Translate

tiistai 26. kesäkuuta 2018

Reisimine rikastab


 Just nii, reisimine rikastab. Reisimine on ainukene asi, mis raha välja andes meid rikkamaks teeb. Ilma pikema sissejuhatuseta asun reisist pajatama. 

Suvine Eestimaa on niivõrd ilus reisisihtkoht, nii, et igal suvel paar tiiru ikka saab tehtud. Tahtsin juba ammu ERM is ära käija, aga nüüd siis tuli selline tore võimalus liita sinna teekonnale paar ilusat Eestima paika juurde.


Selline näeb välja Eesti Rahva Muuseum. Lähme astume uksest sisse ja vaatame väikse ähmiga koos, mida põnevat nende seinade vahel näha saab. Ja me leidsimegi näituse tavalistest Eesti inimestest, kes on siin maal elanud kõikidel aegadel. Nägime nende argiseid toimetusi ja kodust elu. Kõik oskused, keeled, rahvaluule olid esil. Eksponeeritud on tuhandeid esemeid, pilte. Palju põnevat ERM i arhiivist ja lisaks ka teiste muuseumite arhiivide kogumikud on esil, nii vanemast kui ka lähemast ajaloost. Palju toredat ja põnevat vaatamist jagus.
Kõiki eksponaate ma siia ka välja ei pane, ainult nii palju, et sulle isu peale ajada, sinna kohapeale uurima minna.



Klaasi taga talu ilu ja elu.


 Auruvedur - uhketes tänapäeva värvides


 Järva - Jaani kiriku kell, kui temale lähenesin,  hakkas ta lööma. Väga lahe.


 Tublid eesti sportlased.



Põllumehe asendamatu tööjõud. Pille võttis ohjad ikka oma kätte, et töö tehtud saaks!


Õllekapad..keegi on need valmis teinud, kaunistanud ja keegi on nendest kappadest hääd rüübet rüübanud.


 Siin aga lausa õllekappade armee.


Hõbedane õllekapp, kaunistatud kividega, küllap mõisahärradel ainult sellisest kõlbaski õlut juua.


Kihnulased


Väärikas ajahambast puretud tornikukk, kes sajandeid Taagepera üle valvas, jätkab nagu näha õilsat ametit edasi ERM is.
Juhul, kui kedagi huvitab selle toreda tornikuke ajalugu, siis Taagepera kiriku tornikuke lugu ulatub 18. sajandisse. Tornikuke ülesandeks oli kaitsta kirikut ja kohalikku küla kurja eest. Nõnda pidaski kukk vapralt vahti 2004.aastani, mil kirikutorni restaureerimine ajahambast räsitud tornikiivri ja tornikuke viimase teenistuspäeva luges. Nüüd ehib Taagepera kirikutorni juba seitse aastat autentne särav - vaskne järeltulija tornikukk.


Nii lihtsalt eestlaste söömaaja laud kaetud oligi.


Milline kuju ei kuulu kollektsiooni?


Terve seinajagu jagus ordeneid, vaatame need  mõned tähtsamad üle, mida Vabariigi president jagab erinavate teenete eest.
Kotkaristi teenetemärgi on asutanud 1928.aastal Kaitseliit Eesti iseseisvuse 10.aastapäeva puhul. See teenetemärk antakse sõjaliste või riigikaitseliste teenete eest. Kotkaristi teenetemärgil on kaheksa klassi.


Eesti Punase Risti teenetemärgi on asutanud 1920.aastal Eesti Punase Risti Selts. See teenetemärk antakse Eesti rahva huvides osutatud üldkasulike teenete eest ja elu päästmise eest. Eesti Punase Risti teenetemärgil on kuus klassi.


Valgetähe teenetemärk on asutatud 1936.aastal Eesti rahva vabadusvõitluse mälestamiseks. Valgetähe teenetemärk antakse riigiteenistuse või kohaliku omavalitsuse teenistuses olevatele isikutele, samuti majanduse, hariduse, teaduse, kultuuri või spordi alal osutatud või muude üldkasulike teenete ning saavutuste tunnustamiseks. Valgetähe teenetemärgil on seitse klassi.


Vabadusrist on asutatud 1919.aastal Vabadussõja - aegsete teenete tunnustamiseks. Vabadusristi aumärk on sõjaline teenetemärk Eesti iseseisvuse kaitsmiseks peetava sõja puhul. Vabadusristi aumärki enam välja ei anta.


Muuseumi fuajees oli rohkete roosidega laud.


Metall kaunistusega kaaned.
Edasi lähme juba rahvariietega tutvust tegema, ma tean, mu süda laulab seal..









Sellised värvilised, triibulised, mustrilised, lillelised, pitsilised, villased ja linased - lausa imelised ongi meie Eestimaa rahvariided, see on vaatamist väärt tõeline meistrite kunst. Suurepärane kaetud pidulaud minu jaoks, ei oskagi seda tunnet paremini edasi anda, kui kordan ennast ja ütlen veelkord, selliste hetkede nimel tasus sündida. Võin vaid ette kujutada kuidas nobedad sõrmed neid imeilusaid rõivaid valmistasid ja millise uhkusega nad neid kandsid. Iga pisemagi õmbluse taga on näha lugupidamist kanga vastu, mida on suure armastusega ilusaks rõivaks õmmeldud ja erineval moel oskuslikult kaunistatud.
Sinna ma lähen tagasi ja veedan seal kogu päeva...


Milline suurepärane värvide kasutamise oskus. Nende vaipade ilu paneb lausa ohkama.



Need fantastilised seinavaibad avaldasid mulle tõeliselt muljelt. Millised värvid, millised vaimukad teemad, millised muinasjutulised tööd. Muuseumi vaibakogu on väga mahukas ja üllatavalt palju leidub ka ERM i kogudes professionaalsete tekstiilikunstnike töid.


Tagurpidimajas on kõik tagurpidi. 
Muuseumis käidud, kõik tore vaadatud, kõht sai ka muuseumi kohvikus täis söödud ja asusimegi Põlva poole teele. Põlvas oli meil hotell broneeritud, nii, et ööbimise poolelt oli meil asi kenasti paigas.



Aga ennem ööbimist võtsin sõpsu käevangu ja läksime jalutama. Ümbrusega tutvuma.
Nii suure kalliga, süda rõõmustas kõigi selle ilu üle.


Taamal näete supelranda, mis kohalikele elanikele rajatud.


Kaunis Maarja kirik. Legendi kohaselt on Põlva oma nime saanud Põlva kirikusse müüritud põlvitava Maarja nimelise tüdruku järgi. Kirik valmis 1460 - 1470.a. Torni kõrguseks on 36.5 meetrit.   



Mis see hing veel paremat oskaks soovida, kui sai juba Põlva parima pillimehe Karl Kikasega musutada.


Milline ilus puhas linn see Põlva on. Suur kummardus põlvalaste ees, kes oma linna armastavad ja austavad.


Värviline purskkaev.


Kaunis Põlva järv asub Orajõe ürgorus. Ümbrus on seal maaliliselt ilus.


 Päike loojub metsatuka taha ja meil oli aeg hotelli tagasi jalutada.



 

 

Põlva turg.

 Kui Põlva toreda turuga oli tutvust tehtud, mõnegi südamliku turul kauplejaga juttu vestud ja mõnega isegi kaupa tehtud, istusime autosse, panime suuna sisse ning keerasime ninaotsa Räpina poole. Nüüd lähme Tiiule külla ja vaatame, kuhu tal plaanis meid viia ja mida toredat ta meile seal näitab.


Ja alustasime ikka kõige ilusama uudistamisega. Siin ta siis on, imeilus Sillapää loss koos kauni pargiga. Lossil on mitu nime nagu ikka heal lapsel. Räpina loss, Räpina mõisa härrastemaja.

Vaade lossi peasissekäigule. Esimesel korrusel asub Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum ning Räpina Vabahariduse Ühenduse Räpina Rahvakool. Meile tehti seal toredas lossis privaatne ekskursioon.



Sillapää lossi ehitati mitu inimpõlve ja sai valmis 19.sajandi keskel. Loss on silmapaistva arhitektuuriansamblina riikliku kaitse all.



Vaade lossile prantsuse pargi poolelt.
Räpina mõisapark rahvasuus ka kui tehnikumi park on 8 ha suurune park. Park asub Võhandu jõe ja Räpina paisjärve vahelisel poolsaarel Sillapää lossi ümbruses. Pargis kasvab üle 300 taimeliigi, millega see on üks Eesti liigirikkamaid parke. Park on koduks ka kaheksale nahkhiireliigile Eesti kaheteistkümnest. Pargis on kohatud ka arvukalt linnuliike.

Parki hakati rajama 1850. aastatel, kui omanik Peter Anton von Sivers tõi Saksamaalt sinna okaspuuliike. 1880. aastatel kujundas pargi ümber Walter von Engelhardt.

Lossi ümbrus on kujundatud prantsuse stiilis, kaugemad osad aga inglise stiilis. Iluaiast saab maastikupark ja seejärel parkmets.

Park on paremas korras kui enamik teisi Eesti parke, sest selle eest on hoolt kandnud Räpina aianduskool.

1959.a. riikliku kaitse alla võetud Räpina dendroparki peetakse üheks kaunimaks ja liigirikkamaks Eestis. Kuigi ma pole kaugeltki kõiki Eesti parke näinud, nõustun siiski tema kaunima tiitliga.


Prantsuse aed.



Kaunis Räpina




Need pildid on tehtud pargi prantsuse poolses küljes


Vaade pargile lossi ees


Palju ilusaid lilli, kaks ja pool tuhat õit


Järgmiseks aga mõned muuseumi eksponaadid. Põnev pudel ja oi, mis seal sees veel on. Kõik kindlasti mäletavad seda kohta armastatud filmist "Suvi", kus apteeker pakub Tootsile südamepöörituse vastu seda preparaati. Nii, et Toots oskaks tema maitse kohta nii mõnegi hää sõna kosta, aga mina kirjutan, mida ma neti avarustes selle imejoogi kohta leidsin.

Kunsenpalsami ehk rahvapäraselt Punsli eli (õli) puhul tegemist arstirohuga, mis peaks peale südamepöörituse ka mitmete muude tõbede vastu aitama.

Kõige laiemas tähenduses on punsli õli mistahes alkohoolne jook, mis on apteekri poolt valmistatud, kitsamas tähenduses on see Riia palsam


 Toimiv leierkast, giid väntas meile plaadi mängima.


Kelle kodus see tore raadio kunagi muusikat tegi, seda võin ainult fantaasia maailmas omale pildiks luua. Kujutan ette vanemat hallipäist mees, kes kannab traksidega pükse ja popsib piipu


Kunagi on need toredad esemed kellegil igapäevases kasutuses olnud
 Memme käekesed on selle taingarulliga tainast rullinud, papa samal ajal kohvi jahvatanud, sest memmel enam kaua ei lähe, kui ta värsked saiad ahjust plaadiga lauale tõstab.
Tagakambris vuriseb Singer kus peretütar linast padjapüüre õmbleb ja teine peretütar sealsamas laulu ümisedes neid triigib...ja juba ongi noorimal peretütrel kohvilaud kaetud.




Ubinad


 Lossi uhke sõnajalg


Lossi saal






Leidsime imeilusa õitseja, sellist õiteilu näeb harva, milline võimas schlippenbachi rododendron. Tema ei vaja happelist kasvukeskkonda vaid kasvab edukalt mullas.


 Loss ja park asuvad poolsaarel, nii, et vett meie ümber jagus..


 Pargi eest hoolitsevad aianduskooli õpilased, sellepärast park nii suurepärases korras ongi.



Aianduskooli hoolitsetud park



Aeda sisenedes avanes meile õitsevate sirelite lõhnav maailm. Üksnes selliste hetkede nimel tasubki reisida.








Kui kaunid ja kui erilised õitsejad. Kahju, et pildiga lõhna edasi anda pole võimalik


"Õiteehtes" okaspuu 


 Ilusa pargi ilusad uudistajad ja vaatamist jagus.


Mind pandi lillemätta otsa, õige ka, kus see kivi ikka mujal olema peaks, kui kivikus.



Mitmevärvilised õitsejad.



Väga erilised terava kroonlehega tulbiõied, just nagu liiliatel.


Nii palju põnevat vaatamist


Kui kaevule pääsed, siis kustuta janu ja ära unusta kunagi tänada. 


Kirju kiisukene. Küllap on ka tema aiandis tööl, et hiired liialt pidu ei peaks.


Tiiu viis meid Peipsi äärde uudistama, seal oli selline tore naeratav Vetevana. 


Tuulest viidud tüdrukud


Peipsi järve taustal, tuul oli väga tugev, mistõttu oli merel ka lainelaudureid näha.



Oleme Tiiul külas, istume aias ja tunneme soojast ilmast ning heast seltskonnast rõõmu. Pärast head kehakinnitust, hakkame sõlme lahti harutama, see tähendab Tiiu hakkab... meie innukad kaasaelajad oleme juba istekohad sisse võtnud.. oi, oi, kui põnevad hetked...


ja Tiiu harutas...


ja.. harutas ...harutas ...


...ja muudkui harutas. Ärge arvake, et tal kääre polnud või, et neid talle abimeheks ei pakutud, aga Tiiu ainult naeratas oma imelist naeratust ja harutas edasi..


 nii ta siis harutas, harutas, harutas.. järjekindlalt harutas ja hoppaaaa - lahti harutas.





Naised on sündinud suhtlema ja kuna ka meie pole erandid, siis nii me õhtu mööda saatsimegi.
See oli igati tore reis Põlvamaale, näha sai nii palju ilusat, et silmad said ikka korralikult ilu täis. Suur tänu Tiiule, kes meile oma koduukse avas, külalislahkust üles näitas. Lisasks veel meile Räpinat tutvustas ja kauneid kohti vaatama viis.
Tiiu, kui sa seda loed, siis suuuuuuuuuuur tänu! 💖

Sellega ongi hea oma reisijutt kokku võtta ja mõttel lennata lasta uutele matkaradadele, mis avastamist ootavad.
Kevad on olnud suisa imeline ja helde sooja ilmaga. Suvi alles algas, õnneks väikese vihmaga, mida nii väga vaja olid. Loodus ootas ammu juba januse suuga ja ta sai selle... Küll see vihm on ikka suurepärane, armastan vihma sama palju, kui päikest.

Ilusat suve kallikesed, jagugu kõike!

 Kui on vihma on vikerkaar, kui on pime on tähed, kui on päike on ilus pruun jume...milline suurepärane suvine kokteil. Meie terviseks!