

Algselt professor Elias Tillandz asutas ta selle botaanikaaia Turu linna aastal 1678. Turu linna põlengu tagajärjel, botaanikaaed siirdati Helsingisse 1829 aastal.
Tähtsamad taimed viidi hobusevankriga Turust Helsingisse ja väga tähendusrikkad kingitused botaanikaaiale tuli Tartust ja Peterburgist.
II Maailmansõja aegu veebruaris 1944 aeda kukkus kolm pommi, mis rikkusid kasvuhoonte klaasid ja sissepääsenud külm tappis kõik taimed.
Ainukestena suudeti päästa küpress (Cypressus sempervirens) ja imekaunis vesiroos (Victoria Cruziana), mille seemned säilisid elus jääkaane all tiigis.
2000 aastal välisaias kasvas erineva eirpäraga taimi 2889 kaasaarvatud 1643 puuvarrega taime.
Kasvuhoone vanim osa on aastast 1889.
Botaanikaaial on mitu tähtsat missiooni, tähtsamad on säilitada taimestikke, milledel on oht välja surra.
Botaanika uurimine ja õpetus.
Palju väljasuremis ohus olevat taimestikku säilitatakse ja võimaluse korral viiakse tagasi loodusesse kasvama.
Maailma kõigist taimestiku 300000 taimest võid leida botaanika aiast 2%.
Kasvuhooned on jaotatud:
Vahemereruum
Saareruum
Vesiroosiruum
Lõuna - Aafrika ruum
Gallerii
Kõrbe ruum
Kuiva metsa ruum
Savanniruum
Palmisaal
Vihmametsaruum
Saintpaulia ruum


Palmisaalis väike tiigikene















Ipomoea costata - lehtertapp











Õitseb ta kevad - talvel ja tavaliselt 5 - 8 õit avab ta korraga, õied lõhnavad väga meeldivalt.

Vahemeremaa taimestik



2 kommentaari:
Üks pisike armas Liana ,keset suuri ja võimsaid taimi. Lust küll need teadmised oled ammutanud?Väga meeldib.
väga ilus ja õpetlik koht . Seal võiks vist kogu nädala veeta ?
Postita kommentaar