Gotland

Õnnestus üks vahva saareseiklus ära teha ka väljaspool Eestit!

Laevaga Visbysse, Gotlandi saarele. Õhtul kenasti laeva ja hommikul astud juba Visbys maha.

Õhtut veetsime toreda seltskonnaga grillis, kus saime nii kehakinnitust kui ka toredasti juttu vestes aega veeta.

Hiljem vaatasime veel, mida baaris pakutakse ja pärast mõningaid mekkimisi saigi kajutisse tudule mindud.

Hommikul siis randusime Visbys ja sadamas ootas buss, et viia meid saarega tutvuma, alguses Visby vanalinn,  botaanikaaed, roosid, roosid ja veelkord roosid. Siin teile suuremas koguses Visby suviseid roose..

Roosipuhmakaid jagus majade seintele, rõdudele, aeda ja aia taha!

Hästi roosiline Visby. Sõrm oli pidevas valmiduses, et roosidest pilte napsida, kahe aparaatusega kordamööda. 

Edasi juba astume botaanikaaia väravast sisse, mis hõlmab enda alla 2.5 ha ja seda on väga hästi ära kasutatud. On nii valgust, kui ka varjulisi kohti.

De Badande Wännerna botaanikaaed rajati 1855. aastal meister Hans Petter Gustavssoni ettepanekul, kes soovis, et kasvavatele peredele õpetataks elavaid teadmisi loodusest. Aiast sai peagi väga populaarne, kus käidi jalutamas.

Visby asub viljelusvööndis 1. Soodsa kliima tõttu võivad siin areneda ebatavalised taimed, eriti puud ja põõsad. Siin õitsevad ka viigimarjad, mooruspuumarjad ja kreeka pähklid, aga ka eksootilisemad liigid nagu tulbipuud, keisripuud, hiinapuud, taskurätikupuud ja magnooliad.

Lammas peab olema, tema ju hea muruniiduk, Gotlandil on tõesti väga palju lambaid ja nende üheks sümboliks ongi mustpea lammas.

Ei puudunud botaanikaaiast ka väike tiigikene.

Palun, tule naudi lõunat roheluses.

Roheluse keskel, väga huvitavalt põimunud okstega puu taustal kasvamas

Aias asuv lehtla.

Ojake vulises läbi botaanikaaia.

Püha Olofi kirikuhoone varemed, mis asuvad botaanikaaias. Varemetel kasvab luuderohi.

Kellele tuu pea kuulub, ei mäleta?  Loogiliselt mõeldes, et, kes selle imeilusa botaanika aia on rajanud?
 Tavaliselt pildistan ma ikka infotahvlilt teave maha, aga siin oli tuli takus, läks meelest kõik..

Aga vot ei olnudki rajaja pea vaid hoopis Carl Linnaeus, kes lausa ajalooline kangelane. Linnaeus (1707-1778) oli Rootsi botaanik ja zooloog, kes pani aluse kogu maailmas kasutatava binoomnomenklatuuri süsteemile.(mida iganes see tähendab, aga kangelane ta ju pidigi olema, et midagi nii keerulist välja selgitada)

Vaadake neid pallikesi, kas pole vahvad? Puud ennast jälle ei mäleta, mõni, kes mäletab, sosista mulle ka, aga nii, et teised ei kuuleks!

Puude aiast võis leida uhkeid isendid nagu sarvbekk, sinine nulg ja must mänd ning mitmed teised nagu  Liibanoni seeder, mammutipuu ja hiina sekvoia.

Uus trepp avati botaanikaaeda 2020

Altar pruutpaaridele, kes siin ees abiellu astuvad ja abieluvande annavad, kuniks surm neid lahutab..

Järgmiseks läksime bussiga pikemale Gotlandi tuurile ja jõudsime välja Fårö saarele, sellest aga juba hiljem juttu.

Fåröst tagasi sõites käisime Ingmar Bergmanni kalmul ja uurisime kirikute saladusi.

Tagasi Visbysse jõudes oli meil vaba aeg, siis läksimegi omal käel kõndima vanalinna. Käisime muidugi Toomkirikus, mis nii uhke ja ülvas.

Visby toomkirik ehk Visby Maarja kirik ainuke säilinud keskaegne kirik kunagises hansalinnas. Alates 1572. aastast on see Visby piiskopkonna katedraalkirik.

Kiriku ehitusega alustati 12.sajandil ja 1225. aastal pühitseti kirik neitsi Maarjale. Kirikut on korduvalt ümberehitatud, pikihoonet suurendati ja kujundati see ruumilt kodakirikuks, põikhoone mahtu kahekordistati, ehitati juurde veel üks kooriruum ja kaks idatorni.


Hansakaupmeeste vajaduste järgi ehitati pikihoonele lisakorrus, mida kasutati kaubalaona. Hiljematel aastatel uuendati aknaid ja kiriku pikihoonele anti taas basiilika välimus. Sõjategevuse ajal jäi Toomkirik ainsana puutumata.

1996. aastal avas president Lennart Meri Visby toomkirikus mälestuskivi II maailmasõja ajal Gotlandile põgenenud kaasmaalaste mälestuseks. 

Kuninga kiriku varemed. 

Varemete ees seisab Christopher Polhemi ausammas, kes oli rootsi leiutaja tööstur, keda peetakse rootsi mehaanikateaduse isaks.

Kirik ise ehitati 1240. aasta paiku keskkihelkonna sakslaste kihelkonnakirikuks. Kirik oli pühendatud Püha Trinitatisele, kuid seda kutsuti ka Kolmainu kirikuks. Hiljem hakati kirikut kutsuma Drotteniks. 

Kirik ehitati ümber ja täiendati keskaja lõpupoole. See jäeti maha 1528. aastal reformatsiooni käigus. Räägitakse Visby rikkast kaupmehest, kellel oli kaks tütart, kes omavahel läbi ei saanud. Kuna nad ei saanud ühte kirikusse minna, lasi ta ehitada kaks kirikut üksteise kõrvale. Seetõttu kutsutakse neid vendkirikuteks ja ka sõsarkirikuteks.

Visbys olid omamoodi passiivsed lambad.

Punase vaiba olid nad sinna meie jaoks laotanud, päris kindlasti kohe ..

Jõumehe postkast! Ära näpi!!

Roosiline sissekäik.

Napilt vanalinna idülli saan pakkuda, millegipärast unustasin sinna kohale jõudes pildimasinad kotipõhja unelema..

Vaatame merd üle punaste Visby katuste!

Suvine terrass istujate ootel

Vanalinnas oli päris palju saginat, kohvikute terrassidel nautisid sööki - jooki rõõmsad turistid, kuna vabad kohad oli defitsiit, siis tuli meil kuumal suvepäeval jahedas kohvikus istuda, milline ülekohus...

Kohvitasime, shoppasime ja nii see aeg lendas, kui olime kaputid, astusime bussi ning tagasi sadamasse, siis väike puhkus jalgadele, et õhtul jälle sõpradega ühiselt einestada.

Laev Silja Serenade, turistid Eestist ja Soomest astuvad laevast välja, et vallutada võluvat Visbyt! See oli hommikul, nüüd on aeg tagasi laeva astuda

Kambajõmmidel vaim valmis saare tuurile minekuks, üks kambajõmm teadmata kadunud, aga bussis saime kõik rõõmsalt kokku!

Nüüd aga saarest endast, milliseid aardeid siit leida võib.

Gotland on Rootsi imelisem saar, kuhu reisida, päikese, kohaliku toidu ja liivarandade saar, kus keskaeg kohtub boheemlasliku tänapäevaga. Kõik, kes on Ahvenamaasse armunud, armuvad ka Gotlandisse, vähemalt nii väidetakse.

Juba keskajal tõmbas Gotland viikingeid ligi ja nii saigi pealinnast Visbyst jõukas hansalinn. Ajaloolise väärtusega uhked linnamüürid ja arvukad keskaegsed kirikud, need kõik on vaatamist väärt.

Gotlandi ilusad maastikud ja suvised päikesepaistelised ilmad on meelitanud saarele nii kunstnikke ja kui ka kirjanikke ja kes teab, küllap nii mõnigi ilus muusika on siin alguse saanud.

 Saarel elab püsvalt umbes 60 000 elanikku ja nagu arvata võib, siis pooled sellest rahvast elavad Visbys. 

Visby oli tõesti väga elav linn, siginat saginat jagus, Kui maakohtades nägime siiski rohkem lambaid, kui inimesi. Kas mul ka ainsatki pilti mustpea lammastest on, parem ära küsi, sa ei taha teada, mida ma vastan.
Kui omal käel Gotlandile minna, siis parimad ööbimiskohad pidid just taludes olema. Rannad on lähedal ja kõik on alati väga rahule jäänud.

Gotlandi atmosfäär on vaba ja boheemlaslik, ei ole neil pingeid ja elavad nad väga looduslähedaselt, sellepärast ongi paljud mandri rootslased saarele püsivalt elama kolinud, kuna mandri kiire elutempo on väsitav ja saarel on nad nüüdseks rajanud mahetalud, kasvatavad kõik ise.

 Gotland on üsna isemajandav.  Toitu valmistatakse kohalikust toorainest.

Eriti kiidetakse  Gotlandi aeglaselt hautatud lambaliha. Teine kuulus delikatess on kohev safranipannkook, mis on kaetud rikkaliku koore ja moosiga. Kahjuks jäid mõlemad maitsemata. Äkki mõni teinekord, aga siis kindlasti omal käel.

Väga põnev seik, mis välja on tulnud, et arheoloogiliste väljakaevamiste järgi olid soomlased esimesed Gotlandi asukad! DNA-uuringute järgi on Gotlandilt leitud 5000 aasta vanused hülgepüügi luustikud seotud praeguste soomlastega. Vot siis, kahju, et eestlaste DNA ei leitud.




Ilusate ning uhkete keskaegsete müüridega ümbritsetud Visby on Gotlandi ainulaadseim vaatamisväärsus, mis kuulub ka Maailmapärandi nimistusse. Müüri pikkuseks on märgitud 3.44 km.

Ehitatud on müür 12. sajandil linnakaitseks. 

Gotlandil on palju muudki põnevat näha ja kogeda. Saarel on kokku 137 looduskaitseala, majakaid leidub saarel 10. Meie ei näinud ainsatki.

Peasaare ümber on kokku 17 väiksemat saart, kuhu saab lihtsalt päevaseid retki teha.

Meie käisime ühel sellisel toredal retkel Fårö saarel, mis asub saare kirde tipus ja seal neid lubjakivi  moodustusi ehk raukarid imetlesime. ja siis oligi aeg keha kinnitama minna.

Igasugu kujuga neid raukareid seal rannas leidus.

See ju puha inimese pea kujuga, natukene mossis näoga, tuul puhub vist kõrva? 

Siin sai süüa ja siin sai juua! Vaade missugune.

 Fårö on  kaunis saar, kus elas ja suri filmirežissöör Ingmar Bergman. 

Fårö kirik on arvatavasti aastast 1324, võib-olla veidi varasem. Kirik on ainus Gotlandi kirik, mis on nii radikaalselt ümber ehitatud, et on kaotanud kogu oma esialgse keskaegse iseloomu.

Kirikut on lammutatud, uuesti ülesehitatud, renoveeritud - korduvalt.

Viimane remont, mis hõlmas siis nii sise- kui ka välisremonti, algas 2000. aasta septembris ja lõppes augustis 2001. Kirik valgendati väljast ja tehti ümber katus. Kirikus sees seinad ja lagi krohviti ja värviti valgeks. Lisaks taastati suur kuldne päike altari kohal ja taevase Jeruusalemma maalitud tornikiivrid käärkambri uste kohal. Ka need uksed said oma aknaklaasid tagasi. Laululauad said tagasi oma endised positsioonid mõlemal pool altarit.

Vaatamisväärsused on Bergmancenter, pikad liivarannad ja Rootsi suurim fjordiala. Praamisõit üle Fårö väina Fårösundist kestab vaid 10 minutit. 

Raukarid ongi tõelised loodusimed Gotlandil. Kuulsaim, mida meile ei näidatud, on vanamees, mis asub Hoburgenis,

 Raukarid on tekkinud siis, kui aastatuhandeid on kaldajärsakutelt kogu pehme aine ära söönud, jättes alles vaid kõva lubjakivisüdamiku.

Matkajatele on Gotland samuti suurepärane valik, matkamaastikud on imeliste vaadetega. 

Neid, keda koopad huvitavad, siis Gotlandilt leiate stalaktiidikoopa Lummelundagrotta .

Gotlandilt on leitud kauneid viikingite peidetud aardeid, mis on välja pandud Visbys, Fonsaleni muuseumis.

Gotlandile viikingitest mingit ehituspärandit ei ole jäänud, vähemalt pole seda leitud, aga Ölandil saab imetleda viikingite nägusat matmispaika, Gettlingeni kiviringi.

Ei puudu ka saarelt surfikool, see asubTofta liivasel rannal.

Külastasime veel Bro kirikut, mis on keskaegne luteri kirik Bros.

Sigrafi ristimisvaagen, mis on endiselt säilinud algne romaani stiilis Sigrafi  tuntud kiviskulptori või töökoja teos. 

Seinamaalingud katavad suure osa kiriku sisemusest. Originaalsetel keskaegsetel maalidel on kujutatud stseene Kristuse kannatusest ja Kristuse Majesteedis.

Väga väärikas kirik.

 Praegu nähtav kirik, mis asus tõenäoliselt eelkristlikul pühapaigal, ehitati 13. sajandil. Stiililiselt näitab selle arhitektuur romaani ja gooti elementide segu. See sisaldab endiselt mõnda keskaegset sisustust, sealhulgas Sigrafi ristimisvaagnat ja seinamaalinguid. Kirik kuulub Rootsi Kiriku Visby piiskopkonna Väskinde kogudusse .


Üks meeldejääv ujumiskohti  pidi olema saare põhjatipus asuv Blå Lagunen ehk Sinine laguun, endine lubjakivikarjäär, mis on täitunud taevasinise veega. 

Kuid tänu ilusale maastikule, võib idüllilisi väikeseid randu leida ka saare ida poolsest lahesoppidest.



Visby korraldab augustis keskaja nädala, kus saab kogeda ajastu hõngu. Lisaks keskaegsele turule saab proovida rüütlikooli jne.. Ennem keskaega on aga Visbys rooside aeg ja seda sõna otseses mõttes.

Roosilised mälestused..

Gotland on Rootsis kõige päikeselisem koht. See kindlasti meelitab rootslasi saarele puhkama, aga samas ka turistid on soojast ja päikesest huvitatud.

Kuid  Gotlandi kevad on kindlasti kogemist väärt, ainult peab arvestama sellega, et maakohtades on restoranid ja külalistemajad  avatud ainult suvel. Visbys aastaringselt.

 Kõige erilisem majutusvõimalus on vanalinna lähedal asuv endine vangla, Visby Fängelse, mis on  ümberehitatud hosteliks, nii, et kas tahab trelle nautida vabakäigu vangina, sinna siis...

Ja trellidega ongi hea lõpetada! Punkt!