Translate

teisipäev, 16. september 2008

Küprose päikese all

Leidsin sealt samast kauplusest veel teisegi ilusa poisi. Limassolis - oli lausa õnnepäev :D


Küpros - Limassolis hästi vahva kauplus, kus oli müügil kõike seda, mis merega seotud.. Seal oli ka kõigile teatud ja tuntud Jacques-Yves Cousteau, kelle käevangu siis minagi pääsesin.


Käisime ka Küprose pealinnas Nikosias või nagu kohalikud ise kutsuvad seda Lefkosiaks. Nikosia asub peaaegu saare keskosas ja on jagatud kahte, pool kuulub Türgile juba üle 30 aasta. Tänapäeval saab ka Türgi poolele minna, pass peab kaasas olema ja seal on siis kasutusel Türgi liir. Muidugi on seal palju piiranguid, sa ei saa jääda sinna ööseks, vaid pead tagasi minema, Küprose kreeka poolele, ei saa olla mingit pagasit sul kaasas, ühtki ametimeest ei tohi sa pildistada, ega midagi sellist samuti, mis viitab ametimehega liituvat.samuti ei tohi sa edasi minna Türkki, vaid ikka ilusti - kenasti tagasi, sinna kust tulid.
Nikosia on Küprose suurim linn ja seal elab 195000 inimest ja turismile panustatakse seal väga palju.
Linn tegi määruse, et rõdul ei saa pesu kuivatada, ega vaipu kloppida ja ei saa pesuvett enam tänavale heita, trahvi ähvardusega see võeti kasutusele ja trahvi suuruseks on 80 €urot. Ja Nikosia oligi palju puhtam, kui Limassol. Linna kõndisime sisse suurte müüride vahelt, mille ees olid okastraatide suured rullid, et sa siis mitte ei saaks üle sealt ronida Türgi poolele. Meie läksime siiski Kreeka poolele, mida ümbritsevad müürid

Nikosias on suur arheoloogiline muuseum, kus vaatamist jagub kogu päevaks. Linnas on ka muidugi parlament ja Peapiiskopi palee.
Palju ilusaid käike ja tänavaid hubaste baaride, restoranide ja erinevate äridega, igal pool naeratavad müüjad, kelnerid, restoranide omanikud, kes sind sisse kutsuvad ja sulle oma külalislahkust üles näitavad:)
Puhkasin siis minagi jalga ja jõin tassi cappucino kohvi, mille hind oli 2.10£ , euros see teeb 3.75€ ja see oleks siis 58,50 EEK. Ma ei tea kui palju Eestis maksab tass kohvi praegu, aga minule see on küll rasvane hind pisikese tassi kohvi eest. Aga ega sellepärast ma seda ikka joomata jätnud, mida kallim, seda paremini maitseb.:)) pole ju mõtet reisile minna penne lugema, kui juba siis juba! Läks trumm, mingu pulgad ka!
Lõunat me sõime Byzantino restoranis, ise ma seda poleks küll valinud, aga see kuulus retke programmi. Toit oli maitsev, meile pakuti seal klefitko praadi, mis on saviahjus küpstatud lambaliha. Ja keftedest, mis on kreeka lihapallid, erinevate ürtidega maitsestatud, võrratult head.
Seal süüakse enamasti mezet, mis on siis küprose eine, külmade ja soojade suupistetega, seda tuuakse sulle ette teatud järjekorras, mille lõpetab magus suupiste.
Väga huvitav kogemus. Ja muidugi joogiks veini ja seda oli palju, nii, et lõbusaid poisse jällegi buss täis:o))
Kahjuks mina pole veini ega õlle sõber, pean ikka leppima piima või mahlaga, vesi ka eriti ei maitse mulle söögi joogiks. Miks nad küll sampust kusagil ei paku ;o)))
Aga see selleks, nii palju siis retkedest.
Aga seal on küll rohkesti väga huvitavaid võimalusi reisida, saab näiteks kruisiga Egiptusesse minna, mis kestab kaks päeva, seal viiakse Gizan püramiide, Sfinksi ja Kairosse Egiptuse muuseumi vaatama. samuti ka Beirutisse kahe päeva kruisile, suurimat vaatamisväärsust viiakse vaatama, mis on Bybloksi ja Leitan koobas.
Siis veel saab minna kolme päeva kruisile Libanoni ja Syyriasse. Seal viiakse 1100- aastalt olevasse Crac des Chevaliers lossi ja palju muudki huvitavat saab näha.
Ja siis veel võimalus minna kolmeks päevaks lennukiga faaraode maale Egiptusesse - Kairosse, lennuki reis kestab tund, nii, et palju jääb aega seal kohapeal olla.
Seal viiakse siis Niilusele jõelaevga õhtuhämaruse saabudes. saab tutvuda rahvusvahelise muuseumi väljapanekutega, mis kuuluvad faaraode imeliste aarete hulkka ja palju muudki huvitavat.
Selliseid toredaid reise korraldatakse Küproselt.


Johanneskirche - Johannese kirik


Kolossi - Curium oli samuti väga meeldejääv retk. Neid peetakse saare tähtsamateks nähtavateks kohtadeks. Peatusime Fassourin alal, mis jäi Limassolist läände, keskaegses Kolossi lossis, mille ajalugu rikastavad rüütlid ja samuti ka saare tuntuim vein, Commandar. Fassourin alal kasvatatakse sitrusvilju, samuti ka viinamarju ja avokaadosid.
Curium oli antiikne linnriik, kus on säilinud teater ja sanatoorium imeilusate mosaiikidega. Teater on tänapäeval palju kasutusel, seal peetakse kontserte ja teatrietendusi, võrratult hea akustika. Meie grupis oli meeskoor, kes meile seal ilusaid laule esitas ja see oli tõeliselt kaunilt kõlav. Ja milline imeilus pilt seal avaneb merevaatega, hmmmm...
Limassoli rannas.


Limassol on siis veini linn, Küprose tunnetuima vein Commandri poolest, mis küpseb suurtes tammetünnides ja saab nendest hea aroomi. Aga samuti valmistavad tehased ka muid alkohoolseid jooke, brandy on üks neist paljudest.
Ja jällegi lõppes meie retk veini degusteerimisega ja buss oli täis lõbusaid laulumehi :o)))ja pudelitest kilisevaid kotte!



Mägiküla restoranis söömas.


Ortodoksi kiriku altar mägikülas.


Kohalikud mägiküla naised oma käsitööd müümas turistidele. On tõeliselt ilusad linad, rätikud..

Seal oli tõesti maaliliselt ilusaid väikseid külasid, kus inimesed elavad aastaaegu järgides. Võrratult sõbralikud ja külalislahked elanikud.
Seal oli samuti kevad ja viljapuud õitsesid täies ilus - mandlipuud nägin esimest korda :)
Käisime pisikeses Lania külas, kus elas Inglise päritoluga kuntsnikke, kes seda kaunist loodust maalidesse jäädvustavad ja neid ilusaid maale müüvad. Seal siis neid pisikesi käsitöö ärisi oli, kust siis sai osta suveniire ja muidugi veini, mida Küprosel toodetakse Commandaria. Meilegi oli seal veini degusteerimisi igas peatuspaigas, nii mõnigi sai keele pehmeks.
Järgmine peatuspaik oli Kilani külas ja jälle veinitehas ja degusteerimine. Väga huvitav oli vaadata, et mägedesse oli rajatud põllud, kus siis neid viinamarju kasvatati. Külad on seal tühjaks jäänud, kõik lähevad alla linna elama, noored pole huvitatud enam viinamarja kasvandusega tegelema, liiga vähe tulutoov ja liiga palju vaeva nõudev töö, väikese tasu eest.
Samuti käisime ka Omodhosi külas, seal oli vana klooster ja Püha Risti kirik.
Seal oli palju kitsaid tänavaid, kus kohalikud naised oma tehtud pitsiunelmaid müüsid, võrratult ilusaid käsitöid.
See oli igati tore reis, meile sattus võrratult hea giid olema, nii, et selle retkega jäin ma väga rahule.

Kommentaare ei ole: