väärtusi kajastav Aegna maastikukaitseala kaitse-eeskiri, mille eesmärgiks on kaitsta saare metsa- ja rannikukooslusi, samuti haruldasi liike ning nende elupaiku. Aegna elusloodust on hästi uuritud, siinsed metsad katavad saarest ligi 85%, millest valdavad on männikud, vähem esineb kuuse ja sanglepa enamusega puistuid. 

Põhjaranna vaated merele.

Ranna ääres ootas üks kangast lamamiskiige, millele oli antud tekst kirjutatud. Tegin seal väikese puhkepausi, kiige teenust kasutades.

Siin seal oli ikka ka elamuid, mõned tühjad, mõnes oli ikka näha, et elu sees.

Sain ka palumetsas kõndida. Valdavalt kuuske ja mändi. Head pohla ja mustikametsad

Punane kobar tahtis ka pildile jääda.

Valge maja, ma usun, et see on see sama maja, mis Pirita teele välja paistis, kui ma väike olin, nüüdseks on tema vaatele ette kasvanud puud, enam teda näha pole, aga ma leidsin ta üles.

Ohvitseride kasiino ja staap, kuna saarel elasid ka sõjaväelaste pered, tegutses seal lähedal ka raamatukogu ning Aegna algkool.

Selliste suurepäraste ja ilusate vaadetega saar - Aegna. Isegi taevas lööb tantsu.