Rikkaliku saagiga kasvuhooned.
Aeg oli Moonamajja sööma minna.
Hobune oli samuti lõunat pidamas.
Retseptid kaugest ajast.
Palmse mõisa peahoone. Sees saab ringi jalutada, meeneid kaasa osta, kui oled ööbija mõisas, saad tasuta ringkäigu endale lubada.
"Mõisaprouad"
Mõisa elegantsetes tubades tiirud tehtud, kell on tiksunud kiirelt edasi, varsti vaja end teatrialale liigutada.
Teater juba paistab.
Toomas ja Tarmo Urb, kenasti kohal, autogramme jagamas. Lõbusad mehed.
Tarmol ongi parasjagu minu CD plaat punase viltpliiatsi all
Lava, dekoratsioon lihtne, aga väljendas küll väga ilmekalt nõukogude aega, selles ajastuses Urbide elulood ja sündmused lahti rullusid.
Huvi on olnud suur vendade Urbide eluloo kohta. Tegelkult oli muusikaline näitemäng ühteaegu kurb, traagiline, lõbus, vaimukas tagasivaade sellesse absurdsesse nõukogude, kisendavalt ülekohtulikku aega.
Dialoogid on väga vaimukad. Laulud, lauldi nii lihtsalt ja siiralt ja lihtsalt sellepärast poevad need ka hinge. Tegelikult tegi see nii haiget, kui ebaõiglane see aeg oli andekate inimeste vastu. Paratamatult meenus Juhan Liiv, keda samuti hullumajja topiti.
Me ainult näeme kõrvalt neid kannatusi, aga sellele osaliselt kaasa elada sai alles näitemängu vaadates, laulud panid ikka pisarakanalid tööle..
Lavastus oli üles ehitatud lihsalt, näitlejaid esitasid mitmeid rolle.
Kui etenduse viimane laul sai lauldud, tõusime kõik püsti aplodeerima, ainult minu kõrval kaks noort naist jäid istuma, aga nemad olid veel noored ega ilmselt osanud selle loo taga valu näha nii nagu meie vanema põlvkonna inimesed seda nägime. Taustatöö oleks ära kulunud..
Plaksutasime ja plaksutasime tublidele näitlejatele, ilusale muusikale, vendade Urbide läbielamistele, nende vaprusele, imelisele loomingule. Olime elanud ise sellel ebaõigluse ajal, tundsime, tunnetasime, saime aru..ja olime siiralt tänulikud.
Laulud olid väga hästi valitud, suurepäraselt lauldud. Eriti ilus oli kuulata Hele Kõrvet laulmas, kui ilus ja puhas ja helisevalt kaunis hääl.. panin silmad kinni, hääl lummas mind täielikult.
Mõtted püsisid veel kaua nähtu ja kogetu juures, sellel õhtusel tunnil.
Toomas kadunud.. hüüame koos, Toomas Urb, sind oodatakse!!
Üle vete kaunis peegeldus.
Peale kosutavad ööund ja hommikusööki, jalutasime metsaradadel ja korjasime kukeseeni. Ma sain neli päeva kukeseene kastet süüa, parim ja veel värske kartuliga. Ja parim parasiiditõrje.
Edasi sõitsime Sagadi mõisa lilleaeda ja siis veel Vihula spaasse saunatama ja ujuma.
Laud kaetud kahele.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar