Sünnipäevapidu Saimaa järvel.

Käes ongi kuldse värvidega sügis, puud kummardavad üha rohkem ja rohkem tuule ees, kuid sellegipoolest on neil aega värvida oma lehti sügiskirjuks :) 

Suvi oli tõeliselt ilus seiklus minu jaoks, lisaks oli suvi veel väga soe ja helde meile päikest jagama.

Sai seigeldud ja käidud ümber kauni Eestimaa, Soomes ja nendest seiklustest mõni jutukenegi blogisse kirjutatud.

Nüüd aga kirjutaks mõne reaga Kari sünnipäevast. 

Kari nagu ikka tavaliselt ei taha sünnipäevasid pidada.

Meie eestlased aga tahame oma sõpradega laua taga ühist kvaliteetaega veeta. 

Meie pere ju on pool soomlast, pool eestlast, seega tuleb kirik keskele küla ehitada :)

Meil on nii mõnedki sünnipäevad jahil peetud, kuna aga ikka uusi sugulasi tuleb juurde, kellel seda kogemust pole, siis jällegi avaneb meil endil ka see veetee jälle läbi teha! Mul pole selle vastu midagi.

Seekord palusin ainult, et läheksime mujale, kui Puumalsse.

Nii me siis Lappeenranna poole jahi noka suunasime. 

Reis kestis enam vähem Partakoskelt Lappeenranta 5 tunnikest, kuna vahepeal poisid püüdsid kala.

Siin all on siis ametlik passipilt kaunitar m/s Falconist.

Tema pikkuseks on 13 meetrit ja kaalub koguni 15 tonni.

15 inimesele mõeldud mugavad salongid kasutusel, täisvarustusega köök

Avar päikesedekk, grillimise võimalusega.

Infrapunasaun on olemas ja kolm magamistuba.

 

Laevadekilt Partakoski sadama poole läbi õngede.

Külalised laevadekil. Kari tütar Joanna oma ämma ja äiaga.

Nagu näha oli päris vilu ....varustus oli aga ilmale väga kohane, õigesti valitud. Mõni meist peitis koguni end teki sisse :)

Siin aga õige kapten - merekaru, piipu popsimas.

Küll oli hea aroomiga piibutubakas.

Ka pisikene wuffeli oli vanaisa sünnipäeva pidustusetele kaasa võetud, õnnelik pere :) Petri, Joanna ja Koda

Petri koos isaga.

Sünnipäeva peasüüdlane Kari oma pisima külalisega.

 

Kodalle on õpetatud "käed üles" temp! Kohe tõstab kuulekalt käpakesed püsti :)

Üldsegi rohkem oli ta kahel käpal, kui neljal. Vaja ju uurida, mida maitsvat on lauale tema jaoks kaetud?

Ma naersin teda, et tema päevatöö on endale söögi hankimine ja ta võtab seda tööd väga tõsiselt.

Pidevalt, sisukindlalt, igalt poolt, igast võimalikust kohast, igaühe käest.

Andke mulle, mulle, mulle mulle...

Vahepeal naaaatukene tudun ka, aga siis kohe jälle tööle, süüa hankima...aaaahh, et see on nii väsitav :)

Niisugune oli seekordne Saimaa järv, tume ja natukene ähvardav. Pilvelaevad käisid kordamööda Päikest kallimas, nii, et meile teda palju ei jagunud reisu ajaks. Meenutasime, et kaks aastat tagasi oli ikka palju päikselisem ja soojem päev, ehki väga külm polnudki, selline tavaline sügispäev. Võib olla seekuri tuul puges lihtsalt naha alla.

 Sillale lähemale ..

Läheneme tasapisi Lappeenrannale

 Üle järve ilmus õnnevikerkaar, nii, et läbi vikerkaare värviliste õnneväravate meie paadike meid viis ...õnneliku tuleviku poole.

Juba olemegi randunud Lappeenranna sadamasse, ööbisime pildil olevas kompleksis - Lappeenranna SPA.

Väga uhke purskkaev sadamas vett purskamas.

Joanna ja Perti pisi Kodaga

Kodale midagi huvitavat, uus koht, uute lõhnadega maailm :)

Ja Päike tuli ka välja, nõnna lahkelt naeratas ja soojendas.

Noored ja õnnelikud.

 .

m/s Falcon Lappeenranna sadamas. Petri muuli peal kalasid narrimas.

Lappeenranna vanalinna osa mäe otsas.

Lappeenranta (ruots. Villmanstrand) on linn Lõuna-Karjala maakonnas Kagu-Soomes. Linn asub Saimaa vesikonna lõunakalda ja Venemaa piiri vahelisel alal. Rahvaarvuga Lappeenranta on Soome 13 hulgast suurim linn ja seal elab 71 867 elanikku.

Lappeenranta naaberomavalitsuste Soome pool on Imatra, Lemi, Luumäki, Miehikkälä, Ruokolahti ja Taipalsaari. Vene pool naabruses on teelahkmele (Seleznjovo) ja Antrea (Kamennogorsk). Lappeenranta on  Lõuna-Karjala maakonna demograafiline, kultuuri-ja äriline keskus.

Lappeenranta kuulus kuni 1945 aastani Viiburi maakonda. Aastatel 1945-1997 kuulus see Kymen maakonnas ja alates 1998 kuni 2009 Lõuna-Soome maakonnas. Lappeenranta pindala oli 1. jaanuar 2011 1 723,50 km ², millest 1 433,36 km ² on maa ja ülejäänud 290,14 km ² järveäärsete piirkondade jaoks.

Vaade ülevalt sadamale.

Vanad muuseumid, aga uued autod.

Ortodoksi kirik, mis oli suletud, seda veel pühapäeval? Kelle jaoks küll kirkud on mõeldud, kui ustel on munalukud ees?

Lappeenrannal on pikk ja värvikas ajalugu kahe erineva kultuuri piirilinnaga. Lappeenranna minevik on kõige paremini nähtav linna vanimas osas, Linnuses, kus asuvad linna muuseumid, nurgatagused, galeriid ja käsitööliste töötoad. Linnuse põhjatipus asuvas Lõuna-Karjala maakonnamuuseumis on suur kollektsioon Viiburi ajalugu, sealhulgas linna makett. Sadamaturult väljuvad kruiisid Saimaalle ja Viiburi.  

Lappeenranna linnuse kõrval asub reisisadam. Sadamas on suvel palju erinevaid lõbusõidujahtide ja sellest pääseb ka kruiisilaeval Saimaa kanalit mööda Viiburisse. Sadamast võib leida ka kaks restoran, S / S Suvi-Saimaa ja S / S Printsess Armaada, mis mõlemad on Saimaal ka kasutusel olevad aurulaevad. 
Need uhked aurulaev restoranid ongi minu selja taga.

Sadamas on ka korraldatud Saimaa aurulaevade kohtumisi, Saimaa aurulaevaderegatt suvel 2006
.

Palju ilusaid jahte ootamas uut suve, millal jälle soojad tuuled puhuvad.

Sügis saabub tasapsi Lappeenranna sadamesse. Kas need paadid jäävad sadamasse talvitudule või viiakse tudukodusse hoiule.

Õhtul, kui olime hotelli sissekirjutused teinud, kogunesime laevale tagasi Kari sünnipäeva pidustustega jätkama. Kuna meil ju laulja ja laulukirjutaja omast käest, korraldati karaoke.
Petri emme oli julge mikrofoni haarama ja omapoolse vahva esitusega meid üllatama.

Petri, õhtu muusikaline juht :)

m/s Falconi Kapten ja Petri, diskusioon võimalikust uuest kruiisist koos kalastamisega  :)

Petrin iski

Lauluga ikka lõbusalt.

Õhtune Lappeenranna linn läbi laevaakna.

Öine tuledes Lappeenranna vaade üle järve. Selline tore reis siis meil oli seekord, kõik jäid rahule, poisid said isegi kala, mis neile ju lausa elulise tähtsusega asi. Nii, et jälle üks pidustus peetud ja ajalukku kirjutatud. Kallis sõbrakene soovin Sulle imelist värvikirjut sügist. Jaluta ja sahista lehehunnikus 

Ilusa sügise ilus värviline tervitus!

Septemberikuu minireis.

Üks põgus ülevaade ühest nädalalõpu reisist Lääne - Eestisse.

Kari tuli Tallinna ja me otsustasime, et läheme seikleme natukene sügisemaitselise Eestimaa radadel, seal, kus me veel pole seigelnud. 

Valiseme välja Noarootsi.

Kohale jõudes esimene, mis meile oma kaunist palet näitas, oli Noarootsi kirik.
Noarootsi Püha Katariina kirik ehitati tõenäoliselt 1500 aasta paiku, olulisi ümberehitisi tehti kirkikule 18 ja 19.sajandil. Orel korrastati 1991 aastal.
Pastoraat, mis on ehitatud 17.sajandil on üks vanemaid säilinud puitehitisi Läänemaal.
Kiriku aias asub Noarootsi Vabadussammas, mis püstitati 1935 aastal ja mille Nõukogude võim hävitas, kuid Vabadussammas taastati  1990 aastal.

 Kari vaatab, kas sellest majast saaks veel asja suvekodu rajamiseks. Igati uhke merevaatega torn juba olemas ..ideed hakkasid tal koheselt lendama!
Zorro oli seal ka juba ää käinud, kahju, et ei kohtunud :)

Põõsaspea neeme tipus, kust Haapsalu väga hästi näha, hästi lähedal, kiviga visata. 

Selline uhke külalistemaja uhke aia ja paadiga!

Sutlepa meri :)

Karjatsi meri oli veel väiksem kaardipeal, aga seda ei leidnud me üles, ilmselt maailma pisim meri, nii pisi, et võimatu leida!

Üldiselt sõitsime me palju ringi, Österby muulil, Saare mõisas, Nõvas, Paslepas, Pürksis jne.

Otsisime ka taga Kalevipoja kivi, aga mitte kohe ei leidnud, sest info kätte saamine teel on puudulik või õigemini puuduvad teejuhid! Jõudsime välja kuhugi, kus see oleks pidanud olema, aga elektrikarjus oli ees? Hästi tore :D

 Leidsime vahva Roosta puhkeküla, siin on peahoone, kus siis asub restoran, konverentsisaalid, keeglirada jne .. hommikusööki sõime samuti siin majas.

 Sellised armsad olid mugavustega majakesed, ühes neist meiegi ööbisime.

 Majal oli kaks korrust, ülemise korruse magala :) Nii, et kui tahad merelähedale väiksema  seltskonnaga üritust korraldada, siin oleks suurepärane võimalus. Majutad ära 8 inimest vabalt. Maja hind on alates 59 € ja hommikusöök on hinna sees.

 See aga oli kööginurk, kus kõik varustus olemas.
Elutoa poolt on pildistatud, kus pehme sohva, laud ja televiisor. Balkon toolidega, kui puid oleks vähem, oleks merevaade ilus olnud. Magamistuba oli eraldi, kus kaks voodit, lai ja natu kitsam, nii, et mugavused missugused ja rohkem veel.

Siin aga kaunis Noarootsi rand, kus me jalutasime kaheksi käest kinni,  pärast head hommikusööki. Oli võrratult soe hommik. Kui kopsud värsket mereõhku täis tangitud, jalutasime tagasi hubasesse majja. 

Puhkasime ja oligi aeg maja loovutada.

Kompsud kokku ja teele, autonina Haapsalu poole.

Haapsallu jõudsime  lõunaks, läksime siis kaunile promenaadile kõndima, tahtsin Karile Kuursaali näidata.

 Isegi purskkaev on neil olemas.

 Promenaad Haapsalus, kas pole ilus.

 Siin aga vaadake, mida teie silmad näevad, tõepoolest kõige ehtsam jääkaru jääpangal.

 Appikene, kas pole päris ehtne jääkaru jääpangal...et on andekaid inimesi.

Tsaariajal asus hulk Peterburi kõrgseltskonna silmis kõige populaarsemaid kuurorte Eestis. Esimesena hakkas 19. sajandi alguses endale kuurortlinna mainet koguma Tallinn, kuid seejärel õpiti hindama ka Kuressaaret, Haapsalut ning Pärnut.

Ehkki nimepidi küll ravikohad (saksa keeles Kur - ravi, Ort - koht), koondasid kuurordid peamiselt vaba aja asutusi alates kohvikutest ja restoranidest ning lõpetades kõlakodade ja keegliradadega. Üks tähtsamaid ehitisi oli kuursaal - ühtaegu kontserdipaik, restoran, lugemissaal ja hotell.

Haapsalus, kus alates 19. sajandi teisest poolest suvitas isegi keiserliku perekonna liikmeid, kujunes kuurordielu peateljeks piki Põhjakallast kulgev ligi kilomeetripikkune Suur promenaad, mille äärde ei jäänud üksnes kuursaal, vaid ka mitmesugused joogi- ja muusikapaviljonid ning lugemismajakesed.

Arhitekt Knüpfferi 1897.aastal projekteeritud Haapsalu kuursaal on kerge ja pitsiline, silmapaistev historitsistlik puitehitis. Hoone koosneb läbi kahe korruse ulatuvast viilkatusega saalist ning seda ümbritsevast osaliselt kinniehitatud galeriist.

Haapsalu kuursaal on ainus algsel kujul säilinud kuursaal Eestis.
 Pikka aega arvati, et hoone ehitati valmis alles 1905. aastal, kuid ajaloolaste viimased uurimused näitavad, et kuursaal seisab Promenaadil ilmselt juba 1898. aastast.

Lisaks oma arhitektuurilisele väärtusele on Haapsalu kuursaalil muljetavaldav ajalooline ja kultuuriväärtuslik taust. Kuursaal koos selle kõrval asuva kõlakojaga oli eelmise sajandi esimesel poolel üks Haapsalu suvituselu keskpunkte. Seal mängis orkester kaks korda päevas, esinemas käisid näitlejad ja muusikud Tallinnast, see oli koht, kus inimesed kokku said ja aega veetsid.
Hoones asusid restoran koos abiruumidega, mängutoad ning raamatukogu.

Kuursaal on läbi aegade olnud Haapsalu kui hinnatud kuurortlinna süda, kus kultuuri, meelelahutuse ja toitlustusasutuse sünergia tegid sellest ühe enim hinnatud ajaveetmiskoha Eestis.

Käisime ka meie seal sees söömas, ilus suur ja avar, vanaegse hõnguga ja ka ettekandjad olid sellest ajast riietusega :)
Menüü täiesti eriline.. minule polnudki seal prae näol meelepärast, aga sõime Caeser kanasalatit ja magusatoiduks kohupiima brüleed, see oli nii nämma.
Kohvi ikka ka ja punukene toidetud, edasi uute seikluste poole.

 Sellised ilusad lillepotid on Kuursaali uste ees kaunistuseks.

 Kõlakoda, laululava...

 R o o s i d e m e r i   Kuursaali kohviku aias.

Roosid, roosid, kui palju neid oli seal kaunis õites. Uhked punased, õrnad roosad, lõbusa päikese kollaseid - võrratu.
Reis oli meil nii vahva, Haapsalust sõitsime me Pärnusse, mu kalli sõpsukese juurde Pärnusse, kus me ööbisime Kariga.
Permees oli juba grillile tuled alla teinud ja koheselt hakkasime grillima, sõpsukene aga imehea kartulisalati valmis meisterdanud, nii, et võrratu õhtune söömaeg võis alata.
Kamina tulesoojus lubas meid õues istuda päris kaua, suvi kestab veel :)
Ikka jälle tuhat tänu Pillekene Sulle ja Kalvile, et kostitate, majutate, koduukse avate.
Ma ei tea, miks ainsatki pilti seekord ei tehtud?
Minul fotokat jälle pole, telefoniga tehtud pildid needki siin on, mis välja panin, aga selle aku sai nii tühjaks, et lülitas end lausa välja, läks teenitud puhkusele :D

Seekord minu pisikene Opel sai reisu ajal papule aia ja hakkas pompima, meil ei jäänudki muud üle, kui vurasime hommikul autoteenindusse ja lasime autole uued papud alla panna, kuna rehvi enam päästa polnud võimalik. Ausalt öeldes - oli ka viimane aeg.
Vanad papud jäid sinna nii kurvalt lönti, 13 suve meiega teel olnud, meid edasi viinud, rõõmsalt maanteel vuranud ja nüüd siis ......................................................... l õ p p

Lennumusiga neile viimased tänusõnad saatsin hästi teenitud aastate eest ..