Ööbikuorust Hinni kanjonini..

Rõõm olla üle mitme aasta tagasi jälle Rõuges, Kollased Rõuge tähed olid minu jaoks uued, läksin võtsin kohe U tähega mõõtu.

Rõuge ürgorul on mitmed külgorud nagu Tindiorg,  Külmorg, Mõhkorg, Ööbikuorg, Tinopeetri, Hinni, Sikasoo ja Järveotsa org. Kuulsaim neist on muistset linnamäge põhjast piirav Ööbikuorg. Kevadeti, toomingate õitsemise ajal rõkkab org ööbikute laulust – sellest on tulnud ka orule õrn ööbiku nimi.

 

Vesioinaga sai ka tutvust tehtud, see on üks huvitav tegelinksi, muudkui purskab vett ja samas väga rütmiliselt. Voolava vee jõul töötav pump, elektrimootorit pole selleks vaja.
Öösel, kui orus vaikus, on nii hästi kuulda seda veepurskamist.

Pesapuu, täna ronin pessa ja vaatan, mis/kes seal mind ees ootab? Nüüd jos koskaan? 

Nagu näha, pesa on tühi, aga vaated üle oru olid olid l u m m a v a d ! 

Pesapuu on metallist vaatetorn, asub see vaatetorn Rõuges Ööbikuorus aastast 2016.

Vaatetornil on kõrgust 30 meetrit kõrge ning välimuselt meenutab ta kahe linnupesaga puud, mille tipus asub “kuldmuna”. Torn on pilkupüüdev ka öösel, kui süttivad vaateplatvorme ja “kuldmuna” valgustavad erivärvilised tuled.

Rõugel on ka omalaadne traditsioon – iga sündinud vallakodaniku auks värvub “kuldmuna” õhtuhämaruses kas siniseks või roosaks, vastavalt sündinud ilmakodaniku soole (sinine valgus – sündis poiss, roosa valgus – sündis tüdruk).

Torni tipust avanevad maalilised vaated Ööbikuorule ja ülejäänud Võrumaale.

Vaade tornist Rõuge kirikule.

Ööbikuoru hüdrotöökoda - muuseum, mis tutvustab vee jõul töötavaid seadmeid ja ajaloolise  Rõngu kihelkonna kultuuripärandit.

Ööbikuoru villa, romantiline koht, kus peatuda, puhata. Kui kusagil on olemas maapealne paradiis, siis see on Ööbikuoru villa, seal kaunis orus kolme järve süleluses.

Õhtupäike kuldab ümbrust ja meie nautsime selle kuldse loojanguga koos imemaitsvat õhtusööki.

Valgjärv, vesi kutsub nii ujuma, kui ka paadiga sõudma .

Seekord läksime Hinni kanjonit vaatama, mis on Eestis täiesti omalaadne kanjoniorg ja seega tõeline vaatamisväärsus Eestis.
Hinni kanjon asub Haanja looduspargi sihtkaitsevööndis.

Kanjon  on 15-20 m sügavune ja 300 m pikkune järskude nõlvadega sälkorg, mille põhjas voolab kiirevooluline Enni oja.

Sälkoru järskudel veerudel paljandub ligi 200 m ulatuses 5-6 m kõrguste püstiste pankadena nii valge kui ka mitut tooni kollakas põimkihiline liivakivi. Mahalangenud puud, väike allikakoobas ja kiiresti kitsenev rada lisavad ürgset tunnet. Väga vägev org.

Kanjoni põhjas on näha mitmeid vee poolt tekitatud uurdeid, siin on ka väikene allikakoobas.

Devoni kivimite paksus võib kohati ulatuda 500 meetrini, kõige paksemad ladestud on just Kagu-Eestis. Geoloogid jagavad devoni kivimid mitmeks lademeks. Hinni kanjoni liivakivid kuuluvad Gauja lademe alumise osa - Sietini kihistiku koosseisu. Tegu on selle lademe osa ühe parima paljandiga Eestis.

Rohketele roostepruunidele liivakivikihtidele on värvi andnud raua oksüdeerumine kvartsiterakeste ümber.
Liivakiviseintes on jälgi ka looduse loomingust. 
Puuliikidest kasvavad siin kased, kuused, haavad, vahtrad. Taimestik on lopsakas. Aeg-ajalt võib kanjonisse eksida ringiuitav rebane, metskits või jänes. Kanjon on sobilik elukeskkond paljudele närilistele.

Eesti Ema monument on mälestusmärk, mis väärtustab eesti naist emana ja väljendab tänutunnet. Eesti Ema on tehtud Udumurdiast toodud hallist graniidist, monument on 3,6 meetrit kõrge ning kaalub ligikaudu 6 tonni.

Kohaliku käsitöö pood, tõeline aarete ait!