Keskaja päevad Hämeenlinnas.

Vahepeal peab ikka töövahele ka lõbu mahtuma, käisime ära kaunis Hämeenlinnas, kus järjekordselt olid keskaja päevad.
Ma isegi ei tea, mitmes see meile oli külastada, aga sinna alati tore minna ja uskumatu, kui palju näevad inimesed vaeva, et sellist lõbu pakkuda.

Ilmaga seekord väga ei vedanud, vahepeal sadas kõvasti ja siis näitas natukene päikest ikka ka, aga ega see meelolu kellegil rikkunud, kõik toimis ja toimus nagu ette nähtud oli.

Kui me Hämeenlinna kohale saabusime ja auto ilusasti teeäärde parki saime, juhtus see, mis pidi juhtuma, autol läks käigukang katki ja jalamehed me olimegi hoobilt.

Kutsusime siis autole ambulansi järele ja  viisime auto autopolikliinikusse ja saime uue asendusauto asemele.
Selline huvitav eelseiklus, ennem, kui keskaegseid rõõme nautima pääsesime.
Aga mõned pildiki sain napsitud, nii, et naudi ka Sina kallis lugeja sellest toredast keskajast.

Pargis purskkaev, kus kivi pöörleb veepeal.

Pargist vaade järvele

Saun vetel, kus pärast kuuma leili saad sulpsti vette hüpata end jahutama. Vahva, selline peaks igas sadamas olemas.

See aga on keskkaegne saun telgis.

Uhke Hämeenlinna lossi vaade

Keskaegne saun, kõigile avatud, emand pistab puid pesasse, tule ja vihtle.

Lõket nägi igal pool, söögi tegemine põhiliselt lõkkel valmiski.

Sepa telk, nõgine sepp seal oma kätetööd reklaamimas.

Sepp ja tema noor sell tulele jaksu puhumas.

Uhked keskaegsed kostüümid.

 Vanad memm ja taat

mehed madistasid nagu ikka meestel kombeks.

Kohe toimub rünnakjooks, nii, et kilbid kolisesid. Üks mees oli niii suur paks, et kiivri all kõik loksus, kui veega täidetud õhupall. Pildil on see suur mees keskel hõbedase kiivriga. Pole livena nii suurt meest näinudki...

Telgid....müügikojud ja keskkaegsete inimeste kodud nädalavahetusel.

Maalahingu madin muudkui jätkub, mehed võtavad teineteisest rammu...

Keskaegsed müüjad siginat ja saginat

Väga ilus kelit, lubasin sellelt daamilt selle seljast ää röövida..

 Minule meeldis selle keskkaegse daami kleit kõige enam

Kõik ametid olid esindatud, kõige rohkem siiski sepatöid

 Müügikojud, siin käsitööna nahka. Eestlasi oli palju müümas. Saaremaalt oli kiosk, kust sai osta kadakasiirupit, pohlasinepit :) ja muud tervislikku kraami.

Hobustega ikka samuti võitlemas vapruse nimel, üks ühe vastu, seal ikka liiv lendas suksude kapjade alt.

Keskaega kuuluvad ikka rüütlid hobustega, madin oli kõva

Liikuv saun järveveel.

Nägin vahvat sauna järvel sõitmas ja samas märkasin ka kutsukest. Ta oli alles väike, aga väga targa näoga.

Selline armas kutsa seal keskaja sagina keskel.
Mis siin ikka rohkemat kirjutada, mul siin ennemgi blogitatud samal teemal, lisan mõned pildid sellest toredast laadast.
Uute seiklusteni.. meil siin nüüd uued tuuled puhumas seoses õuekaminaga, hakkame teda katuse alla ehitama ja minu teha jääb müüri osa.

Kari soovib, et ma ka kaevu ära kivitaksin ja miskit veehoidlat samuti, nii, et tööpõld on lai, aga mulle see meeldib.

Peame uuele ringile nüüd minema Hämeenlinna, autole järgi.

Sellal nädalavahetusel on Vihtis sajandi laat, mis ka igal aastal toimub, Kari on millegi pärast ka sellest huvitatud, eks me siis vurame kohale.

Ilusat sumedat augusti, vaata tähti ja naudi veel suvest.

Ema 80 aastane Juubel Kose Uuemõisas.

Südasuvi ning sumedate ööde august on kätte saabunud, minu emme sünnipäevakuu ja seekord oli meil suur juubel, ilus number 80 tähistada.
Kuidas siis muidu, kui ikka pika laua taga sülti süües.

Otsisin juba maikuust peale peoruume, kus emmele võiks väärilise peo korralada.
Õnneks on olemas internet, sai otsitud igasugu toredaid kohti ja läbi käidud neid nii mitmeidki, kuid siis leidsin Kose Uuemõisast Oxforelli, kus meil sugulane töötab kokana ja temaga siis läbirääkimisi hakkasimegi pidama.
Panime kõik peoplaanid paika juba maikuus ja siis oli selle asjaga rahu majas.

Aeg läks linnutiivul nagu ikka kell tiksub aina kiiremini, mida vanemaks me saame.
Kätte jõudis soe august, emme juubelipäev ja siin majas me selle toreda peo maha pidasimegi.
Jahimaja, kus all peoruum 20 inimesele, saun, kümblustünn, jõgi ujumiseks paari trepiastme kaugusel ja üleval magamistoad, mida siis veel tahta?

Õues leidus kõike huvitavat.

Kes sooviks kiikuda, see oli täiesti lubatud

Oxforelli majakesed.

See siin oli aga kalasuitsetamise maja

Seal terassil aga bassein.

Kaunis vanaegne idüll

Üle jõe vaade peamajale.

Terassil ootas sind kümblustünn.

Kohvi ja tordilaud.

Peolaud ja pillimees.

Ema oma väärikal 80 aastasel juubelil, nägi välja nagu 60, väga kraps emmeke, teeb noortematelegi silmad ette.

Internetist leidsin toreda peojuhi, kes laulis, tegi mängu ja isegi oli emmele oma sünnipäevalaulu valmis meisterdanud, hästi vahva igaljuhul.

Pildil siis Erika ja tema sõber mängimas... oi, kuidas sai naerda..

Siin kõlabki juubelilaul emale.

Õnnesoovid Helgile...

Külalised olid kõik sugulased. Tädipoeg oma kaasaga, sealt edasi ema õde ja siis minu onu oma abikaasaga.

Ikka laulame juubilarile ja soovime talle tugevat tervist ja kerget jalga

Mina tantsin oma tädipojaga, kätt on natu näha!

Onunaine, emme ja onu, ennem peo algust.

Mina aga leidsin aiast mõmmikuid ronimas.

Külad saabuvad peoruumi.

Alati nii kena ja noorusliku Erikaga

Hakkame sampanja toosti jooma.

Ema ootab õnnitlejaid.

Ja pillimees laulab emme lemmiklaulu "Valgeid roose, valgeid roose, need, mis ääristasid aiateed....."

Naeratav Juubilar

Pidu hoos, külalised rõõmsas tujus, maitses söök ja maitses jook.

Pillimees laulmas juubilarile

Meie laulame kaasa...

Pillimees, ühemehe orkester. Väga head laulud ja mõnusa olemise andis meile.

Juubilar

Külalised peoande nautimas.

Camilla vanaemaga

Pidulised juubilariga toosti kokku löömas, Helgi terviseks!

Vahepeal sööme ka.

Kuulus San Frasico kokteil...

Roosid ... tants ja trall.

Meie igavesti tore peomaja, minu pisike Opel ka seal hõbedaselt säramas

Rohelist õueidülli, maalähedane, kuid samas nii lihtsalt ilus

Katusealused, kus külastajad saavad õues istuda ja oma püütud kala süüa.

Peojuht

Minu nooruslik emme, onunaine ja mina.

Sokolaaditort emmele

Siin aga pilt veel sellest vahvast mängust. Erika naerab südamest ja naerutas ka meid...

Emmega

Tädipoeg Ivo.

Laud oli lookas, kõik said punud täis ja jäi veel ülegi!

Meie Roosmetsad, üks endine Roosmets ja ema õde liitus ka meiega.
Selline vahva pidu sai siis kallile emme korraldatud, 80 väga väärikas number ja vastavalt sellele ka väärikas pidu.
Ei jäägi muud, kui kõikide suur tänu öelda, eriti Katrinile, kes meile selle peo võimalikuks tegi,  ilusas Oxforellis. Aitäh!

Ta Elagu, Ta Elagu, Ta Elagu, Ta Elaguuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuu!!!!!!!!