Puhkus Batumis

Paljud meist on kindlasti nõukogude ajal Gruusias käinud, rohkem sai muidugi Jaltas ja Sotsis käidud puhkamas, aga ka Gruusia oli täiesti arvestatav puhkuse jaoks Musta mere kivisel rannal.
Kuid tänapäeval on Batumi ikka palju - palju rohkem, kui Must meri.

Batumi on Gruusia kõige vanim linn, Adzariani autonoomse vabariigi pealinn.
Batumi ongi praktiliselt ainukene ja tähtsaim meresadam Gruusias. Elanikke on Batumis 163 400 ja suurem osa ongi grusiinid 86%, no see on ikka suurepärane. Venelasi on ainult 5%. Putin saatis venemaalt kõik grusiinid välja, kui iseseisvumine taastus, siis venelased arvasid, et Gruusia saadab neid ka välja ja läksid ennem ise minema. Kuritegevus peaaegu nulli lähedane, sest uus president, kui ametisse astus, lasi kõik kurjategijad vangi panna, kes ennem seda minema ei jõudnud põgeneda maalt.

Nüüd sai ise ka tehtud väike uuendus ja nii me Musta mere äärde kuurordipuhkust nautima sõitsimegi. Imekena pärlikene,  kaasaegse uuenduskuuri läbinud kuurortlinn. Nii mõnigi ütleb Batumi kohta väike Dubai, mine tea, mina pole Dubais käinud,  piltide järgi võiks öelda, no ehk õige natukene...midagi..
Vanalinn on ikka Batumis parim koht, imekena, mina olengi rohkem selle vanema poolse ehitusarhitektuuri suur austaja, väärikas ja peaaegu nagu igavene...Nagu moodki, uued tulevad ja lähevad ja ununevad, vanad klassikud on aga igavesed..seda ikka põhjusega.

Kaksteist päeva Batumis, elasime me 25 korrusel päiksepoolsel merevaatega toas. Iga õhtune loojang oli kui peopesal. Pakun siis teilegi neid kauneid vaateid, mida saime 12 päeva nautida.

Vaade linnale

Kuna jõudsime pimedas kohale, siis esimesed vaated olid just sellised ja vaade merele, meri on see must seal, no ikka Must meri ju :)

Lõpupoole saime ka tormist osa, küll oli maruvahva üleval vaikuses vaadata, kuidas meri  mühisedes mässas ja vihast vahutas. Kuid vaatamata kogu päev kestnud tormile ja paduvihmale suutis päike siiski end  õhtul natu - natukene loojumas näidata.

25 korruselt otse alla pildistatud tänavavaade, pea hakkas ringi käima jah? Mul ka alguses...ja see kaarega ehitus on hotell nimega Colosseum ja just selline ta välja nägigi

Colosseum õhtuvalguses. Neil oli ikka bassein ja puha. Meie hotellil oli ka kolm basseini, aga kus kohas, vot seda ei tea, nende päevade jooksul ei suutnud ma neid leida..äkki jäi paar päeva puudu õnnelikust leiust. 

Tavaliselt olid meie õhtud sellise vaatega, siin on päike juba loojunud ja on saabunud kuldne tund. See on tund, kus tavaliselt kõik kuldseks värvub.

Pisike päikesetäpp veel näitamas end, aga see meri võtab ta kiirelt omaks..

Vahel oleks nagu mitu päikest kõrvuti loojumas, nii võiks ju arvata peegelduse järgi

Kaunid loojangud...

Vaade Karpaatia mägedele, nende lumistele tippudele ja muidugi eelkõige kõrgustesse kasvav Batumi

Kui päike kustatab oma tule, siis  linn süütab omad tuled põlema. Pimedus pole vist moes

Õige pisut veel ja merele saabub päikese kuld.
Batumis on mereäärne bulevard nii ilusaks tehtud, 9 km jalutamiseks mõeldud tee, ääristatud palmidega ja sama pikk ka väikeliiklusele oma tee. Laenuta, mis tahes ratas endale, elektrimootoriga või kondimootoriga ja muudkui vudi edasi  tagasi, kui jalutamine ülejõu käib.
Vahepeal põikad teelt kõrvale mõnda parki sisse ja ma luban sulle, et siis ahhetad lausa imetlusest, kuivõrd palju ilusat su silmad kinni püüda suudavad. Oi sõbrad, need Batumi purskkaevud on nagu muinasjutust endast, imelised loomingud. Eriti veel õhtutundidel, kui purskkaevud värviliselt vulisesid. Missugune suurepärane fantaasia.

Seal on laulvaid, seal on tantsivaid, värvilisi - vapustavalt ilusaid purskkaevusid. Nüüd panengi neist pilte ja ma olen kindel, et pooled vulisevad iludused jäidki mul nägemata.

See oli üks mu lemmik purskkaev, leedi koeraga jalgrattal. Vesi paneb  rattad pöörlema ja vett pritsib rataste alt välja täpselt nii, et jääb täiesti mulje, et leedi sõidabki  jalgrattaga vees.
Milline graatsiline naiselik ilu päikesevarjuga, see oli nii pilkuköitev, et jäin tema rattasõitu sinna kauemakski vaatama.

Väga suursugune purskkaev Neptun - vanalinnas.

No jällegi üks suursugune purskkaev Batumis, ülikooli hoone ees 

Sinine ülikooli hoone ja seal taamal Hilton hotell.

See ongi Hiltoni ees olevas pargis, kaheksajalgne mängukoobas või, mis iganes ja selle ees olev  täpiline plaaditud tee ja väga huvitav purskkaev, mis ka õhtul hakkas lahkelt värve jagama

 Lastel on siin kindlasti väga lõbus liugu lasta ja delfiinidega ratsutada, milline suurepärane veealune maailm maapinnale toodud värvilise mosaiigiga.

Ma proovisin siis ise ka ära, kuidas on? Päris tore oli.

Võimas, vesi lihtsalt vohab alla sellest kivikausist, mis lihtsalt seisab õhus, sest mingit kinnitust sa ei näe, see on nii kavalalt tehtud, et petab silma ära küll. See asub 6.mai pargis.

Piazza platsil vanalinnas olev väike amoripoiss, lasi ka veel vuliseda

Päevases valguses tagasihoidlik, üksnes veepeegeldus roheluse keskel, mis silma hakkab

Ja õhtul nii värviline ja silmapaistvalt ere, juba kaugele näha.

 restorani aedades oli samuti oma veesilm, kas kaladega või delfiinidega, ikka eelkõike mereteemalised. Mis ju täiesti loomulik, kui Must meri on paari sammu kaugusel.

Oli küll ilus õhtuses pargis ja neid värve jagus, neid jagus - kogu värvikaart oli esil väljaarvatud  tumedad värvid.

See on laulev purskkaev, õhtul ma tema juurde ei jõudnud, nii, et tema värviline laul jäi nägemata, Kuid päeval laulis ta ka väga kaunilt..Üle tema läksid sillad ja said erineva elamuse muusikast, oleneb, kus seisid.

Laulev purskkaev vaatega merepoole.

Vesi tegi ka ilusaid loominguid muusika saatel. Justnagu kahel jalal kleidist kinni hoidev neiukene..mina näen isegi nägu..

See on nüüd see kõige kuulsam tantsiv purskkaev  Batumis, Argadani järvele rajatud prantsuse purkkaev, mis tantsib muusika saatel. Muusikat on rokist popini, modernist klassikani. Väga ilus vaatepilt koos laservalgusega tehtud showga.

See kirjute akendega tagurpidi pudel on kohtumaja ja selle kõrval kaarjas majas on korterid.

Keda huvitab rohkem, kuidas see kaunis purskkaev tantsib, siis leiab youtubest rohkelt vaatamiseks videosid, kirjuta otsingusse Dancing fountain Batumi ja naudi..

Teen sulle asja lihtsamaks ja lisan ise siia ühe väga eriliselt ilusa video, kus laser  lilli  ja linde joonistab purskava vee sisse, kuid neid on veel ja palju ning vaatamist väärt.

https://www.youtube.com/watch?v=NG3LDWy36bI

Jalutasime  bulevardil, vanalinnast meie tornini oli umbes mööda rannaäärt 3 km. nii, et sobiv jalutus ennem õhtut.  Nüüd neid pilte, mis nägin pargis, vanalinnas ja ennekõike rannabulevardil.

Astud paarsada sammu rannabulevardilt pargi suunas ja hoppaa, ette jääb selline jaapani pargist iludus. Lihtsalt vaata ja naudi nende aiakultuuri, sest sõnu polegi vaja, et siin pikemalt seletada.

 Kuulus Ali ja Nino liikuv skulptuur Batumi sadamas on maailmas 15 erilisema skulptuuri hulka valitud. Kehad liiguvad teineteisele lähemale, suudlevad ja siis läbivad teineteist, eralduvad ja kohutad taas ning suudlevad jälle...

Suudlus hakkab lõppema, Ali ja Nino hakkavad teineteist läbima.
Nad on kirjutatud raamatusse, nad on pandud kinolinale. Azerbadzani poiss ja Gruusia tüdruk, eri kultuurist armusid. Selle loo tõepõhja üle on käidud vaidlusi, kas ikka on tõestisündinud lugu või lihtsalt legend..

Tuletorn ja maailmaratas mägisel taustal

  Maailmaratas, Ali ja Nino  ja päike Batumi kaunis sadamas Wonderland pargis. Neid sai seal ikka päris tükk aeg vaadatud, nii mitmedki suudlused. Hästi originaalselt väljamõeldud skulptuur.

vahvad ketsid sain omale, mis siis, et natukene pigistavad, aga elab üle,  nii rohelised ikkagi. Koerale, kui näitasin, tema minestas küll kohe ära, ei tea, mis viga?

Rannas tegin ikka omale palju vastupanevamad papud, aga oh häda, unustasin nad randa muidugi maha...

 Alfabeedi torn ja poolik maailmaratas

Vaade linnale üle vee

Ka selliseid toredaid vesiseid vaated pakkus rannabulevard samuti.

Batumi sadam, siit pääseb merele, kas siis lihtsalt lühiajalisele tuurile, kui ka suurema laevaga kaugematesse linnadesse. Valjuhääldi kutsus jätkuvalt inimesi merele delfiine vaatama kümne lari eest!

Kõik need jäid pargi poolele rannabulevardi ääres

Milline vahva küljeli kukkunud maja seal oli, toimiv restoran, meil jäi käimata, aga väljast ka tore vaadata

Milleks kapotti veel vaja, vihmase ilmaga mootoripesu alati tehtud, säras puhtana, kui pühademuna.

Vanalinnas söömas, eriti head oli nende magustoidud

Laavakook jäätise ja pähklipuruga, millised maitsed suus kohtusid, ai ai, kui hää see oli.  Sõime siis ikka sõbralikult pooleks, sest üksi nii palju magusat korraga on liiga palju. 

Nende ehituskultuur on päris muljetavaldav, mulle igatahes meeldis seal.

Ja mida mu silmad nägid, punane telefoni putka, täiesti Inglismaa stiil, aga sobis sinna parki küll

Teeviidad, no täiesti vaimustavalt kihvtilt tehtud, kaabu ka pandud sinna veel nagisse, no ma ei või, kui armas.

Sellel kiisul on kõht täis, tal nii magus uni pehmel restorani diivanil. Ei teinud silmagi lahti

Kari leidis nüüd selle mida ta kaua on endale unistanud saada, kolme rattaga tööauto..minikaubik

Siis kui saabus õhtu olid need valgustatud tornid nii ilusad tumeda taeva taustal, palmidki olid saanud omanäolise rohelise valguse. Jalutame rannabulevardil hotelli poole .

Kivine Musta mere rand

Sadamas

Ilusas Batumi sadamas, Miracle park ehk imede park

Palju nägin neid imelisi valgeid õisi, mis nägid välja nagu hiigaslikud maikellukesed kaugelt vaadatuna. Need ilusad valged on yucca palmi õied. Ei teagi, mis selle eestikeelne nimi on?

 Rannabulevard jalutajatele ja kergeliiklusele

Inglikesed, suur ja väikesed. Väga palju oli seal igasuguseid skulptuure , lihtsalt kujusid või ausambaid. Hästi rohkelt.

Uhke lõvi pargis valvuriks

Läbi pargi läksid mitmed teed paralleeleselt rannabulevardiga, nii, et kui rannas ei olnud soovi kõndida, siis võis seda vabalt roheluse keskel teha.

Väga kaunilt rajatud pargid ja mis seal üldse silma pistis, prügikaste on nii, et mustab, lausa patt oleks prügi maha visata!

Palju oli seal igasugu kujusid ka, siin mees tagurpidi läinud vihmavarjuga, ootamas lilled käes..

Tantsiv purskkaev päevasel ajal ei tööta, ainult õhtuti, mis on ka täiesti loomulik

Seal silla lõpus oli väikene saarekene ja saarel ilus restoran

See ilus tee läks meie torni juurest, kahel pool  kaunis park

Batumis võib kohata omapäraseid  ehitisi ja nende sarnasust mujal maailmas olevate kuulsate ehitistega, nii nagu see Veneetsia stiilne torn. Natukene nagu Pisa torni moodi.

Bulevardil on tõesti ilus jalutada, pingid igal sammul, ainult puhka jalga või õhtul naudi päikeseloojangut.

Delfiinid jalamil, neid imelisi olevusi võib rohkelt kohata Mustal merel seilates. Sellest ka neile pühendatud skulptuur.  

Alfabeedi torn, 130 meetrit kõrge torn, sümboliseerib inimeste ja tähestiku ainulaadsust.  Ehitist ühendab tuttav dna-d kujutanud  kaksik-keerdkujund, mis lindina põimuvad ja tõusevad torni tippu. Nendel lintidel on 33 Gruusia  tähestiku tähte ja iga alumiiniumist valmistatud täht on 4 meetrit kõrge. Ehituse keskel on nähtamatu liftisaht, mis viib üles hirmsuure hõbekuulini.

Meie käisime seal hõbedases kuulis ära ja jõime cappuccinod, sõime nämmat kooki ka.

Vaateid igasse ilmakaarde. Päris pisikene maailmaratas, nii ongi, kõik sõltub, kus kohast vaadata

Maailmaratta alt üles vaadates on ta jällegi hiigla suur.

Päike hakkab loojuma

Seal  kulus aeg kiiresti ümbruse uurimisele. Jäimegi hiljaks loojangu ajaks maapinnale jõudmisega, pidi päris jooksujalu lendama, et saaks  päikeseloojangu fookusesse.

 Selline suur klaaspall ongi hõbekuul, ilusaid vaated pakkuv igas suunas

Vaadates ikka ahhetad seda ümbritsevad ilu, siin ma siis olen ja neid kauneid vaateid jäädvustan, et ka sina armas lugeja näeksid, kui ilus siin on. Täiesti arvestatav koht merepuhkuseks.

Palmide taga on väga  uhke Sheradoni Batumi hotell, ehitus ongi taaskord tõlgendus Aleksandria suurest majakast ja all natukene lähemalt ka teda vaadata.

Kaunis vanalinn ja paremal pool see uhke torn on Batumi tehnilise ülikoolile kuuluv torn, kus siis mini  maailmaratas sees kaheksa gondliga.

Mul sugulane leidis kohe ka sellele tornile sarnase torni, mis meil ju oma armsas ülikooli linnas Tartus seisab. Tigutorn,  89. 9 meetrine - 23 korruseline kõrghoone, valmis  ehitati 2006 - 2008 aastatel.
Batumi torn valmis 2012 aastal  ja on 100 meetrit kõrge.

Gruusia pitstorn paistab sealt uhke maja tagant.

Batumi tõeliselt armsas vanalinnas, see koht on nii öelda mini Las Vegases.

Vanalinna vaade, see kõige ilusam ja see vahva nuiakell mulle nii meeldib.

Vahepeal satud San Remosse ka käigupealt, mina seal R ja E vahel, mahutisin kenasti veel ära, kõhu pidin ikka sisse tõmbama, aga ega seda pole vaja teistele öelda...jäägu meie vahele 😄

See kuidas ikka loodus värve pakub on nii unikaalne, täna loob see sama päike pastelselt lillakas roosat ümbrust, teisel päeval ta põleb punastes leekides või siis on kuldselt kollane, sedagi lõpmatutes eri toonides. Ja see ilu on ju kõik su silmadele tasuta.

 Loojangud bulevardil, seda juhtus harva, tavaliselt ikka kas jäime hiljaks või olime juba loojangu ajaks toas.

Siin ma kiirendasin juba sammud jooksule, et nurga tagant välja saada ja veel päikeseloojangut näeks, ennem, kui ta merre vajub. Tundus, et ei jõuagi. Käisime söömas ja jäime hilja peale.

Liberte - vabadus, õnneks oleme me kõik nüüd vabad. Tore oli kõndida ja päikest loojumas näha ka maapinnalt vaadatuna. Mulle meeldis, et hooaeg oli möödas ja rahvast palju polnud.

Chacha  kellatorn 25 meetrit kõrge, vaateplatvormiga, kust siis on näha kõik Batumi rannikud.
Kõige põnevam on see, et tegemist on purskkaevuga, kus vee asemel on alkohol. Kord nädalas valatakse rangelt salastatud ajakava kohaselt chacha (kange Gruusia viinamarja viin) neljast sambast 15 minutiks - täiesti tasuta.  Kohalikud elanikud üritavad  sellele hetkele pihta saada, aga siiski tulutult. Minge proovige õnne - saate ka maitsta..

Noja siis sai leitud kõiksugu põnevaid tüüpe, sai koos piltegi tehtud. Näiteks see tore piraat ja kui hoolega vaatate, siis näete, et ta istub kuldraha kirstu peal, sellisega tahaks ju igaüks sõber olla. Kulda on nii palju, et kirstu kaan ei mahu enam kinnigi.

 Pingviinidega sai ka tutvust loodud, tänapäeval tahaks ju lennata küll Pingvin airiga, neil ju teadagi väga hea parda teenindus hahaaaa...kes teab, millest jutt, see saab aru.

No patsutasin ja paitasin teist natukene, aga ega ta eriti jutukas polnud. Nokk oli nii kinni.

No ja niimoodi need puhkusepäevad Batumis otsa saidki. Kaheks päevaks oli meil Kuitaisi vanalinna hotell broneeritud, sest lend oli hommikul vara ja Kutaisi vanalinnast lennujaama oli paarikümne minuti tee, Batumist oleks aga pidanud juba kell kolm öösel sõitma hakkama, nii, et milleks end piinata. 

Oleks teadnud, et seal Kutaisi vanalinnas nii ilus on, oleks juba varem sinna läinud. Kaks päeva jäi ikka väheks, teine pool päeva läks sõidu peale ära.  Saime ikka valges veel kohale, aga kui hiljem hotellist välja sain, oligi juba pime.

Kutaisi asub Rioni jõeääres just selles kohas, kus jõgi jõuab mägedest tasandikule. Rahvast elab seal umbes 235 000. Oma suuruselt on ta Gruusia teine linn, majanduslik, kui ka kultuuriline keskus.  Ja Kuitaisis paikneb Gruusia parlament. Linnas toodetakse spetsiaalseid veoautosid mägiste teede jaoks. Aga ka siidi, nahka, jalatseid jne. Väga tubli linn.

Vaatame siis koos, mida selle päevaga ära näha sai..

Tegin kohe Kutaisi jõudes tuurid vanalinnale peale, teadsin, et seal on üks eriti ilus purskkaev  kuldsete hobustega. Lisaks hobustele on seal terve hulk sarvekandjaid loomi ja üks mees, kes veiniklaasi käes hoiab ja milline värvide pidu mind seal ees ootas.  Purskav vesi oli valgustatud ja vahetas neid värve päris usinalt. Klõpsisin, mis jaksasin, aga eriti kvaliteetseid pilte ma ei saanudki, ei tule need ööpildid  mul kõige paremini välja. Andke andeks.

Seal ta siis on Kutaisi uhkus Colchise purskkaev. Juba kaugelt pani ahhetama..ausalt. Kuldsed hobused olid ikka vaatepilt omaette, millised uhked ratsud.Tegin ümber purskkaevu mitmed tiirud, järgmisel päeval lugesime isegi need sarvpead seal kokku ka, aga ikka läks segamini, aga umbes kusagil 33 - 34 neid seal on.

Colchise purskkaev asub keskväljakul, suure ringtee keskel, käisin ikka päevasel ajal vaatasin ta ka üle.

Keskväljakul paikneb ka suursugune ja nii kaunilt valgustatud draamateater.

Kutaisi keskväljakul, vaade pangale. Kõik need majad jäävad keskväljaku ringi äärde, millel keskel siis asub Cholchise purskkaev.

Mulle need nuiakellad nii meeldivad.

Lumised mäenõlvad ümbritsesid Kutaisit.

Toreda kohviku leidsin jalutades, mis oli veel suletud, mina ja linnukesed siis siristasime seal võidu

Purskkaev vulises ikkagi

Rioni jõele  vaade läbi paksu müüri suu.

Vaade Kuitaisi vanalinnale, üle selle valge silla ja oledki kohal. Vasakule jääb Okros Chardkhi.

Kutaisi kuulus valge sild, osa pinda oli klaasitud, otsevaade alla jõele, kõhe tegelikult. Kuid harjub ruttu ära. Jälgisin inimesi, kohalikud ei pannud tähelegi, kui üle kõndisid, aga turistid ikkagi kõndisid  klaaspinna kõrval, mitte peal.

Rioni  kärestikuline jõepõhi

Koer magas küll igaks juhuks tugevama pinnase peal. Koeri oli seal väga palju. Batumis eriti. Kuid nad olid kõik kastreeritud ja loendatud. Nüüd, kui nad enam lisanduda ei saa, siis  aastate pärast pole enam ka hulkuvaid koeri. Ja ongi humaanne lahendus leitud, ennem nad lihtsalt püüti kinni ja teadagi, mis saatus neil oli.

Tegin proovi, klaas pidas vastu. Kusagil maailmas on tehtud vaateplatvormile klaaspõrand otse alla vaatamiseks ja kui sinna peale astuda, siis klaas praksatab ja praguneb ning see ehmatab ikka turiste lausa põlvili. Tegelikult on see ainult visuaalselt nii tehtud, natukese aja pärast on klaas jälle terve ning uusi ohvreid ootamas.

Kaabudega poiss istus silla kaidel, aga silla all oli väga tore kohvik, kuhu ma sammud seadsin, et kohvile minna. Sellel tänaval on ka meie Kutaisi Old Town hotell, kus me need kaks päeva elasime.

Valge silla kohvik, sammud sinna ma sean, sest kohe kohvi saama pean..

Juba istungi cappuccino vahtu limpsides, seekord pakuti shokolaadiga, hmmm...meeldis

Nii vahva rohelise ronilillega kaetud sein

Kohvikus eriti tunglemist polnud, vabu laudu jagus..

 Suur roheline park, inimesed jalutasid, istusid, kellelgi polnud kiire

 Lastele olid väiksed elektrimootoriga autod ja muudkui vurasid ümber selle ringi, nii et väiksena juba ringteedel sõitmine selge, neid tuleb ju igapäevaga juurde

 Purskkaev ei puudunud ka siit pargist.

Väike veranda oli meil boonuseks hotellitoas, kas pole armas

Kutaisi vanalinna tänaval, kus siis oli palju kauplusi, restorane ja muud põnevat

Söögikohas pakutase veini ja kui sisse läksime, siis Karile pakutigi klaas veini maja poolt

Ja selline tore hubane söögikohakene, kus saimegi maitsvat kehakinnitust. Gruusiapäraseid ahjukartuleid, mis mulle nii maitsema hakkasid, et teen nüüd isegi sageli neid kodus.

Kiisu grillis, ma ei usu, et ta restorani menüüsse kuulub, küllap ikka tuli kontrollima, kas temale on ka jäänud mõni murukene...

See väike tegelane aga krudis aknalaual edasi - tagasi ja püüdis seda teist tegelast klaasipeal kätte saada. Ise miugutas kaasa ..küll ma su kätte saan...

 Lihtsalt jalutasin ja nautisin nende armsat vanalinna.

Viinamarjad peakohal, nii tore, vaja ainult kätt pikemat asja, et neid noppida.

Veinipütt ootab juba millal midagi sisse pannakse? Ikkagi veinimaa Gruusiaga on tegemist

Mulle see suur kell väga meeldis. Taustal Bagrati katedraali seinad ja kellatorn,  mis on UNESCO üks päranditest, 11 sajandi ajalooline vaatamisväärsusi Kutaisis

See peaks olema Tetris sild, mis näha, vanim sildadest

Rioni jõgi on kõige tähtsam jõgi Gruusias, see saab alguse lõunanõlva ahelikust ja suubub Musta merre. Jõgi on 327 km pikk.

Sattusin tõeliselt suurele bazaarile, lõppu polnud näha, ükskõik millises suunas ka ei vaadanud, turg..turg..turg..

Kuhjade viisi värskeid aedvilju, puuvilju jne, väga töökas rahvas

Tööstuskaupade tänavaturg, see oli samuti lõputult pikk. Seda nodi ikka jagus igas ukseaugus ja selle ümbruses ka veel. Keerasin otsa ringi, sest tunglemine on päris kõva

Siin aga mõned pildid sellest linnaosast, mis veel korda tegemata. Sealne tänavakaubandus, seinas  on aknad, seal peal kaup ja kohalikud juba teavad, kus kõige paremat kitsejuustu saab osta.

Siin lausa järjekord

Müüja istub väljas, ootab, et keegi astuks sisse ka, see ju tema leib.

Kaubanduse tänav. Need kolm seal vasakul pool, hall, sinine ja oranz on pangaautomaadid. Nii palju pangaautomaate, kui seal Gruusias on, pole ma kusagil näinud, isegi korrusmajade vahel hoovis võis pangaautomaati näha. Neile on tehtud pleksist  katus peale ja katuse servas põleb neoonsinine valgus, et oleks ka pimedas näha, kus kohast raha saab.

Sebimist jagub

Puuviljadest punnis olev kaubik, kindlasti tal juba omad kindlad kunded.

Siin on tädikesed oma kaubaga, ei tea ka mida nad müüvad, ei läinud uurima.

Igasugu toredaid taimi oli samuti tänava ääres müüa.

Iseteenindus, müüjat polnud nähagi. Taamal nagu näha kaupa jagub veelgi, nii, et tänavakaubandus vägagi populaarne Kutaisis

Selline saapakuhi oli bazaari hoones.

Tänavakaupmees kiisukene, temal vist kõhuke alati täis. Vot selline põgus ülevaade tänavakaubandusest. Lähme edasi kultuursele poolele.

Ei tea, kes see mees augus ka on ja mida ta sümboliseerib? Peab uurima...välja uurisin, tema oli kohalik fotograaf  Ilo Khakhiashvili , kes valmistas rõõmu kohalikele inimestele oma fotokunstiga ja elas Kutaisis kogu oma elu 1935- 2002. Tõenäoliselt  tundis teda iga Kutaisi elanik ja teda mäletatakse. Kuju seisab lähedal tema endisele töökohale.

  Võimas nõukogudeaegne mälestusausammas, nimega Au töörahvale

Ooperiteater. Katusel kolm lõvi, kuid katusel on veelgi erilisi kujusid

Siin ongi näha need kujud Ooperiteatri katusel seismas.

Kutaisi kõnnitee algab läbi selle uhke kaarjas värava.

pargis jällegi üks armas pingike, kus istuda ja puhata jalga

Kutaisi park

Otse ees hotell Old Town, kus meiegi peatusime, sinise auto kohal  maja teisel korrusel ongi see väljaulatuv osa, kus meie kasutada see armas suvine veranda asubki.

Fotograaf ootab sind kaubamaja trepil.
Nii need kaks nädalat siis otsa said. Batumis oli väga tore, saime endale väga hea taksojuhi, kes meile palju rääkis Gruusiast ja lõpuks viis meid ka Kutaisi.
Ta rääkis, et hakatakse ehitama mingit tervise teed, mis siis viib mere äärde, kus reas kõik tähtsad spa-d ja sanatooriumid, kõike, mida neil siis pakkuda on, muda, borshom, magnetliiv, kivide teraapia jne. Nii, et Gruusia panustab turismile kõvasti. Taksojuht ütles, et neil saab kõik olema väga erakordne, mida kusagil mujal maailmas pole. No aga täiesti usutav, kui mõeldes sellele kui rikas see maa on. Loodus ja looduse annid, kunagi oli neil maailma parim tee. Kuid teekasvandus läks vist türklaste kätte, aga pidi hakkama erasektoris jälle vaikselt hingitsema.

Kutaisi rahvas on veel eriti sõbralik. Ainult suurepäraste kogemuste võrra rikkamana kodus tagasi. Head sügise jätku sulle armas lugeja, ole hoitud!

Sügisel ongi parim aeg pikutada ja põõnata, koguda rammu talve jaoks. Nii, et pikutame siis mõnuga.