Altja ja killuke Rakveret

Rakvere ikka kutsub aeg - ajalt, seekord sai koolinaistega seal väike üritus peetud, nii, et tuleb ka siis ringi liikuda vajadusel.  Oli aega linnas ringi jalutada ja vaadata, mida uut linna ilmunud. Ja oligi kohe uus kujuke tekkinud Pika tänava puhkealale. Edith Kotka-Nymani auks loodud skulptuur.

Ta oli Rakvere hea tahte saadik, kes panustas Rakvere ja Rootsi Sigtuna kommuuni koostöösidemete loomisesse pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist, õpetas eesti keelt ning tutvustas Eesti ja Rakvere kultuuri ja ajalugu. Edith Kotka sündis Tallinnas, tema lapsepõlv möödus Rakveres kuni 8. eluaastani, siis põgenes pere Rootsi.

Vaade alla puhkealale.

Kõik teavad Rakvere Tarvast ja kus ta ka asub, aga lisan Tarvase strateegilised mõõdud,
Ta on 6,5 meetrit pikk ja 2,6 meetrit kõrge pronksist skulptuur, kujutab pulli/sõnni nimega Tarvas, mis on linna sümbol. See on üks suurimaid pronksist skulptuure Eestis ja tõeline pilgupüüdja. Samuti on võimalik linnuses ja läheduses leida mitmeid teisi huvitavaid skulptuure ja monumente.

Rakvere sümbol.

Aqua spa

Rott oli ka minu jaoks uus tegelane Kirikupargis, aga tema pandi sinna, kui Roti aasta algas.

Kaunis kirikupark.

Hästi palju lillepuhmakaid igal pool, väga ilus puhas linn kaunites lillevärvides.

Seekord ööbisin Art hotellis, kiidan ja soovitan.

Ja järgmisel hommikul plaanisin sõita Altjasse, et Altja tore matkarada läbida. Loodus kutsub, on ju veel suvised ilmad, parim aeg matkamiseks.

Altja matkarada algab parklast. Siin asub ka vana kõrts, mille õuest algab matk. Sissepääs sinna on kohe suure vana kiige taga.

Altja õpperaja peamine vaatamisväärsus on kaluriküla. Mere ääres on mitu vana hütti, mis on endiselt oma otstarbel kasutusel. Rada hõlmab jõe ületamist üle rippsilla.

Üle Altja jõe viivat purret nimetatakse Kärpse palgiks. Nimi on tulnud tõenäoliselt soomlasest asukast, kes seal jõesuus elas, tema nimi oli Kärpänen.

Sillast ülesvoolu kasvavad mõned kuusehiiglased, millel vanust üle paarisaja aasta.

Allavoolu kaldal käisid naised lambaid pesemas, sellepärast ka nimi Lambapesu auk.

Tore Kärpse palk küll, trepike ka nii looduslik.

Teisest küljest ikka ka hea üle vaadata.

Rada jätkub läbi metsa ja ühes kohas viib matkajad hiiglasliku rändrahnu juurde. See on 4,1 meetri kõrgune ja ulatub oma kõige laiemas kohas kuni 19 meetrini! Kuid nagu arvata võis, ei ole sellel kaljul nime. Kohalikud kutsuvad seda lihtsalt “Suureks kiviks metsas”.
Muide, metsas võib näha selliseid haruldasi linde nagu jäälind ja vesipapp.

Ja väikesed värvilsed seenedki pistavad kübarad samblikust välja.

Väga heas korras matkarada, oli lausa rõõm astuda.

Ja siit see imeilus merevaade avaneb, lausa lummavalt ilus. Milline kingitus.

Altja rannik tutvustab nõukogude aega. Tol ajal oli siin riigipiir ja võõrastel ei olnud lubatud rannas viibida. Külas elavad kalurid pidid merele minekuks saama eriloa, mille näidis on ühel infotahvlil.

Rada jätkub piki rannikut kuni kalurikülani, kus on püsinäitus vanade kalurimajadest, mis sarnanevad Tallinna Vabaõhumuuseumis eksponeeritud näidistega. Vahetult enne külla jõudmist on marsruudil veel üks peatus, kus saab tutvuda Merinõmme Seltsimaja varemetega.

Laikari rand. Luidete liiv on pude ja soolane, vaid väga vähesed taimed suudvad siin kasvada. Merihumurile aga meeldib siin kasvada.

Merinõmme rand, koht kus leiab palju merikarpe.

Ja ots ringi ning tagasi tuldud teed ja jälle üle Kärpse palgi tipa - tapa.

Ka puud leiavad teineteist. 💕

Selline tore hommikune metsaretk mereni ja tagasi, pikkusega 3 km...täiesti sobiv.