Oli ilus päikeseline oktoobri kuu päev ja mõtlesin, et lähen kõnnin Marimetsa rabas ja vaatan sügisvärvides raba. Aga võta näpust, kui Marimetsa parklasse jõudsin pool tundi hiljem, oli juba vihmaselt ähvardav taevas. Ei lasknud end sellest segada, mul hästi soe jope ja soojad kindad..
Ega muud, kui astuma, 4,5 km vaatetornini ning laugasteni ja sama palju tagasi. Küll oli tugev tuul, undas lausa kõrvus ja vihma sadas ikka päris hoogsalt, kui laudteele jõudsin.
Matkaraja algusosas olev pinnastee kulgeb mööda metsasihti, hiljem heinamaal, seejärel kuusikus piki Marimetsa oja kallast ning jõuab üle Kureselja mäe rabaservale. Nagu eelnevatel piltidelt näha võib.
Ja olengi raba laudtee alguses. Kohe saab ka vajadusel jalga puhata.
Maalilised vaated tornist.
7,6 m kõrgune puidust vaatetorn. Sealt avaneb maaliline vaade Marimetsa rabale ja laugastele. Kogu soo hõlmab ligikaudu 5000 ha, peamine osa sellest on älve- ja laukarikas raba. Suuremad laukad on ligi 100 m pikad ja 3-4 m sügavad.
On ujumiskohad, saab ka laukasse keha karastama minna. Olen kuulnud, et seal isegi ööbitakse suviti.
Tagasitee läks ludinal, ainsatki inimhingelist ma kogu rabamatka ajal ei näinud, aga kanada haned valmistusid seal kaugemale lennuks. Kohe, kui lähenesin, tõusid nad lendu ja vahetasid kohta.
Tagasiteel, metsaalasel teel nägin lõpuks ka ühte naishinge. Samasugune üksik matkaja, kui ma isegi.
Jõhvikat nägin ikka ka..
Tagsiteel kingiti veel vikerkaare ilusat värvilist kaart, sellel päeval lausa kolmas, hommikul ärgates oli akna taga vikerkaar. Kui Ristile jõudsin, oli ees vikerkaar ja rabas siis kolmas..
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar