Elva ja väike väerada

 Suvi jätkub veel septembris, nii saigi ette võetud paari ööbimisega matkapäevad Elvasse. Kõigepealt tuli hotelli majutuda ja siis Elvaga tutvust teha.

Ööbisime Verevi hotellis, väike, kodune ning hubane hotell. Rohkem kodu moodi, kui hotelli. Vastuvõtus toimetas imepisike must Pomeraniani koerake, nimega Rosin. Küll temal oli hea meel uute  külaliste üle. Tema kostitas meid küll pisikese koera suure armastuse ja musidega, eriti lahkel käpal.

Rosin 💖

Verevi terassil sai hommikusööki nautida.

Elva on väike ja nii - nii armas linn. Elva on paljudele teada oma ainulaadse ajaloo poolest ja leidub ka huvitavaid vaatamisväärsusi. 

Kuurilava oli kohe Verevi hotelli külje all.

Elva asub Emajõe ääres. Linn on ümbritsetud kauni loodusega, seal on mitmeid metsi, järvi ja matkaradu, mis teevad sellest ideaalse koha looduse armastajatele. Loodusmälestisteks on Elva piirkonnas asuv Peedu järv ja Elva paisjärv.

Elva on ajalooliselt tuntud, kui raudteeliikluspunkt. Linn on olnud juba sajandeid oluline raudtee sõlmpunkt, kus ristuvad erinevad raudteed. Elva raudteejaam avati 1876. aastal, ja see on oluline osa linnu ajaloost.

Kui kõik pildistavad Elva vaksalihoonet eest poolt, siis mina vahelduseks näitan teile hoopis vaksalihoone tagumist külge.

Elva laululava

Arbi järve vaatega laululava ala.

Linnas toimub igal aastal erinevaid kultuuriüritusi, nagu Elva laulu- ja tantsupidu, kohaliku käsitöö- ja toidufestivalid. Elvas asub ka mitmeid kultuurimälestisi, näiteks Elva kirik, mille ehitus ulatub tagasi 19. sajandisse.

Elval on sõpruslinnad mitmesugustes riikides, sealhulgas Soomes ja Lätis. Need sõprussuhted aitavad tugevdada linna rahvusvahelist koostööd ja kultuurivahetust.

Elva on seega suurepärane koht, kus saab nautida Eestimaa looduse ilu, ajalugu ja kultuuri.

Päikeseloojang Elva linna suplusrannas Arbi järve ääres. Kõik vajalik olemas, lihtsalt superluks rand suplejatele, kõigele on mõeldud. Siis jalutasime õhtust sööma kohalikku publisse nimega Pubi Üks Teist. Ääretult maitsvad praed, supid, dessert. Teenindus samuti esmaklassiline. Ka teisel õhtul sai selles samas pubis käidud.

Meid huvitas väga Väike Väerada. See polnud meie hotellist väga kaugel, nii, et matkasaapad jalga ja rajale, start!

Ja siin see ongi, maagiline väerada.

Vajalik alati infotahvliga tutvust teha, et oleks selge, kuidas hästi ja lugupidavalt looduses käituda. Milline rada ees ootamas. Väike Väerada on 3 km. pikk, meie jaoks väike jupike..

Uhuuuu...mida sa näed.. 

Just nagu päris linnud. Muinasjutust, miks vares tihast naiseks ei võtnud.. tihane valetas, et kasvab veel, kui peig arvas, et tihane liiga tilluke olevat naiseks võtta.

Tervendavad või siis ravitsevad väe käed.

Väike Väerada on Elva piirkonnas asuv huvitav ja salapärane paik, mis on seotud Eesti rahvausundi ja uskumustega. Väikse Väeraja kohta on Eestis olemas mitmeid legende ja lugusid, mis räägivad maagilistest ja tervendavatest omadustest.

Ja nii me nende väeraja asukatega järjepanu kohtusime, üks põnevam, kui teine ja kõigis neis oli midagi tuttavat..

Hunt, kes jäätunud järvest sabaga kalu püüdis, rebase juhendusel. Kes seda muinasjuttu ei mäletaks?

Kaladega on juba näkanud.

Pakkusin hundule lohutust..

Rebane hiilgas oma kohaloluga kõrgemal.. juhul, kui hunt vabaks peaks saama.

 Väike Väerada on osa Elva piirkonna matkaradadest, millel on pärimuslike ja loodusega seotud tähendusi. "Väerada" viitab sageli teele või rajale, millel olevat erilist väge – näiteks tervendavaid, kaitsvad või spirituaalse tähendusega omadusi.

Vaikne järv oli tõeliselt sile ja vaikne nagu peegel.

Ja kaldal seisis Näkineid.

Selliseid radu on Eestis sageli seostatakse looduse ja maagiliste uskumustega, kus inimesed on minevikus käinud, et end puhastada või otsida ühendust vaimse maailmaga.

Kana, mis kana. Ehk on ta muinasjutust "Kana ja vihmauss." Või hoopiski "Eidest, taadist, kassist ja kanast". Või mõnest muust..

Külmakollu.

Väike Väerada on justkui koht, kus looduse vägi on tugevalt tunda ja kus inimesed võivad leida rahu ja tasakaalu. Paik võib olla üksikutel külastajatel tore koht jalutamiseks või meditatsiooniks. Kuigi see rada ei pruugi olla kuulus suure turismiobjektina, on sellel omamoodi rahu ja maagiline energia, mida otsivad inimesed, kes hindavad looduse ja rahvapärimuse tähendust.

Elva ümbruse looduses on palju jalutuste ja matkamise kohti, kus külastajad saavad nautida rahu ja looduse ilu, ja Väike Väerada on üks neist paikadest, mis kannab ka oma legendide ja lugude koormat.

Jaagup tüssab surma. Sai sada aastat lisa ja siis veel sada, aga siis väsis ära..

Seenekuningas.

Neptunus.

Kalameeste lemmik koht kalu püüda.

Metsaema ja Metsaisa.

Vaeslaps

Karjapoiss.

Karumõmm.

Kaval Ants.

Neitsid vihtlevad saunas kuuvalgel ööl.

Tark mees taskus.

Maagiline pink. Oli ääretult tore nende väeraja tegelastega kohtuda, suhelda, juttu vesta.

Boonusena võtsime veel ette lähedal asuva Viti järve 2.5 km. pikkuse matkaraja. See oli juba märksa tugevamat füüsist nõudev rada, tõuse jagus..

Vaade alla Viti järve vaatetornist.

Grillimisala

Selline tore ja vahva matkarada. Sisenedes matkarajale nägime kohe karu "suurt pätsi" ja see sõbrakesed oli õige värske. Ilmselt oli ka karu kusagil läheduses, mine ja tea, äkki jälgis ta meid, kui oma õhtusööki, aga kahjuks kohata temaga ei õnnestunud.

Need matkapäevad tegime me septembris, aga suvised mtkad alles ootavad kirjutamist, kaua ma neid järgi lohistan, ei oska veel öelda, aga annan endast parima, et nad valmis saaksid.

Aegna saar.

 Kui juba saared, siis saared lõpuni ja siis las ollagi täiuslik! ..või siis ikkagi nii palju, kui neid läbi käia jaksu on. Aegna saarel on minu pisikesed lapsejalad kord kõndinud, nüüd sai see teekond uuesti ette võetud.

 Seekord ma jalgratast ei laenutanud, Aegna on just nii sobivalt suur, et sellele jõuab jalutades tiiru peale teha ja ma jõudsin, aega jäi ülegi kohvikus head kohvi nautida, ennem, kui laev mind tagasi mandrile viis.

Aegna saar on looduskaitsealune ja kuulus oma mitmekesise taimestiku ja loomastiku poolest. Saar on koht, kus saab nautida rahu ja vaikust, olles samas Tallinna lähedal. See on koht, kuhu võivad külastajad tulla, et tutvuda Eesti looduse ja ajaloo eripäradega

Öeldakse, et kes vaikides Aegnale tiiru peale teeb, tuleks looduskaitse alla võtta. Ma peaksin oma kanditatuuri esitama. Sellest ma muidugi teadlik polnud saarel kõndides, aga ka teadmatult võib vahel midagi toredat saavutada.

Aegna kerkis merepinnast umbes 5 100 aastat tagasi. Aegna saar on umbes 3,5 km pikk ja 2,5 km lai. Saare pindala on umbes 3,4 ruutkilomeetrit.  Aegna on suuruselt 17-s Eesti meresaar. 

Aegna saar on väga mitmekesise loodusega, seal on liivased rannad, soised alad, metsad ja järved. Loodus on olnud suhteliselt puutumatu, kuna saar ei ole olnud pidevas asustuses.

Aegna sadam asub Lohknase otsal, sadamakail on tulepaak, mille kõrguseks 7 m. Tulepaak on  navigatsioonimärgiks pimedal ajal.

Saarel on olemas mõned matkarajad, mis viivad läbi nõukogude ajast pärit sõjaliste objektide ja pakkuda võimaluse tutvuda nende rajatistega. Kui otsid ajaloolisi objekte, on Aegna saar üks koht, kus saab leida neid haruldasi ja unikaalseid jälgi minevikust.

Hakkasin astuma Karnapi teed mööda, kaaslaseks kaunis rannaäär vaatega merele, eks siis ole näha, kuhu ma välja jõuan, aga nopin neid rannavaateid ükshaaval.

Karnapi rand, istu, puhka naudi vaadet..

Õnneks oli kogu Aegnal veedetud päev täis päikest, meri oli vaikne ainult sillerdas suviselt. Astudes edasi mööda ilusat metsateed,  ütleb infotahvel, et olen Hallikivi randa jõudnud. 

Aegna saar on üks Eestimaa kauneimaid ja ainulaadsemaid väikesaari, mis asub Soome lahes Tallinna lahe piirkonnas. See on osa Eesti looduskaitsealast ja osa Viinistu looduskaitseala territooriumist. Aegna on oma looduse ja ajaloo poolest väga huvitav.

Ikka edasi Mustamäe ranna poole.

Armas kividega ääristatud rada.

Mustamäe rand. 

Sealt edasi viib tee Lemmiku ninasse, aga teele jäid vana kalmistu, Eerikneemel on maagiline kiviläbürint ning Lemmikul asuv kivikülv, 23 kaitsealust rahnu, olid need alles vägevad mürakad.

Hästi hea ja rahulik teekond, teisi matkajaid sai nähtud siin - seal. 

Aegna rändrahnud ehk Lemmikneeme kivikülv koosneb 23 suurest ja kümmekonnast väiksemast rahnust, moodus - tades Eesti suurima tiheasetusega kivikülvi. Lääne- ja põhjaosas on kivikülv hõre, kagupoolses osas väga tihe. Suuremate rändrahnude ümbermõõt on üle 20 m ja kõrgus üle 3 m. Suurim rändrahn on Tulekivi ehk Sihi Suurkivi (ü 35,1 m; h 4,0 m), kaitse all 1939. aastast. Tulekivi olevat kasutatud märgutule kohana kaluritele, et nad leiaksid saare ka pimeduses. Sihi Suurkivi viitab saare pikimale metsa - sihile, mis sai alguse läänest Järvesoo juurest.

On alles huvitav puu.

Saarel asuvad ka mitmed matkarajad, kus saab nautida looduse ilu ja vaadata saare elurikkust. Tänapäeval on Aegna saar huvitav ka ajaloolise ja kultuurilise väärtuse tõttu.

Usun, et see on endine kasarmu, nüüd asub seal ajalookeskus.

Aegnal asub arvukalt kultuurimälestisi, millest lõviosa moodustavad endised kaitserajatised. Kõndisin neist mööda, aga sinna juurde ronida ei olnud mingit soovi.

 Saarel on endiselt mõned kaitsepositsioonid, miinitõrje rajatised ja muud kaitseobjektid, mis olid seotud Nõukogude armee tegevusega. Need on peamiselt suured betoonstruktuurid ja küngastele rajatud kaitsevallid.

Saarel on olnud ka mitmed sõjaväe kasarmud ja teenistusrakendused. Need hooned on olnud kasutusel Nõukogude sõjaväelaste majutamiseks. Paljud neist hoonetest on aja jooksul lagunenud, kuid mõned on endiselt olemas ja neid saab leida saare erinevates osades.

Lemmikuneeme kael

Tagaloome ots on kivine murrutatav maanina. Siin asub vana meremärk. Lemmiku liitsihi alumine paak paigaldati 19. sajandi lõpus. Liitsiht on kahe tulepaagi moodustatav mõtteline joon. Liitsihi eesmärk oli juhtida laevu Kuradi - muna ja Nygrundi madalikest mööda. 1927. a. olid saare kirdeosas Lemmikul sihtmärgid ja tulepaak. Maanina läheduses on tormilained heitnud kive rannalä - hedase männimetsa alla.
Siit paistavad Aegna saare ja Rohuneeme poolsaare vahele jäävad väikesaared: neli - nurkne, väheliigestatud rannajoonega, püsiasustusega Kräsuli saar ja süstikukujuline Kumbli saar. 

Keskajal püüti siinkandis rae tarbeks kala, võimalik, et Kräsulist edelasse jääva Angerjakari lähistel ka angerjat. Aegna ja Kräsuli vaheline väin Suur salm on ajalooliselt tähtis laevasõidutee. 

Suure salme kaudu kulgesid laeva - teed Tallinna lahest põhja Porvoosse, Viiburisse ja itta Narva, Laadogale, Novgorodi. 

Keskajal oli Suure salme sügavus ca 5 m ning see oli läbitav kõikidele tolleaegsetele laevadele. 18. sajandi keskpaigas märgiti salme sügavuseks aga kaks meresülda. 

Aegna saar oli osa Nõukogude armee miinitõrjeala süsteemist. Seal võidi hoida ja paigutada miine laevandus- ja sõjategevuse eesmärgil. Kuigi tänapäeval on enamik neist ohtlikest miinidest eemaldatud, on saare ümbruses endiselt mälestusi ajast, mil saart kasutati sõjalistel eesmärkidel.

Lemmikneeme lõunarand.

Aegna Loodusmaja, kui oluline õppekeskus, valmis 2008. aastal ning õppetegevust alustati 2009. aasta kevadel. Õppekeskus pakub loodus- ja keskkonnahariduslikke õppekava toetavaid õppeprogramme õpilastele, samuti võimalust läbi viia koolitusi ja seminare, pakkudes õppijatele ka majutust. Põhitegevus on suunatud saare looduse tutvustamisele, sealhulgas erinevate metsatüüpidega tutvumisele ning Läänemerele ja selle kaitsele. 2010. aastal võeti vastu saareolusid ja väärtusi kajastav Aegna maastikukaitseala kaitse-eeskiri, mille eesmärgiks on kaitsta saare metsa- ja rannikukooslusi, samuti haruldasi liike ning nende elupaiku. Aegna elusloodust on hästi uuritud, siinsed metsad katavad saarest ligi 85%, millest valdavad on männikud, vähem esineb kuuse ja sanglepa enamusega puistuid. 

Põhjaranna vaated merele.

Ranna ääres ootas üks kangast lamamiskiige, millele oli antud tekst kirjutatud. Tegin seal väikese puhkepausi, kiige teenust kasutades.

Siin seal oli ikka ka elamuid, mõned tühjad, mõnes oli ikka näha, et elu sees.

Sain ka palumetsas kõndida. Valdavalt kuuske ja mändi. Head pohla ja mustikametsad

Punane kobar tahtis ka pildile jääda.

Valge maja, ma usun, et see on see sama maja, mis Pirita teele välja paistis, kui ma väike olin, nüüdseks on tema vaatele ette kasvanud puud, enam teda näha pole, aga ma leidsin ta üles.

Ohvitseride kasiino ja staap, kuna saarel elasid ka sõjaväelaste pered, tegutses seal lähedal ka raamatukogu ning Aegna algkool.

Selliste suurepäraste ja ilusate vaadetega saar - Aegna. Isegi taevas lööb tantsu.