Ida Virumaa

Saabusime Narva muuseumisse ja selline armas lilleline vastvõtt.

Ida-Virumaa on tükike unikaalset Eestit ja ideaalne paik, kuhu reisima minna. Linna elule vaheldust pakkuv aktiivne reis Eesti idapoolsesse serva hõlmab endas adrenaliinirohket seiklust, põnevaid ajaloolisi vaatamisväärsusi ning võluvat loodust.

Suur ja lai Venemaa.

Sealt võrktee kaudu siis saab maad vahetada, võrgud sellepärast, et keegi kogemata kaduma ei läheks.

Kreenholm ja paremal poolel Narva Aleksandri Suurkirik.

Oleme Pika Hermanni tornis, kus vaateid igasse ilmakaarde, siit paistab üle jõe Venemaa, Jaanilinn

Muuseumis oli kamin, tahaks ise ka sellise kaarega kamina ehitada.

Rohkem kui 700 aasta vanune Narva Hermanni linnus on ajaloo jooksul kuulunud taanlastele, sakslastele, rootslastele, venelastele ja lõpuks ka eestlastele. Linnus omandas tänaseni säilinud ilme Liivi ordu valitsemise ajal 14.-16. sajandil. Teises maailmasõjas tugevasti kannatada saanud linnus taastati põhiosas 1970.-80. aastatel ning seal avati muuseum, kus oli üheaegselt eksponeeritud Narva linna ajalugu tutvustav püsiekspositsioon ja kümmekond ajutist näitust.

Selles saalis ärkavad ellu möödunud aastate varjud ning erinevatest aegadest ja kultuuridest pärit sõdurite kujud saavad kokku, et oma lugusid jutustada. Hoolimata kõigist erinevustest võisid nende sõjameeste saatused siiski väga sarnased olla, sest nad kõik tegutsesid ühe eesmärgi nimel. Selles saalis ei kohta me vastasseisu, vaid lugupidamist ja solidaarsust. Sõdurite kujude kõrval vitriinides on esindatud rikkalik kollektsioon erinevate ajastute relvadest.

2018. aasta jaanuaris alanud Narva linnuse rekonstrueerimistööde tulemusel avati 2020. aasta juunis täielikult restaureeritud konvendihoone koos uue püsiekspositsiooniga, mis keskendub linnuse enda ajaloole alates esimeste taanlaste tulekust Narva jõe kallastele kuni tänapäevani. Külastajad pääsevad varem suletud jõepoolsesse idatiiba ja konvendihoone müüriharjal kulgevale galeriile, linnuses liikumist hõlbustavad trepikodades kaks lifti. 51-meetri kõrgusest Pika Hermanni tornist võib imetleda vaadet Narvale, Kreenholmi manufaktuurile ja Venemaal asuvale Ivangorodi kindlusele.

Sellised toredad vaatamised Narva muuseumis.

Läksin pulmapuud otsima, aga selleks pidin mööduma potsakast purskkaevust.

Leidsin pulmpuu päris pargi äärest.

Üks Narva moodsatest vaatamisväärsustest on pulmapuu. See asub pargis keskaegse linnuse lähedal. Tavaliselt riputavad noorpaarid oma abielu auks sildadele tabalukud aga nüüd jätavad noored abielupaarid hõbedased lehed, kuhu on ka graveeritud nende nimed, nüüdsest pulmapuule.

Ja kui ilusasti need lehekesed helisevad tuules..

Selle koha peal oli ennem Volodja ausammas.

Pulmapuu avamine Narvas toimus 2008. aastal. Projekti autorid on kohaliku noortekeskuse töötajad Evgeni Semchishin ja Anna Konovalova. Just nende projekt valiti pulmade alalhoidmiseks mõeldud koha loomise ideedekonkursil parimaks.

Pulmapuu kõrgus on 3,5 meetrit ja läbimõõt on 3 meetrit. Metallised puulehed kinnitatakse okstele nii, et nad helisevad õõtsudes. Abielu avalduse esitamisel saadavad noored kätte pulmapuulehti, et enne registreerimist oleks võimalik graveerida nimed nende peal.

Väga tore traditsioon, aitab lintidega puude koormamisest ja tabalukkudest, mida sildade külge kinnitatakse. Lõpuks on see juba ohtlik silla koormusele.

Siis viidi meid Bastioni käikudesse sealsete tingimustega tutvuma. Omamoodi huvitav retk.
17 sajandi kaitsekindlustuste autoriks on arhitekt Erik Dahlberg. Kokku ehitati seitse uut bastioni: Honor, Gloria, Victoria, Fama, Triumph, Fortuna ja Spes

Oma 300-aastase ajaloo jooksul on Victoria bastion sattunud paljude sõdade keeristesse, teeninud eri aegadel eri riike ning võtnud suurte väejuhtide käe all väärikalt vastu nii võite kui ka kaotusi. Tegemist on ka Narva kõige võimsama bastioniga, mille esiseina kõrgus on 16 meetrit.

Victoria bastioni sisse on ehitatud kahekorruselised kasematid, mille kõrgus on 2−3 meetrit ja laius 2 meetrit. Kahekorruselised kasematid suurendasid bastioni lahinguvõimsust: bastionide peal asuvatele kahuritele lisaks oli vaenlast võimalik tulistada bastioni siseruumides asuvatest kahuritest ja musketitest.

Bastioni kasemattides ja püssirohukeldris väljapandud ekspositsioon tutvustab bastionidest koosneva kaitsesüsteemi ajalugu ehk siin saad rännata ajas tagasi ja tajuda kuidas toimus kaitse vaenlase eest omal ajal.

Jooksujalul läbisime ka Narva promenaadi, seal eelnevalt juba mitmed korrad käidud, aga kui ikka võimalus oli, siis sai veelkord kõik üle vaadatud. 

Rootsi lõvi mälestusmärk tähistab Karl XII edu Narva all 1700. aastal Põhjasõja lahingus ja on Rootsi Kuningriigi kingitus Narva linnale.

Siis oli veel vaatamata Narva Kreenholm.

19.saj. teisel poolel ehitatud Kreenholmi Manufaktuur kujutab endast võimsat kompaktselt asetsevat tööstusansamblit, mis mõjutab suurel määral tänapäeva Narva arhitektuurilist ilmet.

Suured ja tühjad siseruumid. Siin sai käidud kohvitamas, kui "Kremliööbikut"  Kreenholmis lavastati.

Narva Kreenholm

Eesti kõige idapoolseim punkt Narva linnas.

Kreenholmi manufaktuur oli 19. sajandi teisel poolel kõige kaasaegsem tööstusettevõte Venemaa Keiserriigis, ning mitu aastakümmet suurim tekstiilivabrik kogu Euroopas.

Vabriku toodang teenis 1900.a. Pariisi maailmanäitusel Grand Prix. 

Ettevõte tegutses kokku 153 aastat. Puuvillavabriku toodanguks oli puuvillane niit, puuvillane riie ja vatt.

Töölisi ja ametnikke oli 1913. aastal 10 459, 1939. aastal 2736 ning nõukogude perioodil 1970. aastal 9617 ja 1987. aastal 8246.

30. novembril 2010 kuulutati välja ettevõtte pankrot. Praegu tegutseb Narvas Kreenholmi Мanufaktuur OÜ nime all väike uus tekstiiliettevõte, kus oli 2016. aastal 52 töötajat.

Sillamäel sai samuti käidud, promenaadi ilusaid vaateid nautimas. Viimati, kui käisin polnud veel rannapromenaad valmis, nüüd oli.

Ise end ikka ka vaja pildile settida, lihtsalt ilus pink oli, nooh, saage aru...

Väike kohvik oli avatud. Ja jälle liigume edasi Toilasse.

Hõbeallika koobas
Tänasel päeval on võimalik hästi viidastatud ja hooldatud pargis ringi jalutada, näha erinevaid puu- ja põõsaliike, hõbeallika koobast ning nautida vaadet merele ja päikeseloojangut pääsupesas.

Nõiametsas.

Nõiametsa paviljon. Siin asus president Pätsi kohvimaja, mis sõja lõpus õhati. Paviljon taastati 1997. aastal. Palviljonist paremal pool kalda all oli 172 astmega kiviktaimla. Seal leidus väikseid allikaid ja kodumaiseid taimi ning seda peeti ilusaimaks paekiviktaimlaks Euroopas. Kahjuks on see kiviktaimla täielikult hävinenud.

Kaunis Pühajõe ürgorus Toilas asuva Oru pargi ja suurejoonelise lossi rajas Grigori Jelissejev - Venemaa 19. sajandi jõukamaid kaubandusmagnaate. 1935. a ostsid kolm eesti töösturit lossi ja pargi ning kinkisid president Pätsile suveresidendiks. Loss hävis II maailmasõjas täielikult.

Toila Oru pargis väikeste haldjate kodu. Haldjad olid kodust ära läinud, küllap järgmisel korral kohtume.

Ja nüüd on meilgi aeg koju sõita, aitäh Ida-Virumaa!

Toilas kontserti nautimas

Sai selline pikk sõit Toilasse ette võetud, et Modern Talkingut kuulama/vaatama minna. Thomas Anders laulis meile kaks tundi lakkamatult vanemaid ja uuemaid laule.  Rahvas elas hästi kaasa, sõnad kõigil peas ja lauldi kõva häälega kaasa.

Mõned noodid ka teile kuulamiseks, kes ise kohal ei olnud.

Minu plaan Toilas ringi vaadata luhtus täiesti, kuidagi nii pikk tundus see tee, et mul oli juba tunne, et ma ei jõuagi kunagi sinna kohale. Ja õhtul, kui kontsert lõppes oli juba kottpime. Kui oleks teadnud, kuhu poole sõita, oleks pimedas käsikaudu kuhugi rannale ehk tee leidnudki, aga loobusin..

Ju siis pean sinna veel tagasi minema.

Käisin ennem Toilat veel Kalikülas tuttaval proual külas, kuigi ma seal pikalt aega ei veetnud, aga kui  Toilasse kohale sain siis oli autoparkla juba autodest punnis ja lisaks hakkas vihma sadama. Parkisin auto ja läksin Pargi kohvikusse vihmavarju, nautisin suuga head ja paremat, silmadega kohviku väga hubast ning erilist inerjööri.

Kuid kõigepealt mõned fotod Kaliküla proua lilledest. 

Rooside ilu lummab.

Lõpuks jõudsin siis Toila laulalava juurde kohale. Vihm oli läbi saanud ja kontserti usin ettevalmistus juba käib. Tegelikult, kui oleksin sügavamalt asja üle vaaginud, oleksin võinud alles tulla selleks ajaks kohale, kui Thomas Anders lavale tuleb, oleks saanud rahumeeli Toilaga tutvust teha, aga tagantjärgi tarkus siin enam aita.

Vihm sai läbi ja kontserti ettevalmistus juba käib

Lõpuks saabus ka oodatud Thomas Anders.

Toila park ööpimeduses. Ööbima sõitsin ma Illuka mõisa, imekombel leidsin selles kottpimedas siiski üles, seda suuresti tänu navigaatorile. Võti oli mati all ja  nii pääsesin tuppa, et head kuuma dushi nautida ja pehmes voodis ööund nautida.

Illuka mõisa lehtla

Illuka mõisa hooned ja abihooned. Kuna hommikusööki seal ei pakutud, siis tuli sõita Kuremäe kohvikusse keha kinnitama. Ennem seda kohustuslik tiir kloostri aias. Seal on alati nii hoolitsetud ja korras aed. Tublid nunnad.

Ja kohvik juba paistab.

Kõhule head paremat antud, algas kodutee, valisin teekonnaks läbi kauni sisemaa maastikuliste vaadetega teed.

 Siin seal tegin puhkepause, aga pilte jagada pole, arvuti vahetusega on paljud pildid lihtsalt kadunud, mitte ei leia enam üles...pole, netu?

Avinurmel käisin kohvipausil Puiduaidas. Oi, kui palju toredat puukraami seal müüa oli.

Igati tore suvine kõrvalpõige Ida Virumaale, koos hea kontserdiga.

Seiklused jätkuvad..