Tallinn tornide linn!

Tallinn on tõesti üks maruvahvate tornide linn, aga ka palju, palju muud põnevat.

Käisin paaripäevalisel seiklusreisil pealinnas, kuhu mahtus mõnusalt kultuuri ja nautisin kuldkollase võimu all ägisevat värviküllast pealinna sügist.

Esimeks õhtuks oli mul teatripilet Draamateatrisse "Lehman Brothers" etendusele. Palju kiidetud, taevani tõstetud maailmakuulus näidend, hetkel mängib Lehman triloogia ka Los Angelesis broadway´l ja meie väikses Eestis on see etendus Draamateatrile lausa JACKPOT!

Lehmanid on lavastanud Toompere jr. Laval on parematest parimad Guido Kangur, Mait Malmsten, Priit Võigemast. Ja kolmekesi teevad nad sellist teatrit, mis ongi parim näide sellest, mis teater kõige paremas tähenduses üldse olla võib.

Näitlejatega laval on ka kolm muusikut, kes annavad näitlejtele teatud rütmi. See koostöö on lihtsalt suurepärane. Guido Kangur ei oska isegi öelda, kui mitut tegelast tal esitada tuleb, aga muusika aitab teda rütmis püsida.

See on teatraalne lavastus ja näitlejatel on palju teha, vähe sellest, et nad mängivad kolme venda, siis nad mängivad ka nende isasid, poegi, naisi ja nii edasi....

Ausalt minul ei leidu selliseid kiidusõnu, millega oleks nende lavatööd vääriline kiita! Seda peaks mõõtma megabittides. Milline suurepärane etendus: lugu räägib tegelikult kolmest vennast, kes ehitasid eimillestki üles terve maailma. Neli tundi möödus liiga kiiresti ja aplaus oli muidugi seistes ja nii tugev, et teatri lühtrid klirisesid.

Lubage tutvustada kolme lavavenda: Guido Kangur, Priit Võigemast ja Mait Malmsten

 Emanuel, Mayer ja Henry Lehman

Kui kõndisin Draamateatri ja Estonia vahelt läbi, istus mustas maasturis Mait Malmsten, nägin, et tal oli parasjagu õhtuse etenduse valmistumiseks hoog sees. 

Minu armas koolikene, Reaalkool. Nii et olen kahe teatri külje all koolipingis istunud, võib siis öelda, et väga lähedalt teatriga seotud, kuigi näitlejat minust ei saanud 😂
Tollal, kui seal tarkust taga nõudsin, oli ta Tallinna.II.Keskkool. Kas keegi teab, et kooli kuju on ülevalt vaadates Rooma number üks. Kui ma nüüd õigesti mäletan, see sümboliseeris Peeter I. Kool oli algselt Peetri Reaalkool



Õhtused hetked linnas, Jaanikirik



Head meeleolu loojad..



Musumäel, aga musutajaid ei olnudki..



Meie vanalinna au ja uhkus Viru värava eesvärav, tuntud kaubamärk. Linnas oli suhtelist vaikne, siin ja seal ikka mõni inimhing liikus



Kuna Halloween on ukse ees, siis kõrvitsailu jagub, kellel, kui palju fantaasia lubab mängida?



Ka väga armas kokteil



Cappuccino ja kapsapirukas pardilihaga.

Pikkpoiss kohviku pirukad ja saiakesed, paremaid ei tea. Ennem teatrit väikene kehakinnitus kulus ära. Kohvik on väike ja hubane ning väga kodune, seda nii personali, roogade, kui ka pirukate suhtes. Menüü on taskusõbralik. Soovitan!

Pärast häid emotsioone, mis teatrist kaasa sain, õhtul ei tahtnud kuidagi uni tulla, sest mõtted läksid tagasi kolme venna juurde lavale, nii hea oli see etendus küll. Kuid koos nendega oligi hea unistada ennem uinumist.

Hommik ikka õhtust targem, kehale kinnitust, fotoaparaat kotti ja sammud Toompeale. Ja fotoaparaat sai kõvasti vatti. Sügisene Tallinn on nagu värviline muinasjutt. Tulge, ma viin teid sinna muinasjutu maailma.



Selline lummav vaatepilt võttis mind vastu oma värvilise tervitusega teel mäest üles, siblisin siinpool ja sealpool teed. 

Eesti Kristlik Nelipühi Kirik

Kastanitel veel rohelisi lehti.

Kiek in de Köki torn paistab.

Harjumäe lehtla paistab läbi kollase kulla. Jõuangi Toompeale, sooviks kõik vaateplatvormid üle vaadata ja siis muidugi alla ikka ka vaadata!



Lumivalge Tallinna Toomkirik seisab ajaloo kirjas aastast 1240. Pika ajaloo jooksul mitmed hävingud üle elanud, aga sellisena ta välja näeb nüüd.



Seda varjatud väljakut tuntakse Piiskopi aiana. 18. ja 19. sajandil asusid siin Toomkirikule kuuluvad aiad. Renoveerimise käigus taastati keskaegne kaev ja aeda istutati paradiisi õunapuud. Siin asuvad ka Toompea kaks kõige vanemat Tammepuud.  



Piiskopi aed, vaade Toomkiriku tornile. Toomkirikul on 2 suurt kella, Maarjakell ja Salvator 1685. aastast, ja 2 väikest kirikukella 1792. aastast.  



Paradiisiaed 

See tee on Kolgata tee, puudega ala kutsutakse Paradiisiaiaks
 Vaatame alla ka, millised Tallinna vaateid pakub Piiskopi vaateplatvorm.



Toompea läänepoolsel küljel asuvast väikesest aiakujulisest vaateplatvormist avaneb kaunis vaade Pelgulinna ja Kalamaja asumitele.



Küll sügis ikka pakub värve vaatamiseks!



Kohtuosta platvorm ongi järgmine, millele sammud sean



Kohtuotsa vaateplatvorm asub Toompea kõrgendiku põhjapoolsel küljel.

Siit avaneb suurepärane vaade nii vanalinna punastele katustele ja uhketele kirikutele kui ka kesklinna moodsatele kõrghoonetele. Taamal paistab Soome laht, sadam ja Pirita.

Elamusi pakkuv vaatepilt on garanteeritud igal aastaajal ja iga ilmaga

Mina sain päikesega koos nautida neid vaateid.





Punased katused, jälle üks kindel kaubamärk.





Tallinna üks tuntumatest panoraamidest! Vanalinna keskaegsed punased katused ja kirikutornid koos tänapäevase linna siluetiga.



Tornid ja katused, punased katused, ilus nagu piltpostkaart

Patkuli vaateplatvorm oli ainuke, kus oli kohe selge, kus asud.

Teiste puhul võisid teadmatusse sattuda, juhul, kui viitadest neid nägemata möödusid? Ikka juhtub.

Ja siis veel Patkuli vaateplatvormile



Patkuli vaateplatvorm on osake Tallinna iidseimast piirkonnast. Vaateplatvormile pääseb ka Snelli tiigi poolt Toompargi servast, pead ainult astuma 157 trepiastet mööda Patkuli treppi. Trepp valmis 1903. aastal ühendamaks Toompead all-linnaga.

Patkuli platsil kasvab neli pärnapuud, mis on üle 100 aasta vanad.



Patkuli vaateplatvormilt avaneb muinasjutuline vaade linnamüürile ja sellel troonivale Stenbocki majale, Tallinna tornidele ning sadamale.

Stenbocki maja

Oleviste kirik taamal

Siit paistab Kalamaja, Kopli ning sadam.



See tore mõttetera oligi Patkuli vaateplatvormi seinal ja tõesti, kui sa just sellel hetkel oled seal, kus oled, siis see vaade, mis avaneb - kogu maailm on sinu ees avatud - meri...mine täida oma unistusi!



Piip ja Tuut kohvikteater, kes veel ei ole nende etendusi vaatamas käinud, nii soovitan "Hamlet",  "Cabaree" (viimased etendused KUMUs) ja mängukava on väga pikk...



Kohvikust mööda ja selline vaade avaneb alla.
Kohviku kõrval on Kanada saatkond

Uhke Kanada vapp on seinal ukse kõrval, majesteetlik välimus kutsus lähemalt uurima.

Ametlikult on vapi nimetus "The Arms of Her Majesty in Right of Canada"



Kanada saatkond, lipu järgi tunneb kaugelt juba ära.





Komandadi aed.





Taani kuninga aed ja Niguliste kirik. Tilluke Taani kuninga aed asub Toompeal Niguliste poolsel nõlval

Vanalinna uksed linnamüüris, lähedal on Kitsetorn

Vabadussõja võidusammas sai omale koha Vabaduse väljakule 

23. juunil 2009 aastal. See uhke ristist mälestusmärk on pühendatud Eesti Vabadussõjas saavutatud võidule.

Vabadussõja võidusamba kaudu avaldab Eesti rahvas austust ja tunnustust kõigile neile, kes on pidanud võitlust Eesti vabaduse ja iseseisvuse nimel. 

Sammas on 23,5 meetri kõrgune ja koosneb 143 klaasplokist.

 

Meie kaunis kuldkollane Jaani kirik. Kirik on juba 150 aastane ja tähtsa juubeli puhul saadud annetuste põhjal pandi kiriku torni helisma kellamängud. Kellamängu kellasid valati Hollandi kuninglikus valukojas 25 ja igale nimelisele kellale valati sisse annetaja(te) või nende nime(d), kelle mälestuseks kell kingiti.  

Millal siis kellad helisevad? Neid imelisi kellahelinaid saab kuulda igal päevasel täistunnil ja kell pool kuus õhtul on kiriku tornis kaunid meloodiad. Pikemad, mitme meloodiaga kellamängud kõlavad iga päev kell 12, 15 ja 17.30. Kellamängu esimene meloodia mängib kell 7 hommikul ja viimane kell 11 õhtul.  Kõrvad kikki, kui sinna kanti satud.

Ja nüüd lähme hoopiski Kadriorgu, seal on mul ees teatriõhtu, aga ennem seda on suisa kohustuslik külastada sügist Jaapani aeda, Peeter I majamuuseumis teen tiiru ning siis juba edasi KUMU-sse, kus tuleb vaatamisele kogu maja näitused, tõmbenumbriks muidugi Egiptuse hiilgus. Ja õhtul veel siis teatritükk "Pariisitar" magustoiduks. 

Kõigepealt siis Kadriorgu kaunisse jaapani aeda

Selline tore part tervitab oma prääksuga ja kindlasti oli selles prääksus küsimus : "kas süüa tõid"

Uurime välja, kes, miks ja kuidas rajati selline kaunis jaapani aed Kadrioru parki?

Jaapani aia rajamine võeti Kadrioru pargis ette mitmel põhjusel. Esiteks vajasid Kirdetiik ja pargi kaugeim nurk korrastamist ning samas oli vaja midagi erilist, et jalutajaid Luigetiigist kaugemale meelitada.
Eesmärgiks oli luua tõeline jaapani aed, mitte aed jaapani aia ainetel. Seepärast pidi kujundajaks kindlasti olema jaapanlane.
Aiakujundaja Masao Sone on pärit Kyotost, õppinud aiakujundust Tokyos ning oma aednikust isalt. Masao Sone on omal alal tunnustatud nii Jaapanis kui ka Euroopas. Tema firma hooldab mitut olulist ajaloolist jaapani aeda. 



Jaapani aia asukad. Talvel on aed suletud, küllap nemadki siis uue ja soojema tiigi leiavad.

Aed on kujundatud aeglase teekonnana üle kivist sildade ja ümber veekogude. Kulgemine, mõtisklus, loodusesse süüvimine on tegevused, mis ei eelda pinkide paigutamist aeda. Samuti puuduvad jaapani aias valgustid. Peamisest jalutusteest saab vahelduseks põigata kõrvale astekividest teeradadele.

Jaapani aias on kivid ja vesi taimestuse kõrval väga olulised elemendid. Kivide paigutus, neile vaatajapoolse õige külje või lameda astumiskoha leidmine on jaapani aias elementaarne. Masao Sone püüdis kivide paigutusega järele aimata Tallinna vanalinna katuseid – püstisemad meenutavad kirikutorne, madalamad viilkatuste sakke. Jaapanis valmistatud ning siin taas kokku pandud on ka aia kivist sillad.
Tänaseks on tehtud enamus istutusest. Algselt olid aeda ette nähtud ainult jaapani taimed. Eesti kliima oma pika ja heitliku talvega on neist paljude jaoks problemaatiline ning mitmed taimed tuli asendada meile sobivatega. Igal aastaajal on siin oma pilgupüüdjad: kevadel õitsevad kirsid, suve hakul rododendronid, suvel iirised ja võhumõõgad, sügisel võluvad vahtrate värvilised lehed.

Aeglaselt teekonda läbides üle kivist sildade ja ümber veekogude saabki tõeliselt ilusa elamuse. Jaapani aias on kivid ja vesi taimestuse kõrval väga olulised elemendid. Kivide paigutus, neile vaatajapoolse õige külje või lameda astumiskoha leidmine on elementaarne.  



Aeda hakati rajama 2011 ja valmis sai 2018

Veel pilte vaja napsida, ikka veel ja veel..

Jaapani aed toetub filosoofiale, elu ringkäigule, samas ka looduse väljendusrikkusele. Väikese hundikuristiku looduslik veelang, kivirikas astang ning olemasolev tiik pakkusid jaapani aia kujundamiseks häid eeldusi. Lisaks ka suurte puude olemasolu.



Saigi prääksuga hüvasti jäetud, sest kella väike seier on mitu tiiru peale teinud, aeg möödus nii märkamatult.  Pole ka ime, sinna aeda ei satu ju igapäev ja siis kui seal oled, naudid ju viimse hetkeni.

Kadrioru park on asutatud Peeter I poolt 1718. aastal, mil said alguse Kadrioru loss ja kaunis lilleaed.
Kardioru park on silmapaistvaim barokkstiilis park Eestis. Oma pindalalt on ta ikka märkimisväärne. Kes siis ei teaks Kadrioru pargi luigetiigist või päikesekellast?

  Viimane siluvalt kokkuvõtlik pilk peale veel jaapani aiale, aga juba väljaspoolt aeda.

                                     

Kui jalutasin roosiaia poole, siis märkasin palju noori istutatud puid, 

kus hõbedased plaadid juures, Eesti Vabariigi 100 sünnipäeva puhul ära märgitud nendele plaatidele puu istutajad. Käisin uurisin kõik need puud üle, plaatidelt leidsin vägagi auväärseid lausa kuninglikud puukinkijaid nagu 

See väike vahtrapuu on siis kuningliku käega siia kasvama pandud.

Lisaks vahtrale olid kuninglikud käed istutanud veel tammepuid nagu näiteks Norra kroonprints Haakon koos kroonpritsess Mette - Maritiga. Prints Edward, Wessexi krahv oma kaasaga jne..

Seda ei tea, kes selle puu kunagi istutanud on, aga väga vana on ta küll, kuid vaatamata sellele väärib ta imetlust oma väärika rühi eest. temas on tugevalt elu sees ja ta tahab sind kallistada...

Kadrioru lossi ehitamiseks palkas Peeter I meistreid kogu Euroopast. Töölisbrigaadid telliti Venemaalt, raskematel töödel kasutati Tallinna garnisoni sõdureid, aga ka sunnitöölisi. Peaaegu inimtühjas ja sõjas kannatanud Tallinnas pidi ennenägematult uhke ja piduliku lossi kerkimine kohalike tagasihoidlike suvemõisate, mereranna kivirahnude ja kadakate kõrval mõjuma kui ime.

Laemaal on tehtud Ovidiuse „Metamorfooside“ ainetel ja see on tänaseni suur vaatamisväärsus

Lossi võluvat palet vaatlemas

Kadrioru lossi ajaloolises hoones asub Kadrioru kunstimuuseum.  

Pargis tuurid peale tehtud, silmad ilu täis vaadatud,  astun läbi Peeter I majamuuseumist, mis on väidetavasti kõige vanim muuseum Tallinnas.

Vene tsaar Peeter I ostis selle 17. sajandist pärit hoone Tallinna raehärra leselt Elisabet Buchault 1400 rubla eest. Alates 1714. aastast peatusid tsaar ja tema abikaasa Katariina I siin mitmeid kordi

Katariina I jaoks rajati maja kõrvale  väike ilu- ja tarbeaed, millest sai Kadrioru pargi nurgakivi. Pärast Peeter I surma  oli majake mahajäetud ja lagunes. Tsaari pärandi säilitamisel sai otsustavaks keiser Aleksander I visiit Tallinnasse 1804. a. Tema korraldusel tehti Peetri maja korda ja avati muuseumina juba 1806. Tallinna Linnamuuseumi filiaalina tegutseb Peeter I majamuuseum 1941. aastast  

Esimesena vaatasin üle ikka naistele kõige tähtsama kodusüdame - köögi.

Kõik vajalik köögist on siia ära märgitud, nii säästan kirjutamisvaeva.

allolevast infost saad teada, kes on kes ja kus on kes?

 

Kus oli alles vägev kullast võti kuldses lukuaugus.

Trepp viib keldrisse, kus seisavad antiikmütoloogiast pärit tegelaskujude skulptuurid ja büstid. Büstid olid mõeldud kaunistama Kadrioru parki. Tänaseks on säilinud 7 büsti.

Väikestes võlvides põlesid küünlad, väga hubane maja.   

                                       

Voodi oli tolle ajastu moodi jägiv, mille kohal oli kaunistustega baldahhiin. Selle algsed katted olid siidist, need aga kõdunesid 19 sajandil. Ja nüüd on aeg sammud KUMU-sse seada

Egiptuse hiilgus juba ootab..

 Anubis. Koera kujutisega amulett sümboliseerib teise maailma maagiat ja kaitseb hinge tema viimasel teekonnal.  

 Ušebti​ on ​ väike muumia, kõplaga inimest kujutav metallist, puust, kivist v savist skulptuur, mis asetati surnule panusena hauda kaasa; ušebtit käsitati surnu teisikuna, kes hakkab tööle hauatagustel põldudel 

Khonsuirdise sarkofaag. See sarkofaag kuulus majaemand Khonsuirdisele. Inimkujulisel sarkofaagil on kujutatud mumifitseeritud lahkunut. Ta kannab laia keed ja kolmeosalist rikkalikult helmestega kaunistatud parukat. Üle tema rinna sirutab tiibu jumalanna Nut kui kaitsemärk. Ülejäänud keha on kaetud matusestseenidega hieroglüüfkirjaspealiskirjadega.

Sarkofaage valmistati kivist, terrakotast, puidust või metallist. Sarkofaag on siis kunstipärane surnukirst.

Paadimudel. Kuna laevadel ja laevasõidul oli egiptlastele väga oluline osa igapäevaelust, siis pandi paadimudeleid surnutele hauakambrisse kaasa. Lisaks sümboliseerisid laevad matuserongkäiku nekropoli juurde, kuhu surnu viidi mööda Niilust, ning hingerännakut elavate maailmast teispoolsusesse.

Sandaalid esindavad Egiptuse ülikute mugavat elu. Tavalised inimesed tegid oma tööd paljajalu. Õukonnas kanti sandaale peamiselt ametlikel tseremooniatel. Neid valmistati enamasti nahast või taimsetest kiududest, kuid on ka leitud kullast sandaale.

Kuldsed kõrvarõngad. Välimus oli egiptlaste jaoks väga oluline. Meik, ehted, soengud ja parukad olid osa enese eest hoolitsemisest. Silmameiki kandsid nii mehed, kui naised, kuna arvati, et see kaitseb silmi. päikese, liiva, putukate eest.

Kõrvarõngad tulid teiste ehete hulka Keskmise riigi ajal ja neidki kandsid nii mehed, kui naised. Peeglit, mida vajati meikimiseks ja juuste sättimiseks, kutsuti tema ümmarguse kuju ja ereduse pärast päikesekettaks.

Vasakul, fragment mehe skulptuurist.  Keskmise riigi skulptuur järgis Vana riigi traditsioone - nooruslikud näod, mandlikujulised silmad ja reljeefsed kulmud. Äärmise täpsusega on kujutatud kaheosaline parukas. Nii kõrgel tasemel viimistletud skulptuur viitab kuningliku töökoja tööle.

Paremal Gebeti hauaskulptuur. Lahkunut kujutavad skulptuurid asetati tavaliselt hauakambris asuva kabeli keskele. Surnuid kujutati istumas madalal troonil, kus nad said vastu võtta palveid ja ohvriande, mida pereliikmed neile mälestuseks pühendasid. Siin on kujutatud Gebetit, kes oli Teeba kõrgest soost naine, Ta kannab pikka rüüd ja punutud patsidega kolmeosalist parukat.

Selliste plakatite all kasvasime meie.. ja me jäime ellu

Need jäid silma nõukogude aja näitusest...

Töövõidud olid meil ikka esmaklassilised paberil,  plaanid alati täidetud 101 % ja Leida Peipsi lehm andis sama palju piima nagu Peipsi järves oli vett. Nii nagu mu kallis onutütar alati ütleb, ma saan kõigega hakkama, ma olen ju sovetskaja zhenshina  ja nii ongi!

Ja viimasena oligi teater, "Pariisitar" See oli selline vahva ja lõbus hoogsalt edasiliikuv etendus, väga julge. Lühdidalt sisust.

„Pariisitar” on sissevaade USA poliitika köögipoolele, mis pärast Donald Trumpi võimule tulekut 2016. aastal muutus veelgi teravamalt erinevate maailmavaadete, võimu ja vaimu võitlustandriks. Samas ei ole tegemist  ainult poliitilise draama ega USA-keskse looga. Chloe, tavaline inimene keset tuliseid võimumänge, on põnev näide väliselt ohutust kodukassist, kes võib oma mängudesse mässida isegi poliit maailma hiiglased. Sellise mänguga käib aga paratamatult kaasas oht, et see võib kasvada kõigil üle pea ja hägustada tõe. Kuid kus oleksime me ilma tõeta?  

Suurepärase rolli tegi peaosas Katariina Tamm.

See kõik on KUNST! Ja kunst kuulub rahvale! Siin on ainult pisike osa sellest, mida ma nägin, tahan teile ainult KUMU külastamise isu peale ajada. 

Ikka rõõmsalt edasi uute seikluste poole! Olengi omale juba uued reisid broneerinud. Küllap ka siis sulepeal jälle tööd on pärast seda.

Olge terved, olge hoitud!