Translate

kolmapäev, 10. veebruar 2010

Tõeliselt lumine talvine muinasjutumaa.



Lumiselt lumine, kõik, kes palusid lina, said paksu - paksematest vatitekkidest :)

Lumetaat ei ole kade olnud siis mitte :) Siin hakkavad tänavad juba kitsaks jääma.

Järgmised pildid aga on päikeseloojangutest, läbi minu silmade kaunid kordumtud hetked.

29.01.2010

Päikene värvib valge lume puudriroosaks ja küll sädeleb kaunilt.
02.02.2010


02.02.2010







See loojangu pilt mulle endale väga meeldib



Need allolevad pildid aga on pärit Herttoniemen mõisa aiast ja mõisahoonetest.

Siin kindlasti elasdi mõisas tööl olnud inimesed.

Wanha Mylly tagumine pool

Wanha Mylly restorani sissekäik.

vana veski uue linnaosa taustal.

Mõisa hooned

Kollane maja on mõisa peahoone, tänapäeval toimib muuseumina.

Nüüd jalutame vana Herttoniemen mõisa maa- alal ja see kaunis kuuskede allee viib mõisa peahoone ette.

Herttoniemen Mõisas on olnud mitmeid omanikke kuni 1500-ndate aastate rälssitiloista 1800-ndate aastate luksusautot kellele ja 1900-ndate mõis kultuuri järkjärgulise vähenemise ulatuses. Osa omanikest on oluliselt mõjutanud Soomet ajalooga. Neist nimetada rahvusvaheliselt tuntuim ja praeguse ilme omava mõis hoone ja pargi ehituse asetäitja-admiral CO Cronstedtin, kes oli sündinud Puotilan mõisas aastal 1756 ja kuulus Herttoniemen Mõisa kaks korda elu jooksul.

Ta teenis algul Inglise lennukiparki mm. Ameerika vabadus sõjas, omas Rootsi lennukiparki Vahemeres ja Rootsi Salme võitluses Venemaa vastu. Tema teeneid aeg-ajalt ainsaks püsivaks kuninga kõrval võidelda jäetuks lipp kapteni Kuningas Gustav III nimetas ta lõpuks merimisteriksi.

Aastal 1808 toimus rida selgitamata üritusi, kus CO Cronstedt oli otsustavas osas.Venäläiset olid välja pakkunud antautumistaan, millest Cronstedt JUHATAJA läbirääkimisi, kuid ootamatute läbirääkimiste järel Cronstedt ise andis alla Venemaa ja Soome üleminek Rootsilt Vene võimu alla algas.

Ühe mõisa liikuva legendi kohaselt Herttoniemen väina lõpetatakse alalise alati sulana, sest selle taustal kimaltelee kuld, mille Cronstedt "sai Venemaa müües Viaporin". Aikalaiset süüdistasid teda petmises, olgugi et seda kunagi keegi suutnud tõestada.

Mõisa viimane eraomanik oli John Bergbom, kelle perekonna omandusse seisund oli üle 1860-ndatel aastatel. Ta oli tsiviliseeritud ja uuenduslik põllutöömasinad nõukogu, kes proovinud esimesel Soomes välismaalt imporditud uudistoode masinad ja taimi mõisa ettevõtetes. Ta oli tuntud ka ühiskondlikult aktiivne mees. Kuulujutud levisid, et mõisas peeti salajasi poliitilisi kohtumisi tema nõusolekul ja teda oma parooli mõrvati mõisas tundmatute punaste kaitsevägi rahva poolt aastal 1917 enne Soome iseseisvumist.
Bergbomin suguvõsa kinkis aastal 1917 Herttoniemen Mõisa puhkeruumidega Svenska Odlingens Vänner i Helsinge le ühendusele, mille liige on John Bergbom oli. Ühinemine lõi mõisa muuseumi ja pehtorin tupaan avati kohvik, Hertsog neeme Kohvik Knusbacka, mis oli kuulus nii suurepärase kakao poolest, et sinna tehti suusatamise ekskursioonid üle jää linnast.

kunstiliselt meie riigi kõige olulisematele kuuluv park barokk-ja englantilaistyyppisine piirkonnad ning arhitekt Carl Ludvig Engeli 1800-ndate aastate alguses kavandatud huvimajad avati avalikkusele, otsekui John Bergbom ise oli kavandatud.
Mõisa hoones tegutsevas muuseumis on kogusid CO Cronstedtin esemeid 1800-ndatest aastatest, ning John Bergbomin sajandi vahetusel esemeid, samuti muud mõisa komplekstehing ja rikka ajalooga seotud sisu. Muuseumis on osa ka endised tööliste kortereid, mille mm. pehtorin Knusbackan, kus tänapäeval töötab Restoran Wanha Mylly.
Territooriumile on paigutatud sajandi alguses 1700 - ndatest aastatest Knusbackan maja, mis sisaldab unikaalseid rahva teaduslikke kogusid, nii vana tuuleveski. Muuseum on avatud alates juunist, pühapäeviti kell 12-14

reede, 5. veebruar 2010

Seiklused kodumaal, lumises muinasjutus.

Silmad näevad ainult külma lumist ilu igal pool.

Sella aasta suurim sõna on : L U M I

Lumine maailm.

Seda lund ikka jagub igale oksale ja seda ikka on paljuuuuu

Ikka kohe pepuli lumme ka ja nõnna ajab naerma. õnneks on soe riietus, muidu ei naeraks ka

Tõeliselt kaunis lumemuinasjutt.

Lumehunnik on aia kõrgune ja aed ei ole mitte madalate killast :)

Läbi klaasi talves, parema meelega püsin seespool maja :)

Muidugi käisin ma Pärnus külas oma armsal sõpsul Pillekesel. Pillel on hell hing ja õrn süda.
Seal võetakse alati mind nii soojalt vastu, lahke pererahvas ja sõbralik kutsuke Pitsu.

Pille tore abikaasa Kalvi, nemad on oma ühist pesa juba 40 aastat jaganud, auväärsed smaragdid.

Alati heatujulised Pille ja Kalvi - südamlikud inimesed, nende kodus olles tunned, et oled seal oodatud.

Siin meie kuldne kolmik Pille, Pitsu ja mina.

Pitsule teeme aga rapsu - rapsu ja Pitsu on nõnna rahul sellega ja kui hea perenaine köögis purgist veel miskit head nami ka annab, on Pitsu äärmiselt rahul meiega .

Käisime õues lumepidu pidamas, kas pole tõeline lumeball, kõik lumelapsed tulid alla oma uhkeid ballikleite - lumekostüüme meile näitama - võrratu!

Südameid pole kunagi palju, kui sõbrakesed kohtuvad.

Tallinna vanalinn on nii ilus, üks ilusamaid vanalinnu Euroopas, kui väike armas muinasjutu linnakene.

Raekoja platsil koos oma armsa onutütrega, käisime "Karja keldris" hästi söömas ja pärast tegime väike retke vanalinna ilu nautides.
Kuniks Shokoteriisse jõudsime, seal jõime hästi maitsvad kohvid, kokteilid ja sõime kohupiimakooki. Lõbusalt veedetud õhtu ja kvaliteetaeg kalli onutütrega.
Oleks selliseid päevi rohkem.
Raekoda, õhtuses valguses.

Vana Turu kaelas

Vanalinnas.

Jaanikirik uhkete härmaõieliste puudega ümbritsetud. Tõstke pilk ikka sinna ülesse.

Onutütar Rae Apteegi ees

Raekoja platsi Jõulukuusk ehtimas veel kaunist vanalinna

Harjumägi, otse trepp ülesse liuväljale. Muusika mängis ja uisutajaid oli. Lapsed minge kõik kindlasti uisutama!
Harjumägi, kaunite härmas puudega ja kaunid valgustused. Taamal näha Vene õigeusu kirik.

Niguliste kirik, kas pole ilus vaade.

Kaunis onutütar Raekoja platsil Jõulukuuse ees, lehvitamas teile nõnna armsasti. Lehvitame tagasi - lehva - lehva :)
Nõmme nõlvadel õhtusel jalutuskäigul

Nõmme keskus.

Mina krokotilli lõugade vahel

Loss lumes

Vanapagan metsas ja oioi, kui suur veel ohohhh

Kalli emmega Jõuluõhtul. Oma Emme tehtud ahjupraad ja hapukapsad on ikka kõige maitsvamad. Minu emme on suurepärane kokk, kes viitsib alati teha ja vaeva näha. ja oskab seda väga hästi.

Käisime emmega külas minu poja teisel vanaemal ja tema tädil. Meile pakuti head sööki - jooki.
Üle paljude aastate jälle kohtumise rõõm oli ikka suuuur.

Kallil sõpsul Hiljal külas tema imearmsas pesas. Ikka meie terviseks ja põhjani!

Merike, minu kallis sõpsuke, ikka kohtume ja ikka kallime, kui kodumaal tipatapatamas käin.

Suur ja võimas sõnajalg kasvab sõpsul, uhke lilledekuninganna ikka küll!

Tangot tantsitakse ikka kahekesi!

Kaunis Tallinna vanalinn oma uhke lumise kuuega.

Meistrite hoovis ..Vene tänaval.

Oh kuusepuuuuuu ... kui uhkelt lumised on su oksad.

Laial tänaval.

Elle harjutab kuival maal piruette :) Käisime Rootsi kirikus Jõulukontserdil ja siis "Hellas hundis" lasagned söömas ja liigume edasi, kuhu mujale siis ikka, kui Shokoteriisse :)

Jõuluturul

Jõulukuusk Raekoja platsil, tema ees vallatu sõpsuke Elle.