Translate

esmaspäev, 20. august 2012

Suvised töörõõmud.

 Kes seda kamina sündimiselugu enam mäletab, aga selle suve projekt õuekamin valmis ehitada sai käima lükatud ühisel nõul ja jõul.
Tule kallis sõber, läheme ja vaatame siis koos, kuidas umpa - umpa, täiesti võhikud kamina ehituse alal, selle projektiga siis hakkama saavad?

Kõigepealt alustasin võsast puhastamisega ja uskuge, seda võsa siin juba jagus igasse ilmakaarde


Võsa on maha raiutud


 Suur puhastustöö tehtud, selle sama dzunglinoaga raiusin ja pätkisin oksi, nii, et pilpad lendasid.


Siin aga oli suuuuuuuuur sirelivõsa, mille tüved lõikan lühikeseks ja siis ta kasvatab oma lehed suureks, kui palmil.


Maa üleskaevamine oli samuti tugev trenn, aga kõige raskem töö minu jaoks.


Hästi pöhhitud maa nagu mutid oleks mulla all sünnipäevapidu pidanud.


 Kivid loopisin ühe kaupa nõlvakust ülesse, jällegi, milline tugev trenni päev :)Ja sealt edasi tassida kamina töömaale, siin aitas mind ratastega käru :)


Puud, millega natukene tulevast interiööri anname, kui tööga nii kaugele saab... kuid paistab nii, et õuekamin on omale katust saamas, nii, et võib olla need kasetüved leiavad muud otstarvet, kui ma algselt plaanisin.


Kari südamik valmis, aga esialgu ainult see näiline, mitte veel lõplikult müüritud, see oli vaatamiseks, silmale harjumiseks.?


Risude põletamise talgud, kõik oksad ja praht sai siis põletatud.
Läks aega, mis läks, aga lõpuks siis kaminasüda müüritud ja mina alustasin kivitamisega.


Siin aga juba esimesed pinnased kaetud, kamina tagakülg, kiisu, minu agar töökontroll, just käis  mjäuhhimas ja vaatamas, kas kõik läheb normijärgi ja töörikkumisi ei ole tehtud?
Kari tõi kusagilt lisa kivisid, peseb neid seal põlvitades.


Kamina tagumine pool, kivile ja pinnasele tsementi peale ja kinni, latstiiiii !


Rõõmsalt kividega saab pinda peidetud,  töö edeneb, kui suvine Saaremaa valss!


Aknast vaade kamina töömaale.


Sellise teeraja rajasin endise võsa kohale, see mis kamina kõrvalt alla läheb. Võsa seest leidsin kaks tikripõõsast.


Siin aga aiailu ka kamina vahele, neljaleheline õnneristikhein, mis õitseb kogu aeg. Vahvad roosad õied ja muudkui kasvatab uusi lehti.


Amplis lilleke, ilma nimeta :)ööseks paneb õied kinni ja läheb tudile, pealegi ei taha ta kastmist, kui väga vähe, hea kannatlik lill, mis kodust ära minnes ei kannata janu all.


Siin aga metsast toodud sõnajalad, on küll nii ära kodunenud ja kasvavad kaunilt ja mis peamine, neil on juba peret juurde kasvanud.


 Kamin 09.08, nii kaugele siis olen kivitamisega jõudnud, korstnani valmis, kaminasuu veel ootab kive, tahtsin panna võimalikult suuri kivisid kaminasuule, aga haardepind on niivõrd väike, et suured ning rasked kivid libisevad maha oma raskuse all, nuuks.
Proovisin igasugu tugesid kasutada, aga ikka kukkusid lops ja lops maha...no mis teha, panin siis sellised, mis sinna pidama jäid.


Nüüd siis kaminasuu on ülevalt ja alt kivitatud ja näete Liana väljamõeldud "supertoed" suureks abiks, et kivid paigal püsiks, kuni kuivamiseni. Päris palju ikka pusimist, teise beebi tegemisel oleks juba tükk maad teadlikum.


Nüüd siis hakkab juba olema kogu kaminasuukene kividega kaetud.
Vaatame, mis edasi saab, paistab, et meil on probleeme valge krohvi saamisega?


Ostsime valget, aga saime sellise, tegin korstanale esimesed krohvid, aga mulle ei meeldi ikka selline tavakrohv, kui oled ikka millestki unistanud, et sellise teed, siis teed ja ongi kõik, nii lihtsalt järgi ei anta!
Rääkisin, mis ma rääkisin, aga sain lõpuks Kari nii kaugele, et läks valget krohvi otsima!


Hurraaaaaaaa, sain, kui saingi valget krohvi, selline siis krohvimise uuendus:)


Selline siis näeb välja minu töö, kui kivid veel pesemata, krohv ja siis kivide pesu, krohv ja siis jälle kivide pesu...töö ja pesu käsikäes ;)


Pestud kividega, mis võtab igavesti palju aega!

Üks pool juba pool tehtud...


Nõnda siis töö edeneb, õnneks on olnud ainult ilusad ilmad ja olen saanud rahulikult tööd teha.


Kamin õhtuses valguses, nii öelda, esimesed tuled :)


Nüüd on see külg täiesti valmis ja kuupäev on meil 15.08


Kaminasuu samuti kauni valge krohvikuuega, valmis.


Natukene ka külgvaadet.


See külg veel alt krohvimata, õhtuses valguses....


18.08  Nüüd on ka see viimane külg krohviga kaetud ja näete valmis saigi, minu esimene kaminabeebi.. ei tea, kas tuleb lisa beebisid, mine ja tea, mulle see töö igatahes tohutult meeldis.
Kuidas aga väljanägemine minu esimesel beebil, seda otsustad juba Sina, kallis lugeja.
Äkki saabki minust kaminameister.. siin elus on kõik võimalik ja miski ega keegi suuda meid rohkem üllatada, kui me ise!

Siin aga pilt, kuidas kaminaemme oma beebit loob.


Mõnusaid õdusaid kaminatulesid ... soojust ... valgust

teisipäev, 24. juuli 2012

Viikingitel külas.

Soomes on Kemiösaarel Rosala Viikingite keskus.
Seal korraldati nädalavahetusel viikingipäevad ja meiegi võtsime selle teekonna ette.

Siit ikka annab vudida, kilomeetreid üle 350 km ühte suunda, nii, et asusime juba reede õhtul teele, sõitsime võimalikult lähedale kämpingusse ja jäime öömajale, et hommikul poleks vaja hirmus varakult ärgata ning aega rahulikult toimetada.

Jõudsime kenasti keskpäevasele praamile ja liuglesime üle mere Viikingitele üha lähemale ja lähemale.


Vasakul meie Aura praam Käsnäse sadamas.


Siin meie sinine ilusasti praami järjekorras.


Rosala Viikingite küla eesõu.


Vaatepilt sissekäigu juures




Viikingi emme oma maimukestega


Viikingi sõdurid


Mida kõike seal müügil oli ja kui kaupmees ära väsis, siis tõmbas telgi seinad alla ja tudus seal pehmetel lambataljadel magusaid unesid.


Korralik viikingist käsitöö ja kaupmees oma uhkes telgis kaupa pakkumas


Noored kuked proovivad rammu


Naisukesed vaatamas, kuidas nende mehekesed valmistuvad suureks võitluseks areenil.


Raudne võrgust kaitse kiirvi alla.


Kaitse peab ikka korralik olema.


Siin tehakse ettevalmistusi, viikingi mees riietub, ise samal ajal vastasega teineteist võidu sõimates vihale ajades.



Vastased valmis suureks võitluseks


Madin läks lahti, see oli selline puntratants, et alles oli


Siin jagati mõõga hoope, nii, et kilbid kolisesid


Mõni oli nii julge, et ei olnud isegi kiivrit peas, aga materdas küll


Mehi langeb, kui vilja paduvihmaga


madin oli kõva, siin veel mõned viikingid püsti


Kaotajad


Viikingite naised vaatamas, kuidas mehed võitlevad, kelle oma langes vaprana võideldes, kelle kaasa võitjana koju tuleb?  Koera ilme ütleb, et tema permehel vist kõige paremini ei läinud.


Väike viikingi poisu, et nii väike aga juba viiking :) Seal oli üks veel väiksem mammuviikingilaps :)


Söömingu ja magamise maja, sinna oleks võinud ka ööbima jääda, veeretad end täis vatsaga kardina taha lambataljalale puhkama, pärast suurt söömingut


Keskel lauad, siis lõkkepesa, parema - vasakul magamise jaoks asemed.


Vanasti kasutati söögi valmistamiseks seda tulekollet. Nüüd olid seal laternad valguseallikaks


Viikingite kübarad. See on müüt, et viikingite kübarad olid sarvedega


Vana - vana  sild, mis viis meid viikingite laevani.

Kibe kauplemine käib, tagasivaade laagriplatsile


Viikingite laev

Soovide kaev


Salasoov soovitud ja münt kaevu visatud - täitub see siiras soov nii, kui nii - ma tean.



Kabel


Kabeli uksel teile lehvitamas - lehva - lehva


Kabel seest poolt


Kabeli altar


Kabel külgvaates, hästi on näha, et siin on ehitatud kalju seinaga kokku.


Elumaja


Idamaa seikleja elumaja, kõik, mis eluks vajalik, on olemas.


Vajalikud kodutarbed


Viikingi peremees teeb süüa, pajas podisevad porgandid ja kaalikad




Sisutus, lambataljasid on igal pool, nende peal nad tuduvad, istuvad ja elavad.


Loomanahad kuivamas, välimuse järgi võib arvata, et ongi juba liialt kauaks sinna kuivama unustatud :D


Idamaa seikleja elumaja oli ehitatud ühe küljega kalju sisse


Looduslikult kaunid teerajad


Majast tuleb suitsu, pererahvas valmistab süüa, aedviljamagus toidulõhn poeb ninna.


Läheb ka vaatama, mis head lõhnad sealt idamaa seikleja majast küll tulevad?


Vaade ülevalt alla viikingite laagriplatsile


Jäi silma ilus ja uhke sõnajalg, minu lemmik lill


Vana trepike, väike pingike, istu ja puhka jalga.


Viikingite kaup, rebased ja kährikud, hinnad polnudki eriti kallid 50 ja 60 €uro ringis


Hästi toredad käsitöö saapad, viikingite väga mugavad jalanõud. Kõikidel olidki ainult sellised saabikad jalas. Kari tahab ka viikingiks hakata, siis alustasime saabaste ostmisega, teiseks ostsime joomisesarve ja sarve jaoks rihmale kinnitamise sarvehoidiku, all oleval pildil näed saabaste ülapoolel.


Toredad papud ja muid huvitavaid kotikesi, kõik nahast käsitöö


Kauplemine

Siin erilisi ehteid viikingite ajalt.


Muuseumis, viikingi sõjamees täisvarustuses.


Viikingite riietus, paistab, et rikkamate klassist


Esemed viikinkite ajalt


Lastele väike mänguplats

Kaup ootamas uusi omanikke, et pääseks omakoju.


Viikingite laev oli merel ja sõudmine käis, kui kellavärk


Praami oodates pildistasin merd  kaljulillede kollasel mättal


Minu nägemus looduse ilust...



 Sõitsime õhtuks Örmnäse kämpingusse, ilus päikseline õhtu mererannal


Siin sätime endid paika. Meil oma magamistuba autos olemas, nii, et hea reisida kauemgi, ei pea hotellis alati kallist und vaatama.

Hommikul varakult juba üleval, laagris ikka  suvel elu algab varakult.
Sõitsime ennem koju minekut meile armsaks saanud idüllilisesse Fiskarsi külla.


Mõnus antiikne kohvik


Uhke mis iganes see ka pole, vist oli kunagi telefonikiosk


vaade jõele ja roheline mururiba oli täis pardipojakesi, kes päikest nautisid


Vaatasin mina kaugemalt, et mis ime pudelikunst see nüüd sinna vette on tehtud, aga ligemalt uurides selgus, et see oligi kõige ehtsam pudelipost, kuidagi sinna ummikusse jäänud?


Pudelipost, igas pudelis oli kiri sees.


Äärmiselt ilus küla, rahulik, alati Päikseline. Pühapäeviti on seal antiikne kirbuturg



Vana tuletõrje maja, ikka veel tuletõrjeautodki seal sees alles.
Sedamoodi sai seigeldud.

Varsti juba august käes, siis jälle Tallinna poole teele emmekese 80 aastasele juubelile.
Päikest ja suverõõme Sulle kallis lugeja.