Sai selline pikk sõit Toilasse ette võetud, et Modern Talkingut kuulama/vaatama minna. Thomas Anders laulis meile kaks tundi lakkamatult vanemaid ja uuemaid laule. Rahvas elas hästi kaasa, sõnad kõigil peas ja lauldi kõva häälega kaasa.
Mõned noodid ka teile kuulamiseks, kes ise kohal ei olnud.
Minu plaan Toilas ringi vaadata luhtus täiesti, kuidagi nii pikk tundus see tee, et mul oli juba tunne, et ma ei jõuagi kunagi sinna kohale. Ja õhtul, kui kontsert lõppes oli juba kottpime. Kui oleks teadnud, kuhu poole sõita, oleks pimedas käsikaudu kuhugi rannale ehk tee leidnudki, aga loobusin..
Ju siis pean sinna veel tagasi minema.
Käisin ennem Toilat veel Kalikülas tuttaval proual külas, kuigi ma seal pikalt aega ei veetnud, aga kui Toilasse kohale sain siis oli autoparkla juba autodest punnis ja lisaks hakkas vihma sadama. Parkisin auto ja läksin Pargi kohvikusse vihmavarju, nautisin suuga head ja paremat, silmadega kohviku väga hubast ning erilist inerjööri.
Kuid kõigepealt mõned fotod Kaliküla proua lilledest.
Rooside ilu lummab.
Lõpuks jõudsin siis Toila laulalava juurde kohale. Vihm oli läbi saanud ja kontserti usin ettevalmistus juba käib. Tegelikult, kui oleksin sügavamalt asja üle vaaginud, oleksin võinud alles tulla selleks ajaks kohale, kui Thomas Anders lavale tuleb, oleks saanud rahumeeli Toilaga tutvust teha, aga tagantjärgi tarkus siin enam aita.
Vihm sai läbi ja kontserti ettevalmistus juba käib
Lõpuks saabus ka oodatud Thomas Anders.
Toila park ööpimeduses. Ööbima sõitsin ma Illuka mõisa, imekombel leidsin selles kottpimedas siiski üles, seda suuresti tänu navigaatorile. Võti oli mati all ja nii pääsesin tuppa, et head kuuma dushi nautida ja pehmes voodis ööund nautida.
Illuka mõisa hooned ja abihooned. Kuna hommikusööki seal ei pakutud, siis tuli sõita Kuremäe kohvikusse keha kinnitama. Ennem seda kohustuslik tiir kloostri aias. Seal on alati nii hoolitsetud ja korras aed. Tublid nunnad.
Ja kohvik juba paistab.
Kõhule head paremat antud, algas kodutee, valisin teekonnaks läbi kauni sisemaa maastikuliste vaadetega teed.
Siin seal tegin puhkepause, aga pilte jagada pole, arvuti vahetusega on paljud pildid lihtsalt kadunud, mitte ei leia enam üles...pole, netu?
Avinurmel käisin kohvipausil Puiduaidas. Oi, kui palju toredat puukraami seal müüa oli.
Igati tore suvine kõrvalpõige Ida Virumaale, koos hea kontserdiga.
Seiklused jätkuvad..
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar