Maalin ise oma saatusepildi raamidesse :): Inglite kodu.

Selle suve lummavam hetk oli mu elus, kui astusin sisse imelisse võlumaailma ja unustasin kogu selle maailma, mis ukse teisele poole jäi. Õigemini algas see lummus juba aeda astumisega.

Võlumaailma ukse avas mulle lahke ja võluv inglite perenaine Eve, kellel on inglitiivad. Teie võib olla neid ei näeks, kuid mina nägin..

Ta tutvustas mulle muuseumi võluvat ingli peret, kes vaatasid meid oma imeliste inglisilmadega säravatelt klaasriiulitelt vastu..

Ingliperes on umbes neli tuhat inglit/haldjat. No milline võrratu muuseum..

Kõigepealt lähme vaatame imelist aeda

Kaunis, korras aed, tublide inimeste kätetööd näed igal sammul ja seda tööd tehakse armastuse ja hoolega.

Peremees on sinna abihoonesse ehitanud nii wc ja kui ka toreda pesuruumi.

Läbi lillekaare pääseb muuseumisse

Seda on lohutav teada, et inglid on meiega..

Väga kenasti inglid raamitud aia kaunistusena.

Inglid jälgivad meid igal sammul... pole kahtlustki. Vajadusel avavad nad inglitiivad, et meid kaitsta...

Väepuu all kiigel, mis muud, kui hea väega end täiendamas

Kaunis roosiga lühter, kas ka lülitile vajutades valgust saab, jäi mul märkamata. Pilku püüdis see küll.

Milline võluv pingike, lausa muinasjutuline, et jäädvustada end selles kaunis aias.

Valvur peab ikka igas aias olema.

Silm puhkab seda ilu vaadates.

Pilku püüdvad raamitud inglid

Nii palju põnevat vaatamist, vanaaegseid aardeid jagus nii seintele, tegelikult igale poole, kuhu silm ainult ulatus. Neid aaredeid osatakse siin väärikalt hinnata ja kõik on leidnud oma kindla koha siin kaunis kodus,

Jällegi üks kaunis pilkupüüdev lühter

Inglite kodu lahke, headusest pakatav imearmas perenaine Eve.

Koos oma kuldsete kätega abikaasaga on nad väga suurepärase ilumeele ja suure töökusega loonud imeliselt kauni kodu nii endale, kui ka inglitele nagu te piltidelt näha võite.