Fjördide maa Norra .

Siin on kaks Norra reisi, esimene aastal 2007 augustis ja teine aastal 2008 mai lõpp Juuni.
Mõlemad reisid tuli tehtud oma autoga ja kahekesi. Ööbisime kämpingutes, kus pesemisvõimalused.
Tee peal olime enam vähem 14 - 16 päeva.
2007 käisime põhja Norras, Lofoodide tipus.
Sõitsime ka mööda Viikingite muuseumist ja meie õnneks sattusime sinna just, kui oli Viikingite päevad käimas, saime fantastilise kogemuse osaliseks.
See oli selles mõttes raskem reis, et sõitu oli palju, sõitsime Tornio kaudu Rootsi poolele, sealt tühja maad, ei midagi väga pikalt Rootsi poolel, ennem, kui lõpuks Narvikisse jõudsime.
Hakksid ka kohe maastikud muutuma ja silmake vaikselt nurru lööma.
Soome tagasi aga tulime ülevalt käsivarrest, Kilpisjärve kaudu.
Kokku tuli kilomeetreid üle 4000 km wow eks ole ju :)


2008 aastal aga viis meie teekond meid lõuna Norrasse, see reis oligi palju huvitavam ja lahedamlt aega kohapeal olla. Olime siis teepeal 30.05 - 16.06.2008
Läksime praamidega läbi Turu saarestiku kaudu saar saarelt, üks ilusam pärlike, kui teine Ahvenamaale ja seal sai ka suur kena tutvumis tiir peale tehtud ja sealt edasi juba Eckerö
Rootsi ja sealt Oslosse.
Siis võtsime suuna Geirangerisse ja kõik puukirikud, mis meie teele ette jäid, sai külastatud.
Tagasi tulime Ålesundi kaudu, Oslo poole.
Soov oli ka Bergenis käija, aga meil hakkasid päevad otsa lõppema.
Oli suur soov Göteburgis päevakene veeta, siis aga jälle laevaga Rootsist Ahvenamaale ja koju tagasi. Selle sõidu kilometraaz oli kokku 3731 km, kasutasime ju kaks korda laeva Ahvenamaa - Rootsi - Ahvenamaa ja palju praamide abi edasi liikumisel.

Praami oodtaes, kallim kostitas sampanjaga..oli hästi soe ja päiksline päev maikuus, kui meie puhkusele sõitsime Norra poole ja kõik need 16 päeva säras päike..

Ahvenamaal sadamas.

Vaade På Berget vaatevälja kohvikust Ahvenamaal. Minnes olime ühe öö Ahvenamaal kämpingus ja tagasitulles samuti.

Teisel päeval sõitsime pärast linnaga tutvumist edasi edasi Eckerö Linejnin laevaga Rootsi Grisslehamni. Laev sõidab umbes kaks tundi. Laeval on üks paremaid Rootsi lauaga buffet restorane, kui võrrelda meie merel seilavate laevade köögiga.

Meie tee viis läbi Rootsi, selline vahva puhke koht teel Kristiina lähistel

Teeäärsed vaated kaunite koskedega.

Imeilusad fjördid

Hingematvalt ilusad vaated alla fjördile, kuidas vaikes vees laevad liuglevad...

Õhtune ujumine kämpingu basseinis..

Trollidel külas.


Mägedes lumi, all aga + 30 c sooja. sattusime eriliselt sooajal ajal Norrasse - täiesti troopiline kliima

Kas pole ilus vaadata...Norra ilu annab hingele suures koguses balsamit.


Norra pikim tunnel - 24,3 km. Tunneli sees on kaks sinise - rohelise valgusega peatumispaika, kus saab imetleda ka heli kaja.

Goli puukirik ehk Stavkirke.

Goli puukirik, see oli uus ehitis.

Oslos olles külastasime ka mitmeid muuseume..kokku käisime 4 muuseumis

Oslo linna muuseumis, mina seal uurin Borgundi puukiriku maketti, mida meil ka siis õnnestus ka originaal suuruses vaatamas käija.

Oslo ratsapolitseinikud korda pidamas.

See uhke jääkaru võtab Oslos kaubamaja külalisi lahke möirgega vastu.

Oslo kesklinnas.
Oslo ongi Norra suurim linn ja 1814 aastast Norra pealinn. Linna on asutanud kuningas Harald III.
Oslo on Euroopa tähtis mereteaduse keskus, seal tegutseb meresektoris 980 firmat.
Oslo elanike arv 2004 aasta seisuga oli 1 283 533 inimest.
Oslos on olnud ka Taliolümpiamängud 1952 aastal.

Oslo ajaloos on palju traagikat.

XIV sajandi must surm oli Oslo ümbruses väga kohutav. Enamik linlasi suri ja 3000 elaniku piir saavutati uuesti alles XVII sajandil. Linna laastasid mitmed tulekahjud. 1624. aastal, pärast järjekordset suurtulekahju, otsustas Taani-Norra kuningas Christian IV Oslo kodanike protestidest hoolimata rajada uue linna umbes 3 km lääne poole, jõe teisele kaldale. Linn sai ajastule kohase reeglipärase planeeringu ja asutaja kuninga nime.
Viimane katkupuhang laastas Oslot aastal 1654.

Vana Oslo (Gamle Oslo) linnaosas

Vana Oslo linnavalvur kõndis püssiga edasi - tagasi, kord ikka majas.

Vana Oslo pargis.

Oslo suurim ja kauneim Vigelandi 212 raidkujuga park. Vaade üle vaikse vee Vigelandi pargi sillale.

Vigelandi parki sisse viiv sild, mis on 100 meetrit pikk ja 15 meetrit lai.
Mõlemad silla kaided on kaunistatud kokku 58 pronksist kujuga, mis esitavad mehi, naisi ja lapsi, koos ja eraldi jne...
Vigelandi parki viiv sild

Vigelandi pargis. 17 meetrit kõrgune "obelisk", mis raiutud ühest kivist ja selle peal on kujutatud 121 inimese figuur.


Kaunid ja erilised inimfiguurid puu alla raiutud.

See purskkaev on kõikidest teostest kõige mõjuvam, ümber purskkaevu on veel 20 raidkuju, mis esitavad erineva vanusega inimesi puu all seismas. Ja purskkaevu randile on raiutud inimese elu, tema sünnist surmani.

Oslos veetsime 3 päeva olime linna lähedas kämpingus ööd ja nii saime kolm päeva Osloga tutvust teha! Külastasime ka Vigelandi parki, mis oli fantastiline skulptuuride park.
Seal on 212 kuju ja park ise on juba oma suuruselt valdav 320 hektarit, nii, et ruumi on piknike pidajatele kui ka turistide voolule.

Pärast silda aga suur pronksist purskkaev, mis on kõige mõjuvam vaatamisväärsus.
purskkaevu ümber on samuti inimeste kujud puu juurtel.
Purskaevu külgedele aga on Vigeland teinud figuurid inimese elust, sünnist - surmani.

Oslo lähedal kämpingus, Kari pildistab päikeseloojangut.

Vaade alla Geirangerile, hingematvalt kaunis vaade fjördile, tõepoolest, sest National Geographicin Traveler-leht on valinud Geirangeri fjördi UNECO maailma päranduste hulgas esimeks oma lummava ilu poolest, lausa tipuks!


Autoga sõitmine Norras pole absoluutselt keeruline, kaardid on väga selged ja teevõrgustik äärmiselt lihtne. Palju pääseb ka soovi korral praamidega edasi.

Igal suvel külastavad Geirangeri fjordi, mida peetakse maailma üheks kaunimaks fjördiks, sajad tuhanded turistid. See on küla peamiseks sissetulekuallikaks.
Elanike arv on seal 240, kuid sadam töötab hoolega, 4 kuise turismi hooajal võtab sadam vastu 130 laeva

See uhke trollipoiss valvab seal sadamas, võtab külalisi vastu.


Uskumatult ilus Norra maastik.

Oleme Vasetdanseni kämpingus - saarel, kust kahelt pool voolavad kärestikulised jõed. Jällegi ühe toreda kogemuse võrra rikkam.

Norras, Borgundi püstpalkkirik, võrratu vaatamisväärsus.
Tõenäoliselt 12.sajandi lõpus ehitatud kolmelööviline kirik on Norra 28-st siiamaani alles olevast püstpalkkirikust kõige paremini säilinud. Borgundi kirikus pole selle rajamisest saati toimunud suuremaid ümberehitusi.


Praeguse kiriku kohalt on leitud jälgi varasemast ehitisest. Tõenäoliselt oli see samuti kirik või paganlikust pühakoda, mida kasutati hiljem kristliku kirikuna. Uuringute kohaselt langetati kiriku ehituseks kasutatud palgid 1180 - 1181 aasta talvel. Valminud kirik pühitseti Apostel Andreasele.


Borgundis leidus veel selline kaunis puukirik, mis seisab kõrvuti vanima puukurikuga.


Ja kahe kiriku vahel toimetavad sellised armsad muruniidukid. Uuris, mis tema puuris, mis mul küll seal käes olla võiks, aga lähemale ei tulnud ka..


Norra ilusad mäed lumiste tippudega ja kohisevate koskedaga.

Kämpingus...need olid kõik enam vähem ilusas looduslikus kohas.
Tagasi siis Oslo poole ja seal juba võtsime suuna Göteborile, seal tahtsime päevakese mööda saata ja nii me tegimegi.

Göteboris seiklemas. Götteborg on Rootsi suuruselt teine linn

Göteborg, Göta jõe sillal, linna südames.
Linna asutas 1621. aastal kuningas Gustav Adolf II

See reis oli väga önnestunud.


Põhja - Norra.

Need pildid on aga juba Augustikuust 2007 aastal, kui käisime Lofoodideni väljas.
Sõitsime Soomest Tornio kaudu Rootsi ja seal tedasi Norrasse...
Koske vallutamas, tegime koske mööda tõusu 1.2 km hästi mõnus, milline suurepärane energia.


Koske vallutamas - jihuuuuuuuuuu..meie võit!

Päikese sillerdavalt sulisevas vees..kui palju iluuuuuuuuuuuuuuuuuuuuu...


Viikingi Laevas - sõuan sõuan

Viikingite muuseumis.

Tuli käidud esimest korda Norras täiesti omatoimselt autoga. Meie auto oli mikrobuss ja kohandatud reisiks, magamiseks kohad jne.
Kirjutan väga lühidalt, ei hakka kõiki neid kohti üles siin loetlema, kus olime ja mida nägime, vaid natuke siit ja natuke sealt, kuna seda reisikirjeldust oleks raamatu jagu, kui hakkaks kõike esile tooma, pole seda kirjutaja annet ka niipalju :)
Kokku sai teepikkust möödetud 4011 km ja sõidutunde tehtud 80 tunni piires.
olime teel 7.08 - 16.08
Kolmel korral kasutasime ka praami, et näha seda fjordide ilu ka sellest vaatevinklist - imeline !
Milline üllas maastik seal on, austust äratavalt võimsad mäed oma lumiste tippudega ja koskedega ja seda vett jagub seal, kuhu ka silm ei vaata, vesi sillerdab või voolab ja kohiseb, vähemalt Norras vesi otsa ei saa, kui mujal maailmas selle puudus peaks tulema.
Kindlasti on teist paljudel juba Norra reis seljataga ja pole siit midagi uut lugeda, kuid Norra ikka päris suur maa, igale poole ju ei jõuagi, kuigi tahtmisest puudust ei tuleks.
Meie plaanisime suunaks Lofoodid.. Sõitsime Soome Ylitornio kaudu Rootsi poolele Kiirunasse, seal olime kämpingus ööd.


9.08 ületasime siis Norra piiri Abiskon kaudu - Björnfelti
Meie esimene peatus oli Narviki linnas, käisime head kohvi joomas ja söömas ja põgusalt ka kaubandust uurimas, mis siis pakutakse Norra elanikele?
Järgmine peatus oli Kvitbergeti muuseumis, vana kalastajate küla, kus sümboliks kuningmeremetsis.

Poole päeva aegu jõudsime siis Lofoodidile välja, põgus kohvipaus ilusas mägikülas ja suunaks Viikingi muuseum.


Meie õnneks juhtus seal olema just sellel nädalavahetusel Viikingite päevad, nii, et saime selle viikingite elu -olu oma silmaga ära näha.

Sinna oli püsti pandud kogu viikingite küla, telke ja kodasid igat masti töökodasid jne.

Olid esindatud kõikide põhjamaade viikingid, nii mehed, naised, kui ka lapsed. Lapsi oli vahva vaadata, nendelgi nahksed ürbid seljas, aga nii mõnedki kaasaegsete kummikutega vudimas :))

Nägime ära, kuidas sepad valasid rauda ja kuidas seda tollel ajal sulatati, mis sellest valmistati nende elule vajalikke esemeid ja asju.

Kuidas küpsetati liha maa sees, kuidas tehti õmblustöid, ehteid, kooti vaipu ja punuti korve ja palju muudki käsitööd tehti ja neid sai sealt ka kaasa osta.

Nägime ära ka ühe mängu, mida viikingid mängisid tol ajal, nii naised, kui mehed.

Mäng oli selline, et maa sisse oli löödud puunott ja teatud kauguselt mängija siis seistes seljaga noti poole - pidi panema teise puunoti oma reite vahele ja seda siis proovima visata reite jõudu kasutades sinna noti pihta!

Äärmiselt raske sinna pihta saada ja naistel veel paksud ja pikad seelikud seljas, seal nad siis võistlesid.

Sain istuda päris ehtsas viikingite toolis, mis oli väga eriline, täispuust välja voolitud.
Nägime ka viikingi mõõkade võistluse ära!

Nüüd natuke ka muuseumist, seal oli siis kogu viikingite ajalugu esil, kuidas elasid, sõid, magasid, tööd tegid.

Söögituba oli suur, kahel pool pikad lauad ja keskel tulepesad, kus suurte padadega sööki valmistati.

pealikul oma laud ruumi eesotsas, võimas!

Siis nende tööruumid olid ka jaotatud lahtriteks, seal oli igal töötegijal oma koht, nahaparkija, kingsepp, õmbleja/kuduja, neid ameteid ikka jagus sinna.

Keskel samuti tulepesad.

Igal juhul huvitav, proovin panna pilte albumisse, kui õnnestub.

Seal kulus meil palju aega kõige uudistamisega, aga tore oli, ikkagi jälle üks unustamatu kogemus minu elus.

Ööseks läksime Skageni kämpingusse, neid seal õnneks on, saad elektrit kasutada, vett ja pesta end ja pesu pesta vajadusel, kööki kasutada, korralikud pesuruumid, kuum vesi ainult maksab 10 NOK 5 - 10 min, need on samuti kämpingukohased.

Öö kämpingus maksab 150 - 180 NOK koos elektriga, oleneb muidugi kämpingust, hindade vahed pole eriti suured.

Järgmine päev jõudsime Djupfjordin, proovisime ikka peatuspaigas ka Norra köögi ande süüa - jäime kõik rahule.

Käisime ka Norra kõige kuulsamas kalapoes Nusfjordis, väga eriline see töepoolest oli, kuigi lõhn oli eemalepeletav :)

Seal tutvusime ka muuseumiga kohalikust elust , samuti oli seal ka nukumuuseum ja käisime norralaste antiigi poes.

Käisime ära saarestiku lõpus Tindis ja seal oli neid muuseume palju uurimiseks, ikka põhiliselt kalastusega liituvat, aga

küla ise oli huvitavalt ehitatud vee rajale, ilus oli.

sõitsime ka praamiga pikima vahe Strorändist Skutviki ja veel järgmise praamiga Bognesist Skarbergetisse, siin oli seda puhkust ja silmailu :)

Ööbima läksime Yeterstadi kämpingusse, jällegi tasemel.

Järgmine päev hakkasime selliseid koskesid otsima, mida oleks hea "vallutada" oli suur soov ronida üles tippu, aga ega neid nii kerge leida olegi, kui otsima hakkad, aga siiski leidsime, Solvfjellet, maastik oli küll raske, aga tegime tõusu ära 1200 meetri võrra sinna üles oli ronimist, jalalihased olid järgmine päev päris hellad :)) eriti parem, kui see oli ronimisel kandev jõud.
Ja selle pean ka siin ikka ära mainima, et kui alla tulime, siis mina võtsin riided seljast ja läksin jääkülma vette end pesema, milline külm kogemus, aga karastav!!

Aga neid ilusamaid peatuspaiku tegime ikka siin ja seal kose äärel, mis ette jäid, jõime seda vett ja tõdesime, et maitsev ta ju on, hästi puhas oli küll.

Tahtsime minna ka rahvusvahelisse parkki, aga millegi pärast meie navigaator seda ei leidnud, oli juba hilja ka, nii, et loobusime.

Jõudsime tagasi Narvikisse ja jäime seal kämpingusse, samuti tasemel, head pesuvõimalused köögid jne.

Käisin ka rannas, vesi 11 kraadi, arvake, kas käisin ujumas?

Nüüd siis nina jälle kodupoole tagasi ja otsustasime minna Kilpisjärven kaudu koju, see on Soome käsivarres.

See oli omamoodi kogemus soome lapis ära käija, põhjapõtru seal piisas nii teepeale, kui tee kõrvale.

samamoodi, kui Norras lambaid, neid karvapalle oli seal tõesti palju ja mis huvitav, nad olid täiesti iseseisvad, ilma karjusteta.

Neil oli vähemalt aedik ees, kust nad välja ei pääsenud.

Ja puud lapis on nagu meie pöõsad, seeni jagus, kõik teeääred olid seeni täis, laplane ju seeni korja, põhjapõdrad aga popsivad kõik puravikud kõhtu!

Seal oli palju neid laplaste müügikodasid, kus siis suuremalt jaolt kõik põdranahkadest tehtud tooted ja nahku ka muidugi, küll seinale, põrandale ja pingile. Kõik, toormaterjal, mis põhjapõdrast saab, kõigest midagi voolitud, nikerdatud, punutud jne

Ööbimise ajaks jõudsime Levile, seal olime siis üle pika aja hotellis. Hotell oli muidugi lux, suvel toimib hotell spa-na talvel on see slaalomikeskus.

Hommikul nautisme rootsilaua ande ja hea oli jälle teele asuda, kõtu head paremat täis, muidu kämpingus sai kohv keedetud ja möni jogurt ehk ära söödud, lihtsamalt läbi aetud:)

Siis olimegi Rovaniemel, tahtsin minna kindlasti Jõuluvana pajasse, et ära näha see oma silmaga, kui juba seal olin.

Paljud ehk ei tea, et mina teen tööks jõuluehteid ja minul seda tööd jätkub nii palju, et 11 kuud aastas vehin higi otsa ees neid teie rõõmuks valmistada - käsitööna. Kuigi preagult olen haigusega seoses haiguspensil, aga lähen koheselt tööle tagasi, kui mind uuesti on kokku monteeritud!


Suur oli ainult minu pettumus, kui sinna sain, Jõuluvana istub kusagil nurgas papist tehtud kamina juures, mis pildile jääb ehk loomulik, aga appike, kogu maailma rahvas käib seal Jõuluvana imetlemas ja isegi nii palju ei suudeta, et Jõuluvanal oleks ikka õige kamar ja õige kamin :( olin nii kurb.

Lämmatav kaubandus, sama nodi kõik nurgad täis!

Ei kui edasi kodupoole, Jõuluküla unustatud ja uute seikluste poole :))

Siis läksime sellisesse muuseumi, kui Eläinpuisto Kälviäs, seal läks küll hirmsasti aega, kui see oli päris suur.

seal siis kõik esiisa aegsed elu - olud, tööriistad, kõik võimalik põllundusega liituv ja samuti ka kalandus, metsandus, puutööd jne.

isegi autod ja traktorid läbi aegade.

Vanad poed, postkontor, vana koolimaja, saunad, tõrvatöökoda, sepatöökoda jne - hästi huvitav oli!

Loomi oli palju, suuri ja väikeseid. kokkuvõttes - tore koht teepeal!

Siis sõitsime läbi päikselise Vaasa ja võtsime suunaks Pori, seal käisime löunal ja siis koduteele läbi suure vihmasaju kogu tee, kuni Nummelani välja :))

Aga kokkuvõttes reis on fantastiliselt huvitav - hingele ja silmale, lõbus ja meeldejääv. Sain palju toredaid kogemusi, mida jälle hea kiiktoolis lastelastele rääkida :)) kui ainult saaks neid lapselapsukesi!

Julgen kõigile soovitada, kes veel Norras pole käinud, minge kindlasti, kui vähegi vöimalik on.

Nüüd just oli igati sobilik aeg, polnud palju turiste ega neid kiuslikke sääske samuti.