Teatriõhtu Varbola maalinnuses.

"Metsas ei kuule su karjumist keegi" - no lõpuks ometi 5 hooajal sain minagi selle tüki ära vaadatud, imestasin suuresti, et ma polnudki päris ainukene inimene, kes kogu Eesti peale seda  näinud polnud..

Muljed on toredad, sest metsalaval müttasid meie kuldvara Sallo, Karisma ja Veesaar.

Varbola maalinnus oli väga sobiv koht seda näidendit mängida. 

Eestlane, minu ealine pensionär, nii konservatiivne inimene ja siis selline lesbide suhete pundar läheb lahti harutamisele..

Hästi võeti vastu, aplodeerisime püsti seistes. Sallo on nimi, mis rahva teatrisse toob, kelmikas, endiselt pipilik Sallo.

Koomiliselt naljakas, teravmeelsustega vürtsitatud ja lõpuks isegi pisut kriminaalne, aga nalja ja naerda sai palju. Ikkagi vanad sõbrad, lausa lapsepõlvesõbrad, aga hetke olukorras valmis ka "sõpra" maha koksama ja auku viskama...

Pidev joomine käis ja siis maitses tõe väljaütlemine veel kõige rohkem. Pakiveini ja viskit voolas kurgust alla kiires taktis...

Salasuitsetamine maitses nii hästi, et kõik tossasid, ka need, kes ammu olid tossamise maha jätnud.

Selle suve üks vahvamaid etendusi, seda just koha suhtes. Sellega saigi suveteatritele punkt pandud, jätame järgmisele aastasele ka vaatamist. Nüüd jääb veel TV-sse oodata Ada, rääkimata lugu. See oli väga hea olnud, kõik kiidavad..

Järgmisel aastal on tulemas Kiidjärvel "Rohelised niidud" Eri Klas, Arved Haug, Uno Loop ja Kalju Terasmaa. Võib olla saab kohalegi mindud...