Joaveski ja Nõmmeveski joad.

Vihula mõisast ära sõites, oli kaunis päikseline päev, plaanisin mööda rannikut sõita ja neist mõned küla kohad üle vaadata. Käisin Kolga mõisas, aga seal polnud veel miskit ära tehtud, aga paistab, et midagi siiski liigub renoveerimise poole. Ma muidugi ei tea, milline olukord mõisas sees on.

Kolga mõis on rajatud 17. sajandi alguses, täpsemalt 1620. aastatel, kuid teatud osadest on leitud tõendeid veelgi varasemast ajast. Mõis kuulus algselt Tallinna aadli suurtele peredele. Kolga mõis on olnud erinevates suguvõsades, sealhulgas von der Brüggenite ja von der Brüggen-Torby suguvõsa käes.

Mõisa ajalugu on mitmekesine ja keeruline, kuna sellel on olnud erinevaid omanikke ning see on korduvalt saanud uusi hooneid ja renoveerimisi. Kolga mõis on ajaloos kogenud mitmeid raskusi, sealhulgas vene ajastul toimunud hävingut, aga ka hilisemaid taastamistöid.

Kolga mõis ja park linnulennul. Ei hingelistki. Ja edasi juba põnevamatele radadele, Joaveski ja siis Nõmmeveski juga ning kanjon.

Jaoveski

Joaveski juga ja Nõmmeveski juga on kaks kaunitari, kaks kaunist juga, nad asuvad mõlemad Lahemaa rahvuspargis looduskaunis kohas, no nii maalilised vaated, kui olla vaid võivad. 

Lisaks neile on Nõmmeveski ümbruses ka kanjon, mis teeb piirkonna veelgi huvitavamaks. Need paigad on suurepärased matka- ja looduse nautimise kohad, kus saab kogeda Eesti loodusmugavust ja avastada kohalikku geoloogiat ja seda looduse imesid ja ilu ma teile vaadata pakun piltide näol, veekohin mõelge ise juurde..

Rippsild üle Joaveski joa

Joaveski juga asub Joaveski külas, umbes 4 km kaugusel Vihula mõisast. See juga on üks suurimaid ja kõige fotogeenilisemaid jugasi Lahemaa rahvuspargis.

Joaveski juga on umbes 2,5 meetri kõrgune juga, kuid seda ümbritseb sageli palju vett, mis muudab juga muljetavaldavamaks ja võimsamaks. See juga on eriti huvitav kevadeti ja pärast vihmasadusid, kuna siis voolab veekogus tavaliselt rohkem ja juga on kõige võimsam.

Joaveski juga asub metsarikkas piirkonnas, mida ümbritsevad kaunid ja tihedad leht- ja segametsad. Rada juga juurde viib läbi maalilise ja rahuliku looduse, mida on tore uurida. Selle ümbruses on ka väiksed sood ja tiigid, mis lisavad veelgi maagiat sellele paigale.

Joaveski juga on üks madalamaid jugasid, aga see ei vähenda tema ilu ja võlu. Joale on hea ligipääsetavus ja usun, et hästi populaarne koht, neile, kes armastvad loodust. 

Ta on vana ja väsinud, aga seisab veel pooleldi püsti, aidake ometi vanakest..

Edasi jalutan ma Nõmmeveski joa poole, lähen uurin, kui põnevat vaatamist see kanjon pakub.

Kõigepealt peab siit mäeotsast alla saama.

Jõudsin terve nahaga sillani, siin juba kohiseb kõvasti ja näete isegi millised võimsad vahukeerised.

Nõmmeveski juga asub Nõmmeveski külas samuti Lahemaa rahvuspargis ja on üks mõõduka kõrgusega juga, mille kõrgus on umbes 6 meetrit. Nõmmeveski juga on samuti võluvalt võimas ja väärt külastamist, 

Nõmmeveski juga voolab Jägala jõe ülemises osas, ja ümber on kaunid, geoloogiliselt huvitavad maastikud. Nõmmeveski juga on eriti huvitav ka selle poolest, et see on ümbritsetud kanjoniga, mille seinad on järsud ja kaljudes on nähtavad erinevad kihtide vaheldumisi. Kõrged kaljud, rohke rohelus ja juga teevad sellest tõelise loodusepärli.

 

 Nõmmeveski kanjon on üks paremini säilinud kanjoneid Eestis. Selle kanjoni moodustavad Jägala jõe ja teiste kõrvaloodega voolavad veekogud, mis on tuhandeid aastaid voolamisega kujundanud kivid ja pinnase. Kanjon on järskude kaljudega ja pakub hingematvaid vaateid, mis on geoloogia huvilistele suurepärane koht uurimiseks. Samuti on siin mitmeid väikesi sildasid ja vaateplatvorme, kust saab nauditada ümbruse maastikke.

Nõmmeveski juga juurde viib matkarada, mis kulgeb läbi kauni metsa ja pakub võimalusi jalutamiseks ja looduse nautimiseks. Üks suur eelis on see, et rada on erinevates kohtades kujundatud vaateplatvormide ja puidust sildadega, mis võimaldavad lähedalt uurida juga ja kanjoni ilmet. Kevadel  pärast vihma on juga eriti võimas, siin saab kanjoni nautida.

 Väga võimsa energiaga kohad. 
Joaveski juga ja Nõmmeveski juga on suurepärased sihtkohad looduse nautijatele, matkajatele ja neile, kes soovivad külastada Eesti ilusamaid jugasid ja kanjoneid. Nii Joaveski juga kui ka Nõmmeveski juga pakuvad rahu, vaikust, väljaarvatud veekohin ja ainulaadseid loodusvaateid. Samuti on need kohad geoloogiliselt huvitavad, kuna Nõmmeveski juga on ümbritsetud muljetavaldava kanjoniga.

Sellised kaks kaunist juga siis ühe päevaga, ma pakatan energiast. Edasi uute seikluste poole.

Vurasin veel läbi Hara sadamast, jalutasin, uurisin, puurisin, tegin pildikesi ja vaatasin, kuidas väike seltskond valmistus sööminguks.. Oli näha, et seal on erinevad ruumid, isegi söögikoht ja ööbimiseks majad..

Suvine hooaeg möödas, aga küllap kevadel hakkab uus liikumine.

Hara sadam.

Uhke iga sel Salmistul.

Raamatukogu - bussijaam

Siis vurasin veel Salmistult läbi, vaatasin ranna üle ja mida huvitavat seal leidub, no leidus, aga kuna juba oktoober, siis jällegi täiesti inimtühi. Salmistu ootab uut suve hooaega..

Viru raba ja Vihula mõisa spa.

Sügis Viru rabas oli ilus, hinge kosutav teekond. Värviline ja sügisele lõhnav raba, lausa unelmate päev.

Viru raba on üks Eesti kauneimaid ja looduse poolest rikkamaid rabasid. See on osa Lahemaa rahvuspargist ja kuulub Eesti suurimate ja kaitstuma rabamaastike hulka. Viru raba on kindlasti koht, kus looduse armastajad ja matkajad saavad nautida Eesti tüüpilist rabamaastikku – sooja vaikust, soist õhku ja hingematvaid vaateid ja neid vaateid ma teile nüüd lahkelt jagan, ilma pikema jututa.

Viru raba on üks parimaid kohti, kus saab nautida Eesti rabaelustikku ja loodusmälestisi. See on koduks paljudele haruldastele ja kaitstavatele liikidele, nagu näiteks soo- ja rabakonn, hani, kaeluskajakas ja palju teisi linde. Samuti leidub rabas mitmeid taimi, mille kasvutingimused on eriliselt seotud soise maaga, näiteks sookail, jõhvikad, mustikad ja samblikud.

 

.Matkajate jaoks on rabas vaatluspingid ja vaateplatvorm, kust avaneb suurepärane ülevaade raba ilust. Üks selline platvorm asub raba keskosas, kus saab nautida imelist vaadet laiale soomaastikule. Rabas viibides tunnetad tõeliselt looduse rahu ja avarust. On ka kohad ujuma minemiseks.

 Viru raba matkarada on 3,5 km pikkune puidust sildadega rada, mis on lõpuni välja ehitatud, et külastajad saaksid turvaliselt ja mugavalt nautida rabamaastikku. 

Rada viib läbi soo ja erinevate rabataimede, pakkudes suurepäraseid vaateid ja võimalusi looduse uurimiseks. Matkamine on lihtne ja sobib peredele, loodushuvilistele ja neile, kes otsivad rahu ja vaikust. Kuid jah, ärge oma füüsist siiski üle hinnake, sest kiirabi sinna järele tulla ei saa. Sattusime kahjuks sellisele olukorrale peale, kus rabasse läinud eakas meesterahvas ei pidanud koormusele vastu.

Viru raba on oma olemuselt madalraba, millel on palju looduslikke allikaid ja sooaluseid. Raba keskosas on suur Viru raba allikas, kus veed moodustavad väikesed ojad ja tiigid. Rabas jalutades võib leida ka väikeseid soo järvekesi, mille vesi on selge ja rahulik. Suurepäraseid vaateid pakuvad laiad avatud alad, kus kasvavad soised taimed ja samblikud.

Viru raba ei ole ainult loodusmälestis, vaid ka ajaloohuvilistele huvitav koht. Raba on aastasadade jooksul olnud osa Eesti rahvapärimusest. Ajalooliselt on rabad olnud ka soode ja soojuurte kohtadeks, kus on raiutud turvast, millel oli suur majanduslik tähtsus. Samuti usuti, et rabas leidub maagilist väge ja see oli paik, kus erinevaid rituaale ja uskumusi praktiseeriti.

Viru raba eripära seisneb ka selles, et seal on tunda tõelist kadunud maailma tunnetust. Jalutades rabas, avastad end ajas tagasi liikumas, kohtudes paikadega, kus on vähem inimmõju ja rohkem looduse enda jõudu. Raba on oma loomult ajatu, andes külastajatele võimaluse tunda looduse ürgset jõudu ja saada osa Eestimaa ainulaadsest looduskeskkonnast. Iga raba on külastamist väärt, kui soovid ikka pausi igapäeva elust, mine rabasse.

Viru raba on osa Lahemaa rahvuspargist ja kuulub looduskaitse alla. Selle eesmärgiks on säilitada unikaalne rabaökosüsteem ja kaitsta haruldasi liike. Lahemaa rahvuspark, kuhu Viru raba kuulub, on Eesti vanim rahvuspark ja väga oluline loodusala, kus saab nautida Eestimaa loodusmugavust ja mitmekesist loodusvarade kaitset. Sedaviisi või nõnnaviisi siis..

Jalad jälle rabaseks tehtud, ei muud, kui matkapäevade teist osa nautima ja seda me lähme tegema Vihula mõisa spa-sse. Sinna saabudes lõi kaunis sügisvärvides Vihula park lausa tummaks. Pidin koheselt oma pildimasinaga seda lähemalt vaatama minema.. Milline ilu ..ilu..ilu..

Vihula mõis on üks kauneimaid ja paremini säilinud mõisakomplekse, mis asub Lääne-Virumaal Lahemaa rahvusparki kuuluvast Vihula külast umbes 10 km kaugusel, Mõis on tuntud oma maaliliste hoonete, kauni pargi ja ajalooga, mis ulatub tagasi 16. sajandisse

Tänapäeval on Vihula mõis hotell ja spaa, kus saab kogeda mõisakeskse elu luksust ja rahu. Mõis on saanud tuntuks ka oma elustiili turismi pakettide poolest, pakkudes külalistele ajaloolist kogemust koos moodsate mugavustega. Mõisahotellis saab nautida kvaliteetset restorani, spaa hooldusi, jalutada kaunisti hooldatud mõisapargis.

Mõis on omamoodi lõõgastuskoht, saime nautida mõisaparkide vaikust ja taastada oma keha ja vaimu selles toredas mõisa spa-s. Kosutust leiab sealt kindlasti igaüks.

Meiegi nautisime spa sooja basseini, erinevaid saunasid, ja muidugi mullitasime mullivannis mõnusasti.

Kui olime veemõnudega ühele poole saanud, siis oligi aeg end ettevalmistada õhtusöögile minekuks.

Õhtusöögist ma seekord juttu ei tee, sest maitseelamust see ei pakkunud.

Vihula mõis on rajatud 16. sajandi lõpus. Esiteks kuulus mõis Tallinna aadli rikkaimatele peredele. Ajalooliselt on see olnud äärmiselt hinnatud aadli-, ärimeeste- ja sõjaväelaste käes. Peamine arendustegevus algas siiski 18. ja 19. sajandi jooksul, kui Vihula mõis saavutas oma tänase ilme ja suuruse.

Mõis on oma ajaloos kuulunud mitme suure aadlisuguvõsa, sealhulgas von der Brüggenite ja von der Brüggen-Torby suguvõsa kätte. Ajaloo jooksul on Vihula mõis pidevalt arenenud, saanud juurde kõrvalhooneid, aitade, tallide ja muud taristut.

Teemaja.

Mõisapargis on erinevad jalutusteed, tiigid, väikesed sildadega ojad ja mitmed puu- ja taimeliigid, mis loovad harmoonilise keskkonna. Vihula mõis ja selle park imeline koht jalutamiseks, väljasõitudeks ja fotograafiaks igal aastaajal.

Lähen vaatan ka mõisa õunaaeda, värav kenasti avali.

Mõisa lilleaias või õunaaias viimased kuldkollased daaliad.

Ja muidugi vanad autod - antiik...sovetski sojuzi ajalt.

Ma ise ka sovetski sojuzi ajal sündinud..aga ma pole sugugi kindel, et see minu vaba valik oli? 😁