Kesselaid.

Tegin ennem merele minekut aega parajaks Virtsus, istusin ilusa lilleaasa juures ja jõin kohvi, vaatasin, kuidas mesilased usinasti aasal toimetasid, sest lilli oli mustmiljon. Vaatan ja mõtlen omaette, tublid mesimummud, siin on teile lausa terve paradiisi aed lilledes nuhveldamiseks...nuhveldamiseks? kordan mõttes üle, mis sõna see on, kus kohast see sõna tuli, et mesilased nuhveldavad, aga mu mõtted katkestas järsk vihmahoog, vaatasin, et autosse sain, aga pilt sai napsatud ainult üks hetk, ennem nuhveldamist!

Lilled, nuhveldajad ja hästi ähvardav taevas ja ta kärgatas ka..

On kusagil lainete süles
üks kaunis ja haljendav saar.
On sinine taevas ta üle
ja meri on sinine ka.

Randume..randume sinna sinise taeva alla.

Tore on Eestimaa saartelt reisikogemusi saada ja üks laid saab omale koha minu saarte kroonikasse. Ilmaga nii väga ei vedanud, sest suurema osa ajast sadas vihma, aga noh tühja sest, ega see siis saareseiklejaid häirinudki, kõigil vihmakaitse olemas, tiirud said tehtud, jalanõud poriseks tallatud, aga kõik ilusad ja huvitavad vaatamised said ära vaadatud. Mul olid õnneks kuivad riided autos olemas, soojendus täiega tööle ja kuivad riided selga, ma olin päästetud, aga sokkidest oleks võinud poole klaasi võrra vett väänata, püksisäärtest ma ei hakka rääkimagi...

Mere ääres pidasime pikniku maha, selleks ajaks, väga lahke taevaisast, et ta andis meile pool tunnikest vihmavaba aega. Saartel on nii rahulik justnagu aeg jääks ise ka koos meiega puhkama. Oleks see vast tore.

Kesselaid võib ka Kesse, Kessulaid öelda. Asub see väike laid Suures väinas, Muhu saarest ida pool ja kuulub Muhu valla koosseisu. Virtsu sadamast umbes 7.0 km. pikkune meretee. Muhu saarest ainult 3.4 km. Kesselaid on vanim maismaapunktiga laid Eestis.

Püsielanikke saarel pole, aga suvitajaid jagub, isegi kiisuke suvitab seal Uueõue puhkemajas, kuhu ka Sina soovikorral puhkama võid minna. Ilus suur merevaatega õueala, külaliste kasutada on saun otse rannas, suur tünnisaun, ööbimine väga õdusas ja stiilses majas, kämpingumajad. Kõik, mida puhkuseks vaja, on olemas. Toetame Eesti turismi! Toetame tublisid Eesti inimesi.  

Muhu saare ja Kesselaiu vahele jääb Väinamere sügavaim piirkond, 22 meetrit. 

Kesselaiu pindala on 1,75 km², pikkus 1.9 km ja laius 1.5 km, rannajoone pikkuseks saab kokku peaaegu 7 km. 

1458 a. on esmamainitud laidu, kui Scheldowe saart. Selle järgi on veel mitu erinevat nime mainitud, erinevatel kaartidel. 1592 on Muhu saarelt teada Kesse lisanimega talupoegi, kuid Muhu talupojad on Kesselaiuga seostatavad alles 1627. aastast.

Kesselaiu pankrannik võeti looduskaitse alla juba 1938. aastal. 2004 moodustati Kesselaiu maastikukaitseala ja kogu laid on tänaseks looduskaitse all.

Saarel leidub rikkalikult kergesti murtavat paekivi. Põhja- ja looderannikul paikneb 7 – 8 m kõrgune Kesse- ehk Kessulaiu pank, kus asub laiu kõrgeim punkt 15,6 meetrit merepinnast, Me käisime selle kogu ulatuses läbi, väga ilus looduslik teekond, kus pidime väga alandlikud olema ja väga palju kummardama, nooh, kui just oksaga silma ei soovinud torgatud saada. Ei tahtnud ja siis muudkui kummardasime ja kummardasime.

Vaateid ülevalt pankrannikult

Umbes kolmveerand laiust on kaetud vana lookuusikuga, mis on Eesti väikesaartel haruldane. Kasvab ka pärna, mis on samuti küllaltki haruldane kooslus.

Kuused ja kuuselapsed

Uhke pärnapaar, pidi olema legendiga, aga meie giid seda kahjuks pole suure otsimise peale leinud ja kedagi, kes seda teadmist jagaks..äkki sina tead?

Väga eriliseks kaareks kasvanud puu. Teda vaadates võid ainult fantaasial lennata lasta, on sõrad ja sarved, kabjad ja koonud..

Laialdaselt esineb saarel ka lookadastikku enamus kasvab põhjaosas, kuid on levinud ka kunagistele põldudele ja heinamaadele.

Laiu taimestik on liigirikas. Laiult on leitud ligi 400 soontaimeliiki, millest 27 kuuluvad kaitse alla. Eriti tähelepanuväärsed on laiul kasvavad 17 liiki käpalisi ehk orhideesid. II kaitsekategooria taimeliikidest kasvavad laiul kaunis kuldking ja valge tolmpea. 

Meie nägime ainult ühte ainsat tumepunastneiuvaipa. Suure vihmaga ma eriti head fotot ei saanud.. kahjuks.

Laiu põhjaosas kasvab ka haruldane ussikuuseks nimetatav kuuse vorm.

Saarteturism korraldab igal aastal Kessulaiule orhidee retke.

Laiul satub aeg-ajalt metssigu ja põtru. Kord olla nähtud, kui põder ujus Muhu poolt laiule, tõusis maale, raputas end kuivaks, vaatas natukene ringi, aaaah, siin pole mulle midagi, läks merre tagasi ja hakkas Virtsu poole ujuma.

 Laiul on nähtud halljänest, metsnugist ja rebast. Suviti ka merikotkast. Laiu keskosas paiknevate aruniitude ja kaguosas asuvate rannaniitude säilitamiseks tuleb neid hooldada. Praegusel ajal peetakse saarel Herefordi veiseid ja kodukitsi, kes aitavad rannaniite hooldada. Proovisin neid pildistada, aga kadusid kiirelt peitu.

Meie nägime lambaid ka, isegi islandi iludused olid olemas. Kohe, kui veised meid märkasid, juba kaugelt, et me tuleme, oeh kus alles hakkas kabjaplagin pihta, jooksid nii, et mättad lendasid. Lammastega oli vastupidi, kohe, kui meid märkasid jooksid aia taha vaatama, kas külakosti toodi, aga kui said aru, et keegi midagi ei paku, mää - mää-tasid meil näod täis ja kablasid minema.

Pettunud lambakesed.

Väga vana puuaed

Uueõue puhkemaja merevaatega õueala. Kaevus oma puhas joogivesi olemas.

Need vihmamärjad rajad sai kõik läbi astutud.

Mõisa kelder, uskumatu mõnusa sisekliimaga võiks võrreld jahtunud aurusaunaga. Tellised veel hea väljanägemisega, isegi kopitanud lõhn pole sisse pugenud. Tellised olla kusagilt kaugel tellitud spetsiaalselt keldri tarvis, kas just täpselt nii, aga enam - vähem mulle meelde jäi.

Mõisa varemed, aga seisavad kindlat veel sirgelt

Uhke ja pehme samblakattega kiviaed.

Nii tore vaatepilt avaneski...kuhugi sinna kadusid ka veised.

Kesselaiu päevamärk, enam vähem pildi keskel.. Praeguseks on see kasutuselt maha võetud ja laguneb. Muhu vallal on plaanis võtta see torn veel kasutusele matkaraja vaatetornina. 

Kessulaiul on kaks tulepaaki.

18 meetri kõrge tulepaagi tipus paiknev tuli asub merepinnast 23 meetri kõrgusel.
Tulepaak töötab pimedal ajal aastaringselt.

Tuletorni tipus põleb valge tuli järgmise tsükliga: 2 sekundit valge ja 2 sekundit pime. Nähtavus 7 meremiili kaugusele. 

Alumine tulepaak aga ehk meremärk püstitati 1879. aastal ja 1953 toimus suurem ümberehitus. Tulepaak automatiseeriti täielikult 1996. aastal. 

9 meetrit kõrge tulepaagi tipus paiknev tuli asub merepinnast 12 meetri kõrgusel.
Tulepaak töötab pimedal ajal läbi aasta.
Tuletorni tipus põleb valge tuli järgmise tsükliga: 0,5 sekundit valge ja 0,5 sekundit pime

 

Väike sissetallatud rajakene pangal sai meilgi üle mõõdetud.

Vihma sadas lakkamatult, aga huvitav, et pildilt see nagu üldse välja ei paista, Kartsin, et mu telefon ütleb kohe lepingu üles, et nüüd temale igatahes aitab sellest  pidevas vees ligunemisest.

Merevaateid alt rannast ja ülevalt pangalt, osa ülevalt pangalt tehtud pildid olid juba eesotsas..

Merevaadetele lisaks oli ka toredaid ehitisi ja isegi mõne auto nägime ära..

Nii me vaikselt sadama poole liikusime ning kapten tõi meid turvaliselt tagasi mandrile. 

Uued seiklused ootavad, pliiats tuleb jätkuvalt teravana hoida! 

Plaanid on paigas, aga nendest juba siis, kui tagasi toosa taga istun ja pilte üles laen, et oleks miskit jagada.

Rõõmsate seiklusteni!