Laulasmaa spa ja matkarada.

Ongi kuldne sügis käes ja matkamise hooaeg hakkab vaikselt otsi kokku tõmbma, sestap saigi tehtud veel mõned sammud matkarajal ja boonusena nauditud Laulasmaa spa mõnusid. Kui kohale jõudsin oli päike mere kohal, milline lahkus tema poolt. Viimasel ajal ta end nii harva näitab, kodust lahkudes ei mingit aimu ka päikesest. Muidugi jooksin kohe randa, mitte, et saada pruuniks, vaid päikeseloojangut nautima. 

Malelaud ootab mängijaid, aga mina tuhisesin malest mööda ja edasi - meri ja päike horisondis.

Kui ilus ja kuldne meie päike ometi on..

Luigepaar nautis teineteist, nad olid osa sellest kaunist vaatepildist, mida päikeseloojang mulle pakkus.

Teineteist silmist laskmata ujusid nad vaikselt veepinnal

Oli aeg keha kinnitama minna ja selleks valisin Ott&Matilda kohviku ja see, mida ma nägin sisse astudes, valmistas mulle suurt head meelt nagu oleks koju tulnud - täiesti minu maailm.

Matkakaaslane jõudis ka kaugemalt tulles kohale ja nii see miniseiklus meil võiski avatuks kuulutada.

Suvetuba oli veel kasutusel, kuigi natukene juba jahe seal istuda.

Sise suveterrass

No tõesti, nii koduselt armas kohvik.

Ja toodigi praad lauda, rammus searibi hautatud kapsa ja ahjukartuliga. Praad oli väga-väga maitsev ja seda oli kohe palju. Kuid nii maitsev oli siis küll, et kõik sõin kenasti ära. 

Riiulitel oli kõiksugu pirukaid, saiakesi, koogikesi ja mida kõike seal ei olnud..

Hästi romantiline ja naiselik kohvik

Ja cappuccino kroonis mu õhtusöögi.

Suvine terrass

Lisaks veel terrass õuealal.

Sügisene.

Ja kõhukesed täis, läksimegi hotelli tagasi ja muidugi reipalt veemõnusid nautima. Väga hea aroomisaun auruga, 65 kraadiga, hästi meeldiv aroom ja seal sai ikka istutud.

Soolaga aurusaun oli 60 kraadine, samuti hea hingamisele ja soolaga sai küll nahk roosaks hõõrutud.

Mullibassein, vooluga bassein, kus sai ringiratast koos vooluga ujuda. No ja veel sisebassein ja välibassein. Ülejäänud saunad on juba väga kõrge termperatuuriga, need jätsin  vahele.

Aeg kulus ruttu - ruttu ja kaks ning pool tundi tiksus meie aeg, mis seal sai oldud. Ühe magusa jäätisega tuli nüüd küll patustatud. 

Voodi oli nii pehme, nii pehme ja padi veel pehmem, nii, et hea uni oli tagatud.

Hommikusöök oli rikkalik, 

värsketest marjadest smuuti - ülimaitsev*
soe kroissant juustu ja singiga - ülimaitsev*
kohvi - ülimaitsev*
kaerahelbe puder moosiga ja mu kõht tänas.*

Ja peale väikest leiva luudesse laskmist, asusime matkarajale.

Matkarada vaheldub ranna, luidete ja metsarajaga

Armsad rohelised mättasaarekesed

Väike puravik, kas pole mitte armas, isegi pisikene männikäbi teeb talle suuruses silmad ette. 

Väga palju on sildikesi ja isegi köisi ees, *eravaldus* astuda ei tohi sugugi igal pool, mis sest, et matkarada jääb majadest kaugele, sellele vaatamata ei tohi nende maa alal matkarajal kõndida, rada on liigutatud luidete vahele. 

Tore oli sellegi poolest, kokku vudisime 10 km.

Rannamännid ongi väga erilised. Kui matkarajalt tagasi jõudsime oli selline suur soov, et palun andke süüa, süüa!

No kuhu siis veel, kui mitte Ott&Matildasse. Päevapraad oli ühepajatoit. See serveeriti ilusas kaanega savipotis, kaane alt lõi vastu värske tilli aroom.. Appi, kui maitsev see veel oli. Kohvi ka ja kodutee võis alata. Kaasa sai samuti ostetud värskeid saiakesi.

Õues istumise ruumi jagub.

Päevasel ajal vaatasin ka õues ringi.

Nagu kõigele on mõeldud, et tuleks tahtmine sinna tagasi minna..

Õuealal on ka lastel palju tegemist, väike armas mängumaja.

Vaade hotelli aknast - nii taevalik ja kuidagi männilik. 

*Be kind*, pole palju palutud..

Palun ole siis sina ka kena!

Kirevat sügist ja sooja talve. 

 

 

Võsult Mäetaguse SPA-sse. edasi Tudu rabasse ja ikka edasi Selisoo rabasse.

Eelmisel aastal avastasin juhuslikult Mäetaguse mõisa spa ja panin omale kalendrisse kirja, et sinna - sinna vaja minna. Varakult tegin broneeringu ära suveks, mine tea. 

Ümbruses on palju toredaid matkaradu, nii, et jällegi kaks ühes päevad. Kuna rohked matkarajad pakkusid ka rohkem võimalusi, siis käisime ära kahes rabas, Tudu ja Selisoo rabas.

Aga nendest juba hiljem.

Kõigepealt lähme Võsule, ööbisin seal Rannaliiva külalistemajas, selleks oli mul kaks põhjust, esiteks kohtumine armsa kirjasõbraga Võsul ja teiseks, et järgmisel päeval lähemal olla Mäetagusele. Tegime temaga lihtsalt selle plaani, et saame Võsul kokku, lähme sööma ja siis naudime koos pudeli vahuveini minu juures külalistemaja rõdul. Plaanitud, tehtud ja täide viidud.

Õhtul nautisin rannas päikeseloojangut, rahulik, rahvast eriti polnudki liikvel. Oli juunikuu algus ja suve kohta päris kahvatu soojuse mõttes.

Lummav sirelilõhn külalistemaja rõdul

Päikeseloojang inimtühjal rannal üksiku jalutajaga, kes on teisel pool seda kaamerat. Üle mere on näha Käsmu ja Kuradisaar.

Kollased kobar õitsejad, harilik kukerpuu.

Kaunid Võsu aiad. Ilus on vaadata neid pitsidega aknaid.

Hästi lopsakad topeltõitega sirelid.

Käisime söömas ja loomulikult ühed head joogid kuuluvad selle juurde.

Võsu rand.

Pritsukuur ehk Võsu butiik, kus on alati nii naiselikud riided. Kehva suve algus ei toonud puhkajaid Võsule, seega polnud ka müügi suhtes edukas. Omanik rääkis, et järgmisel aastal jäävad uksed kinni.Rendileping saab otsa, kas ka pikendatakse, jääb nähtavaks.

Kui teda enam seal pole, midagi peab asemele tulema..loodame. Ma ikka igal võimalusel sealt läbi põiganud, ainuüksi selle kuuri pärast, midagi ikka leiab. Võsu butiik on ka Rakveres Põhjakeskuses, nii, et päris ära ei kao.

Nüüd jätame Võsu sinnapaika ja liigume edasi Ida Virumaa poole, et Mäetaguse spa-sse jõuda. Kui juba spa-ga sai algust tehtud, siis paari sõnaga sellest toredast mõisast mõned tutvustavad seigad.

Mõisaansamblist on säilinud 14 hoonet, millest tall-tõllakuuri on tänaseks rajatud hotell 24 toaga, supelamaja ja sauna tagatuba, restoran ning hiljuti restaureeritud viinaait.

Aastal 1542 on esimesed märkmed, aga õitseaeg hakkas siis, kui mõisa valitsejaks sai von Rosen.

Nagu ikka oli kombeks, rajati ka Mäetaguse häärberisse koolimaja, kuniks valmis uus koolimaja.

1992 alustati mõisa renoveerimisega. Sinna asus tööle kuni 2017 aastani vallavalitsus ja teisel korrusel toimusid kultuuriüritused.

Hotelli sissekäik, vasakule jäävad hotellitoad, paremale supelmaja.

Restorani terrass

Mäetaguse mõisa hotelli vastuvõtus kohtusime perenaise Miisuga, ametliku nimega Elisabeth von Rosen. Hetkel on tal puhkehetk.

Hiljem oli ta valmis vastu võtma külaliste paitusi. Kiitust avaldas ta nurrudes. Kui siidine ja pehme ta oli. Õhtusel ajal külastas ta meid hotellitoas, kontrollides, võib olla, küllap ka, et mõned paid vastu võtta,  kas meil on kõik vajalik olemas..igaks juhuks tegi tiiru toas ära, et noh, kas äkki hiiri pole..

Restoran von Rosen. Sõime apelsini karbonaadi. Ma ütlen teile, see oli imemaitsev.

Supelmaja sauna tagatuba.

Põhirõhk sai muidugi soojale supelmajale pandud, seal kaob aeg märkamatult aurusauna ja veemõnusid nautides. Kuid pärast spa mõnusid läksime õhtustama ja õhtusöök, see oli tõeline naudinguline pidusöök.

Peale hästi magatud ööd pehmes voodis, oli kaetud väga rikkalik ja mitmekülgne hommikusöök.

Kõhukesed küllased, seadsimegi sammud matkaradadele.

Selisoo rabast alustame, kuigi meil oli vastupidi. 

Selisoo raba oli samuti edasi tagasi, kokku 8 km. Oli nii siirdesoo, lageraba, puisraba alasid,  hästi vahelduv. Väga tore oli see, et kogu laudistee oli kaetud võrguga. Nii mugav ja julge astuda ka vihmaga.

Murakad õitsesid.

Tupp-villpeade kuldaeg

Seli järv 

Seli järv, oli ka üks koht ujuma minemiseks.

Näete, korraliku võrguga kaetud, Tublid inimesed, kes sellega tegelevad, et meil oleks turvaline rabas matkata. 

Tupp-villpäid oli nii, et valendas..

Nagu natukene andis päikese lootust..

 Jõhvikad õitsevad  Selisoo rabas

Tudu raba algus, oli vihmane retk, aga samas võimalik kogeda ka raba koos vihmaga, me pole ju ometi suhkrust.

Kuigi raba pildid on alati ilusamad koos päikesega, on märg raba siiski toredaks vahelduseks.

Tudu raba pikkuseks on kõige rohkem kilomeeter, ei saa veel alustadagi, kui juba oled lõppu jõudnud.

Tupsude kuldaeg, see vaatepilt kohapeal oli lihtsalt nii lummav, et pildiga seda edasi anda pole võimalik.

Looduse omad tegemised, vaevalt et mänd ise nii viltu kasvanud oleks.

Põnevad kujutised vees..

Raja lõpus avaneb imeline vaade Tudu järvele

Tudu järv 

Kõik vajalik olemas, soovikorral jää ööbima metsaonni, saad valmistada toitu, kõige eest on hoolitsetud, puud samuti tuletegemiseks olema, välikäimla olemas.

Ümber järve on jätkub looduslik matkarada, ilma laudiseta,

Suurepärane terrass ujuma minemiseks, istu, puhka lõõgastu, naudi vaadet.

Suve parimad hetked veedad sa siin, täiuslik puhkus meelele ja hingele.

Kohev kaelus, vaevalt et kask selle kaeluse üle rõõmustab, aga tal pole kuidagi võimalik ka temast vabaneda. Looduse omad tegemised.

Nii need kaks päeva kiirelt möödusid, mis muud, kui Rakvere Berliini trahteri kaudu koduteele. Kõhuke tänulik ja ise samuti.  Kodusõit sisemaa kaudu ja kui ikka Kirna teele jääb, ei jää siis mitte sinna sisse põikamata. 

Elamusi jälle kuhjaga.

Müstiline Kirna mõis..