Translate

esmaspäev, 24. mai 2010

Vabaõhumuuseum Seurasaarel.

Nüüd soojade ilmade saabudes avasime Kariga ka sellel nädalavahetusel meie aastaid kestnud projekti :"Õpi tundma oma kodumaad"
Kuid mis imede ime, mul ununes fotoaparaat koju, (esimest korda selle aja jooksul, kui mul see aparaat on olnud) nii, et pildid on kõik netist leitud seekord, kahju küll, aga mis teha :)

Laupäeval külastasime Helsingi külje all oleval Seurasaarel kauni roheluse süles asuvat vabaõhumuuseumi.

Seurasaarele minnes jalutasime mööda Tamminiemest, endise Presidendi Urho Kaleva Kekkoneni ametimajast.
Oli ikke loss küll :)


President Urho Kaleva Kekkoneni ametimaja. Toimib muuseumina suveti.
Jalustasime seal rannas, kus oli palju ilusaid linde .. vabaduses on ikka hea eleda :)
Poseerimas Kanadahani.


Leidsin netist üht - teist huvitavat Seurasaari vabaõhumuuseumi kohta,
Siit siis selle Seurasaare vabaõhumuuseumi ajalugu pähklikoores.

Muuseumimajades saab tutvuda eri ühiskonnakihtidele kuuluvate inimeste eluasemetega, nii elamiseks kui ka töötamiseks. Rahvariietesse riietunud juhendajad viivad muuseumikülastajad vanaaegse käsitöö, puutööde ja erinevate ürituste abil endisaja eluga kursi.



Üle selle puise silla pääsebki Seurasaarele, kus lokkava roheluse süles on võimalus tutvuda vabaõhumuuseumiga.
Seurasaare vabaõhumuuseumi on kogutud Soome eri provintsidele tüüpilisi hooneid, mis tutvustavad ehitus-ja asumiskultuuri 1600-ndate aastate lõpust 1900-ndate aastateni. Muuseumis on 87 erinevat hoonet.


Pildil olev maaküla poe ait toodi üle Savitaipale muuseumist 2002. Aidad õnnistati sisse Seltsisaared 4.6.2003

Siin aga toiduait, kõrgel sellepärast, et loomad sinna hävitustööd ei pääseks tegema.

Anti umbne aiamaja on toodud Alam-Satakunnast Säkylast, Korven külast ja püstitatud vabaõhumuuseumi aastatel 1930-31.
Anti maja peahoone on ehitatud 1820-ndatel aastatel.
Peahoone elamise ruume hõlmab peosaal, pagarituba, kaks kambrit. Need esindavad Renesanssi pärilikke sümmeetrilist paartubasid. Hoone vasakpoolne veranda aga hõlmab saali ja saalikambrit

Pirtti oli tegeliku igapäevase elu keskus, seal söödi, tehti kõik tööd ja seal magasid maja lapsed ning piigad ja sulased. Pirtti jagunes meeste-ja naistenpoolteks.
Tuvassa keedeti toit ja küpsetati. Säkylä kuulub kõva leiva piirkonda, kus suurpagarid küpsetasid leiba paar korda aastas. Leivad kuivatati Tõva õrrel ja viidi vahi all teravilja - aita.

Maja pererahvas magas oma kambrites ja abielueas tütar omas kambris. Saal oli kasutusel vaid suurte pidude ajal, pulmas, matustel. Muu aja jooksul saal oli kütmata. Saalikambrisse majutati maja külalised.

Tuleohu tõttu teravilja-aidad ja muu hulgas rehi ehitati sageli õuele välja. Anti õue väljaspool oli kuur erinevate tööriistade, haagis-ja rataskuurid.


Külmamaja toodi üle vabaõhumuuseumi 1965 Hyrynsalmest.

Pirtti säilitas lõpuni töökoha omaduse. Seal toimusid paljud omavaramajandusega seotud toimingud ja puutööd, mille hulgas oli anumate ja regede tegemise lisaks tõrvatünnide tootmine ja hobuste rautamine. Pirtissä magasid öösiti sulased, poromehed, savottalaiset ja matkamehed. Eelkõige turu-aegadel magajaid piisas ega uks polnud kunagi lukus.


Iisalme maavallas olnud pastoraat on kirikuehitaja Simon Silvénin ehitatud 1797-98.
Algselt ehituses oli kuus tuba, köök ja eeskoda. Põhiplaan leiti Carl Wijnbladin raamatu näidisest aastal 1755. Hiljem 1800-ndate aastate jooksul hoonet ehitades lisati mõlemasse otsa madalamad lisatiivad. Kui hoone 1960-ndatel aastatel päästeti, toodi vabaõhumuuseumi ainult 1700-ndatest aastatest pärinev mansardkatusega korpus.

Seltsisaared hoone teise otsa Ühistoad sisustati pastoraadi interiööriks, nii et eri toad peegeldavad pastoraadihoones elanud eri kirikuõpetajate aegu. Saal esindab 1800-aastate algusest, piiskopikambri 1840-peatükki ja söögituba peamiselt 1860-peatükki.

Pastoraadi kantselei on sisustatud kirjanik Juhani Aho isa kirikuõpetaja Th. Brofeldtin ja tema eelkäija JLLaguksen leppimiseks. Üldsusele pastoraat avati muuseumi 75 aastapäeva raames 1984.

Ivarsi maja on ehitatud aastal 1764. Peatöövõtja on peetud praost Henrik Johan Carlborgia, kes aga suri juba 1766. Ivarsin ettevõte oli ostetud tema poeg Jacob Henrik Carlborgin nimele 1763. 
1800-ndate aastate alguses Ivarsin maja sai talupojaomistuse ning tegutses kõrtsina. Kui tsaar Aleksander I tegi tutvustumisreisi Soome 1819, tuli ta oma seltskonnaga sinna puhkama ja tutvustas oma hobuseid ka Ivarsis. Selle visiidi jaoks ehitati uus empiiriehetes veranda. Ülakorruse teine ots sisustati nn. keisrikambriks, mille seinad said roheliseks värvitud empirefriisillä varustatud kangastapeediga kuhu pandi uus jalgadel seisev glasuurahi. Ruumi sisustus, laud, diivan, voodi ja kuus tooli, uuendati ka vajaduse jaoks.

Ivarsin õuel oli algse kohapeal igal küljel hooneid. Vabaõhumuuseum on toodud peahoone vastas asunud läbitava väravaehitis, kus on esimesel korrusel tall ja pood ja ülakorrusel tallirõdu ja suvel turvatoole kasutatud luhteja. Õue teisele poolele on paigutatud Ylimarkusta toodud praamimees Hedmani tüüpiline pensionärimaja, kus oli tuba ja paar väikest kambrit.


Kahiluodon mõis on siirdatud Taivassalo Kahiluoto-nimeliselt saarelt. Kahiluodon ettevõtte omanikud on tuntud juba keskajast, mil ta oli Ille-suguvõsa. Seejärel mõis pärandati Footangelin ja Starkin perekonnale. Muuseumi üleantud peahoone ehitati tõenäoliselt Agneta Eleonora de la Myle umbes 1790. Vanim pilt mõisast on F.L. de la Mylen tussilaveeraus aasta 1796. 1800-ndate aastate alguses mõis vahetas omanikku tihedalt, teisel poolel oli see sama perekonna valduses, ja müüdi lõpuks talupoegade omandisse, mil peahoone ei olnud enam kasutamisel. See müüdi muuseumile ja viidi Seurasaarele 1926.

Majas on kolm saali, köök ja veel üheksa tuba.
Saalid ja alumisel korrusel magamistuba, proua tuba ja peremehe tuba on sisustatud 1700-ndate aastate stiilis. Sisustus on pärit eri mõisahoonetest. Korruse nurgatuba on sisustatud biedermeieraegne ja teise korruse külalistetoad on saanud biedermeier või uusrokokoomööblid. Kahiluodon suur köök vägevate ahjudega ja tuletab meelde talonpoegadetuba. Köögi avariiluid on algusagne mööbel.



Vana veski, harakasaba veski :)




Karunan kirik on vabaõhumuuseum vanim ehitis. See on ehitatud aastatel 1685-86 ja üle muuseumi 1912. Kiriku ehitas Sauvossa asuva Karunan mõisa omanik, Vabahärra Arvid Horn enda kappelikirkokseen, millele tal oli patronaattioikeus, st õigus ise valida preestrid. Kirik sai oma teise abikaasa, et nime Maria Elisabet.
Liljendalin koguduse annetatud kirikukell on valatud Stockholmis 1754.
Kiriku siseseina juures oli algselt maalitud kaunistusi : aknaid ääristavad lilleköied ja seinte alumine osa oli maalitud kangaga kaetud. Hiljem kaeti värvid lubjaga.
Kiriku esiosas uste varustatud pingid olid härrastele nende aukraadi järgi. Pärast seda istusid talumehed ja seejärel teenijad. Kiriku kohtade pärast sündis mõnikord anarhias vaidlusi.
Seltsisaared Karuna kirikus peetakse suvel soomekeelseid jumalateenistusi ja muusika õhtuid.
Ja suvel on palju laulatusi.

Niemelä hurtsikud toodi Seurasaarde 1909 Konginkankaalt Pyyrinlahde külast.
Ja see tähendas kogu vabaõhumuuseum loomise algust.

Kunstnik Akseli Gallen-Kallela ja arhitekt Yrjö Blomsted olid huvitatud vanadest hoonetest, mida ähvardas hävitamine.
Nad leidsid Keiteli rannast Konginkankaal olevad hurtsikud.
Hoonete üleandmisega tegelesid innukalt Fil dr Axel Olai Heikel, kellest tuli vabaõhumuuseum asutaja.

Hurtsikute hooneterühm koosneb 13 eri hoonest. Õuel on elamu lisaks keedukoda, tall, soiduriistadekatus, küün ja viie eri isiku omanduses olevat aita, kus hoiti isiklikku vara ja magati varasest kevadest hilise sügiseni.
Karjaaia kõrval on laut ja seaaedik, kaugemal väljakäik. Lisaks rannas on katus paadile ning eraldi kartulikoobas.
Peahoones on suitsutuba, suitsusaun ja piimakamber.
Saun on hoone vanem osa, mis on pärit arvatavasti, hurtsikusse loomise aegadest 1770-ndatest aastatest. Praegune tuva on ehitatud 1844 .

Tuvassa on kaks klaasist akent, kuid mõlemal külgseinal on luugid, mille kaudu ruumi saadi valgust ja värsket õhku, eriti siis, kui ahju soojendati.
Niemelä hurtsikud olid sama perekonna valduses 1700-ndatest aastatest kuni aastani 1909.

Selline väikene ülevaade siis vabaõhumuuseumis olevatest hoonetest.
Kuid jah, kui tulete Soome, siis kohe Helsingi külje all, siin võib pikniku pidada, jalutada, tore restoran ja kohvik, kus saad suupistet.. Rannas jalutada, ujuda ..üldiselt hästi vahva koht suvise päeva möödasaatmiseks.



Seurasaari on kuulus väga julgete oravapoiste poolest, nemad tulevad käest sööma, nii armsasti.

Pähkel maitseb :)
Nii, kui Tallinnas Kadrioru pargis, sealgi oravapoistel julgusest puudus ei tule :D

Tore, suviselt soojad ilmad on saabunud, aeg teha reisiplaane ja vaadata meie kaunist kodumaad rohelisel õitseval - sellel kaunimal aasta - ajal.

Seikle ja tunne soojadest ilmades rõõmu, isegi siis, kui vihmalapsed õues mängivad - Sina aga tee sellel päeval tubaseid töid või külasta muuseume, mida iganes Sa veel teinud pole, või käinud pole!

Päikese soojad kallid minu poolt, et Sul ikka soe oleks olla...üks õis ei tohiks olla palju ..



neljapäev, 20. mai 2010

Pärnus armsal sõpsul külas.

Viimasel ajal ikka kohe kisub Pärnu poole, kohe nii väga mulle see linnake meeldib. Kindlasti aitab asjale kaasa mu armas sõpsu Pillekene koos abikaasa Kalviga.

No ei pole siis toredamaid Pillesi ja Kalvisi olemas ka siin maamunapeal
Kuid jah, seekord oli natukene kurb mul minna, kuna üks pereliige ja minu armas karvane sõbrakene lahkus pilvelinna ..

Polnud Pitsukest, kes vastu sipsutaks rõõmsalt haukudes ...

Tahstin ühte teatud rohket valgeõielist lille Pitsukese hauale viia, aga kui midagi konkreetset tahta, siis seda ju kunagi pole, on ju!?

Pille - Kalviga neil sai juba 40 aastat ühist teed ja ühte jalga astutud. Minu lugupidamine nii pikale liidule.

Sõpsud kaunite maalide taustal

Pillekesega koos.

Hotell "Legend" fuajee, baar on 24 tundi avatud

Hommikusöögi saal. Hommikusöögi valik väga suur ja maitsev.

Meie hotellituba. Minu lemmik mööblivärv.

Linnas nägime ÖÖKULLI korstna otsas, päris ehtne ikka..appikene ma sain südamest naerda ...

Kuursaal ootab ka hooaja algamist. Suurim kõrts

Koju jäid vaaside kaupa kauneid roose.

55 roosikest. Pildil ei ole õige värv, roosid olid tumepunased.

kolmapäev, 19. mai 2010

Numbrivahetuse pidulik päev.

Sünnipäev on alati üks tore päev, olgu see enda või sõbra, ikka on tore kokku tulla ja pika laua taga sülti süüa ..
Põgus ülevaade peost, mis toimus pubis Fööniks.

Külaliste ootel, sampuse ja puuvilja laud on vastuvõtuks valmis.

Kõik on nii, kuis peab...

Pidulaud kaetud, peosüüdlane ka valmis ja seda juba 55 aastat, nii, et armsad külad võivad tulla.

Saabuvadki mu kallid sõbrad täpselt õigel kella - ajal, esimeste hulgas Sirjekene Soomest mind õnnitlemas. Tema kingitud Roos oli pikem, kui mina ise :)

Merikesega kallimas. Merikene ise väga originaalne, väga ilusa soenguga, vaadake, milline eriline LILL?

Kolm rate sõbrannat. Merike vasakul ja Sirje paremal.
Neiukesetle olid väga stiilsed soengud, eriti mulle meeldis Merikese soeng.
Ka mina ise käisin juuksuris soengut tegemas, mul olid vägad kenad spiraallokid, kuniks koju sealt sain, nii, et pikkadele juustele tuleb ikka pikajuukse lakke kasutada jne ... kasu polnud miskit,nagu poleksi kaks tundi juuksuri juures olnud ..

Sõbrad Soomest.

Nüüd hakati paugutama!!! Las lendab kork - täna minu juubeli auks!

Külalistega sampanjat nautimas. Täna õhtul olen kumav KUU ja minu külalised on säravad TÄHED!

Varalahkund abikaasa õde ja väga hea sõbranna aastast 1978. Nagu armas õde mulle.


Ronjakene issi ja emmega.

Minu magusaim kalli. Pisikene Ronja, ristipoja tütar saabus väikese roosikimbuga. Seda lapsukest ma fännan ja armastan.
Onupoja abikaasa Epp õnnitlemas, Epp on väga energiline ja nooruslik daam. Alati lõbus ja heatujuline seltskonna hing. Laulab hästi, mängib klaverit, igati tore neiukene.
Vend Eberhard ootamas järge, tema järel tädipoeg Ivo.

Emmekesega kallimas.

Sõbranna, kelle olen ratest leidnud, ei pidanud paljuks mind õnnitlema tulla Raplamaalt, et koos minuga seda toredat õhtut veeta.
Samuti ratest leitud sõbranna, Sirtsukene saabus Soomest pidulikule numbrivahetusele.

Sõbrad ja töökaaslased Soomest.

Sirtsukesega, paremal pool taustal Tõnu, samuti rate sõber. Mustade prillidega minu ainukene tädi oma tütrega.

Tädi ja täditütar ja Tõnu.
Ronja imearmas emme Tiina. Ronjakene aga maiustuab puuviljadega.

Ronja oma armsa emmega.

Töökaaslased ja väga head sõbrad Matti vasakul ja Kalle paremal.

Peeter, minu hea sõber.


Venna õnnitleb.

Minu külad siis, paremal vend ja tädipoeg, nemad on omavahel lapsepõlve parimad sõbrad.

Minu onu seljaga, emmekene ja tädipoeg, kes väga töökas kuldsete kätega mees.

Minu väga hea sõbranna oma väga toreda ja äärmiselt tööka abikaasaga. Oleme endised töökaaslased Kullasepa töökojast, alates aastast1979.

Minu imearmas onutütar Erika, teda olen ma alati armastanud ja austanud, minu silmis on ta alati üks kaunemaid naisi. Väga töökas ja tubli, eriliselt hea lauluhäälega ja kunstiliselt andekate kätega ja erilse andega florist. Tema taga seisab poja naine ja noorem poeg on ees küljega.

Sampuse joomine oma kallite külalistega.

Tervituskõned ja õnnesoovid, neid sain iga 55 aaste eest topelt :)

Emme Kallega juttu vestmas, nemad on vanad tuttavad.

Erika minia ja pojaga. Poeg on minu ristipoja.

Tubli Ronjakene, alustas pidusöögiga.


Ja istumegi pidulauda, paremal pool esimesena istub onutütar Erika oma pojaga ja poja perega, no nii tublid noored, perre sündis ka pisipoja, hästi hästi tublid on nad küll.
Vasakul mu ainukene tädipoeg.

Kas maitseb sööök ja maitseb jook :P Marika mõttes ja Aune mekib jooki.

Koos armsate küladega.

Arvo, üks väga tubli ja töökas mees, mina ja Aune, meie sõprus on kestnud juba üle 30 aasta.

Aune ja Arvo - nad on nii toredad sõbrad.

Saabus minu Soome pere pisikese hilinemisega. Kari kinkis 55 punast roosi, milline kuninglik kimp.

Kallima 55 roosi.

Joanna ja Petri.

Vasakul Kari, tema tütar Joanna ja väimees Petri.

Petriga. Petri on ameti poolest muusik, helilooja, laulja. Tore poiss.

Minu Soome pere : Kari, Joanna, mina ja Petri. Minu pojat ei olnud sünnipäeval. Nuuks nuuks

Vasakul onupoeg, tema on kullasepp, edasi onunaine ja onu. Paremal istub Peetrikene minu onutütre kõrval.

Vasakul Aune abikaasaga, paremal Algis, üks võrratu naljamees, täiskarsklane, tema abikaasa imetore, üliandeks naine, väga hea õmbleja ja kuldsete kätega, ükskõik, mida teha vaja, tema oskab! Kaja istub Marika kõrval. Marika kõrval tema elukaaslane Ants. Ants on super hea, tore, töökas mees, keda kõik lapsed armastavad. Samuti kuldsete kätega, oskab ja teeb absoluutselt kõiki!

Onupoja Gerard oma abikaasaga.

Minu ainukene onu Silvester seisab ja peab mulle tervituskõnet.


Nüüd kõlab : Ta elagu, ta elagu, ta elagu ...


Fantastiline Kaja, mina ja armas sõpsuke Marika. Mõlemad olid ka minu poja lasteaia kasvatajad.

Ants ja Algis, kes täiskarsklane aastakümneid.


Vasakult Aune, Tõnu ja Merikene - väike naps, nali ja naer - see kõik sobib suurepäraselt sünnipäeva peolauda. Vahepeal peab ikka musi punaseks värvima :)

Tõnu , Merikene, Matti ja Sirtsukene pilte uurimas :)


Vasakult Merikene, minu tööandja Matti Soomest ja Sirtsukene.


Tädipoeg Ivo ja tema abikaasa Tiiuga.

Matti selgitab mulle kasutusjuhendieid, mis seotud kingitusega.

Valges, minu kallis täditütar Tiia, kellega praktiliselt veetsime lapsepõlve ja noorusaja koos nagu särk ja püksid - lahutamatud. Vestlen Kajaga.


Toreda sõbra Peetriga. No on ikka üks võrratult tubli ja töökas mees, majad ja suvilad, tuhat tööd ja kõiki veel aitab, igale poole teda jagub, alati abi pakkumas.
Mees kelle peale võib kinnisilmi loota ja usaldada - suppper kallis sõber.

Kõik sõbrannad viis ta öösel pidust koju, ilma palumata - miskit pole temale palju.
Muudkui toimatab!

Peeter lõbustamas Erikat. Kaks sõnnikest :) nemad saavad alati hakkama nii teistega, kui omavahel.

Sain oma silmateralt kallid kätte, säran õnnest, kui PÄIKE ise :D
Küll oli tore, et tibupojake minu pidusse tuli. Tema kaunis emme, imetore Tiina.

Armsa emmega.

Aune emmega vestlemas.

Rõõmsalt magust kokteili valmistamas kallitele küladele :P


Laulja ei pääsenud meie käest, esitamise soovilaulu ja Petri lauliski meile kaks laulu. Missugune suurepärase akustika kiviseinad loovad.


Väike Ronja meile oma tantsunumbrit esitamas.

Tõnu on super hea tantsija ja üks aeglane valss sobis meile hästi.


kohvisalongis onupoeg Gerard ja vend Eberhard.

Gerard nautis ainult alkoholivabasid jooke, aga Eberhard konjakit limpsimas.

Külalised kohvi nautimas. Onupoja abikaasa Epp vasakult, täditütar Tiia ja emme.

Tõnu kohvisalongis.


Kalle minu täditütre ja emmega kohvil.


Tädi oma poja Ivoga. Ivo on juba aastakümneid täiskarsklane.

Minu ainukene tädi tumedate prillidega.

Ja saigi pidu läbi, mis kestis kella 01:00 - ni. Tore oli, lõbus oli, nalja sai, tantsu sai lüüa ja kõhukese täis süüa!
Tänan kõiki oma kalleid külalisi toreda ja unustamatu sünnipäeva eest, tänu teile oli mu sünnipäev FANTASTILINE!
Aga nüüd ..... avan ukse nr: 55 ...

Nagu oleks natukene silmad veekalkvel ... ei tahaks vist minna, aga peab...

... eriti salajane, mis avaneb ainult 55 aastastele :D
Sinna ma siis nüüd lähengi seiklema, naudin sellest, mis ootab mind ees .... tore, aitäh Sulle armas lugeja, et olid siis päriselt või virtuaalselt minu sünnipäeval 7.mail 2010 .. kohtumiseni uute seiklustega maal ja merel.
Naudi suvest, lilledest, liblikatest.. otsi lepatriinu, saada temaga maailma suurde oma kaunid mõtted .. tea, et need peegeldavad Sulle peagi tagasi.


8. mai 2010.
Olen alustanud oma seiklust uksest nr : 55.
Esimene päev 55 - na tuli meil koos Kariga minna armsa onutütre Erika Juubelile.
Siin me siis oleme kaks sõnnitüdrukut - kevadelapsed.
Kas oleme ka sarnased - issid on meil vennad.

Nüüd aga edasi .. suvi ja seiklused ootavad - Kihnu saar ja Pühajärv, võib olla kohtume :)