Soe suvi algas sellel aastal peale 6.mail. Päike tuli ja jäi, tõi sooja ilma ja paistis igapäev kogu maikuu aja, lisaks juuni, juuli, august olid kõik päiksepaistelised ja väga soojade ilmadega täidetud päevad..Septembrisse jagus veelgi päikest ja sooja küllaga.
Kuumus oli selle suve kuumim sõna..
Kaheksandal mail viskasin talvekasuka seljast! Vesi veel soojaks polnud jõudnud minna, aga päike säras soojalt juba mitmendat päeva!
Päris mõnus ikka see esimene suplus. Meie väike järv oli väga pikalt jääs sellel kevadel. Proovisin aprillis minna, polnud lootust ka, sest paks jääkaan oli peal.
Kuidas avada Kalevi komme, see on siin küsimus ja kõik saavad südamest naerda. Andke kirvest...
Haapsalu lilleilu. Haapsalus sai ikka päris usinasti käidud. Teatris, kontserdil ja lihtsalt jalutamas
Sissepääs lossihoovi
Kui sa ennem ei teadnud, millised silmad on lukuaugust piilujatel, siis nüüd näed ära, just sellised lukuaugupiiluja silmad.
Haapsalu lossihoovi eesõues saab aga märjukest osta ja nautida jooki pehmel sohval istudes.
Toomkiriku torn läbi "lillede"
Lilleilu jagub kohe hästi palju
Kallid sugulased kutsusid suveteatrisse Rakverre, vaatasime "Viimane võllamees", seda esitati Loodi küünis. Päris huvitav tükk, sai näha vägagi häid rollisooritusi.
Ööbisin Rakveres, Katariina hotellis. Käisin linnas seiklemas ja muidugi einestemas. Natukene kulutasin ka poeuksi, aga kaasa ei tulnud seekord midagi.
Rakvere lilleilu, lausa kilomeetrite viisi.
Haapsalu jagab väga lahkelt neid ilusaid vaateid
Taamal lehtla.
Jääkaru. Küll meri ja taevas sobivad hästi kokku. Õhtul nad sulavad üheks..
Luik tõi oma pojakesed kaldale lähemale sööma. Koos sukelduti ja võeti põhjast rohelist söödavat. Kui ma natukene luigeperele lähemale läksin, hakkas kaugemalt kiiresti lähenema isaluik, kes oleks mulle tuupi teinud, kui ma tema peret oleksin ohustanud. Kuid ta sai aru, et mul kurja plaani pole, siis pöördus oma asjaajamiste juurde tagasi. Kuid vägagi huvitav oli seda tõdeda, et kuigi teda näha polnud pidas ta oma perel silma peal.
Kuursaali laululava ja roosiderohke promenaad.
Jääkaru, temal istub peas kajakas, pardiemme pisiperega ja luigeemme pisiperega
Kuursaal promnaadilt vaadatuna.
Mina ja meri, käisin Hanna Liisa ja Koidu kontserti kuulamas.
Musitkad salve saadud.
Sellel aastal ostsin, kui tuli pakkumine, siis lihtsalt polnud mõtet ära öelda.
Maasikaid sai söödud kahesuupoolega ja toormoos sai samuti salve pandud.
Kuum, nii kuum...aga mulle meeldib.
Käisin Roosta rannas jalutamas. Ilm oli väga kuum, aga merevesi jääkülm. Tavaliselt jalutan ma pikki mereäärt jalad vees, parim viis saada tasast päevitust ja samas ka liikuda.
Kuid ei, mingit asja ka polnud vees jalutamiseks
Vees ujumas ei olnud kedagi, lainelauaga mõned tegutsesid calipsod seljas. Ma ikka tegin imekiire sulpsu, et üleni märjaks saada, aga jalad jäätusid ära.
Mulle meeldivad need rannad, sest seal palju ruumi kõigile..
Sellel aastal olen kohe rohkelt saanud vaadata erinevaid teatrietendusi. Palju olen kino külastanud. "Pariis võib oodata" " Tundmatu sõdur""Seltsimees laps", see oli vaatamist väärt ja "Mamma mia 2" seda vaatasin kohe kolm korda...aga oli ka hea, sellised laulud ja tõlgendused. Meryl Streep, no tema laulab küll nii, et laulusõnad saavad tähenduse. Pole ka mingi ime, et tema kapp Oscar auhindadest pursub. Ja igal aastal jälle uus nominatsioon.
Estonias sai vaadatud "Linnukaupleja". Hästi lõbus tükk ja need laulud on kõik nii ilusa meloodiaga. Lausa nauding oli seda operetti vaadata.
Rahvusraamatukogus vaatasime Anne Paluveri ja Pille Pürgi "Kohe näha, et vanad sõbrad" Päris häid killukesi jagasid, naerda sai mõnusalt, aga väga häiris, et Pille Pürg kriiskas kõik selle aja, no ma sain aru, et tema tegelaskuju oli selline kriiskav tanta. Kuid jah, saalist lahkus inimesi, küllap just sellepärast, seda kriiskamist oli lihtsalt liialt suures koguses üheks korraks.
Kevadesse mahtus veel Niinemetsa "Homme on täna" teine osa. See oli ka hea, aga esimene oli parem.
Oeh, milline kultuurne aasta. Võin endale õlale patsutada ja pai teha. Mul oli ka pilet ostetud Mart Sanderi "Äratõmbetuli" kriminaaldraamale, aga see jäi kahjuks ära. Mina läksin rõõmsalt kohale, aga kuidagi kahtlaselt vaikne oli.. No ei juhtunud kusagile peale ka sattuma, et see ära jääb...alles kohal siis selgus, et jääb ära. Kahju!
Kuid mida ma sellest õppisin, seda, et tasub ennem minemist kontrollida piletilevist, kas ikka tasubki kohale minna.
Pärnu Endlas vaatasime Pillega ära eriti põneva ja mõistatusliku "Öökuninganna", Helgi Salloga peaosas. No on ikka suurepärane näitleja, täiuslikult mängis välja draamakuninganna osa.... Säras ja helises ta noorena ja see võlu pole kuhugi kadunud..
Tänasime kauakestva aplausiga.
Valmis teatrikülastuseks. Pilleke meil, kui värske kevadine õiekene..
Tallinna Draamateatris vaatasin ära "Metsa Forte", kus samuti Helgi Sallo peaosas. Meeldis isegi väga, aga Sallot oleks tahtnud ikka rohkem laulmas kuulda, tegi küll hääle lahti ja sai publiku saalis imetlusest ohkama ja aplausipuhangu peale selle, aga ei... rohkem siis ei laulnud mitte. Kuslap selle eest laulis palju.
Selline saepurupõrand oli "Metsa Forte" lavale toodud.
Sain ka sõbrannadega ikka vahetevahel kokku, kus siis ikka, kui meie armsas vanalinnas.
Meistrite Hoovi Chocolaterie de Pierre, kõige erilisem kohvik vanalinnas.
No nii lemmik Pierre kohvik, sealt peab alati läbi käima ja kohvitama. Vahel ka mõni soe pirukas popsitud...
Sellised suured potid vanalinnas, kes julgeb vaatab sisse ka.
Raekoja kohvik
Saiakäik, see on ka üks minu lemmikkohti vanalinnas. Mul on kohe eriline tõmme selle käigu järele...
Turistidele tore rong, sellega näeb vanalinnas parimad paigad ja ilusamad aiad ära.
Selle ukse taga on meie eks esileedi restoran. On ikka tubli ja töökas naine.
Roog - väga sobilik, hea ja lihtne nimi.
Mulle jäi teele ette ka Pagari endine vangikongide muuseum. Võtsin julguse kokku ja astusin sisse. Väga sünge ja kõhedust tekitav koht.
Mida need seinad küll räägiks, kui suudaks rääkida...
Alguses küll pildistasin, aga siis kustutasin kõik fotod aparaadist ära..tundsin, et pole vaja...las jääb kõik ainult sinna silmasarvkestale.
See on St. Patricku pubi uues kohas Pikal tänaval. Söögid imehead ja hinnad taskukohased. Endiselt!
Kus ikka igal aastal võimalusel ära saab käidud, on Seidla laat. Siginat saginat jagus sellel aastal kohe väga palju. Ilm oli ju super laada pidamiseks ja täiesti juhuslikult jooksin kokku oma tädipoja ja tema kaasaga. Maailm on ikka pisukene.
Koduaia jõudsin ka veel lilledega kaunistada. Mis siis, et juuli lõpus, aga pikalt sai seda õiteaega siiski nautida.
Nagu öeldud, sellel aastal jäin oma lilledega juuli peale, siis kui aiandisse läksin, olid kõik järelejäänud lilled poolmuidu ära anda. Kasvuhooned olid kõik tühjaks müüdud, kõik, mis järgi veel oli, olid ühte majja kokku toodud. Leidsin siiski piisavalt lilli oma aeda.
Mul said kõik potsikud ja potid igatahes lilli täis.
Mitmevärvilised petuuniad. Küll lõhnas see lilla-kirju hästi, imeline aroom.
Tubli ning tänuväärne lopsakas õitseja. Õitseb muide veelgi, täna on 21.9
Terassile ka ikka õitsejaid
Egas kaevgi ilma lilledeta läbi saa.
Mõned püsitaimed on ikka mulda ka pandud.
Lilleratas, tahab hakata lagunema.. Pean talle esmaabi andma, ennem, kui talvetuppa viin.
Kus ma enam nii vahvat lillepotiratast saan ja see veel kalli sõbranna kingitud.
Suvi oli ikka ülivõrratu, nii roheline ja õiterohke ning kuum....
Eriline, just nagu ema kahe lapsega, kumbaski kaenlas üks beebi
Linnud ise külvasid omale järgmise talve seemned maha, kenasti hakkavad nüüd õitsema, uusi seemneid kasvatama. Kastmise jätsid ainult minu hooleks...
Selline oli tavaline temperatuur juulikuus.
Augustikuu soojus
Käisin tegin kibekiire käigu kodumaale, Pärnu sõbrannal oli sünnipäev, mitu kasulikku asja saab ikka ühendatud samasse paika, autohooldus sai seal tehtud, maniküür. Ja suvepealinna ilu vaadatud. Rüütli tänava lillemäed
Ja üks imetore kohtumine erilise inimesega, maapealse ingliga ja avastasin, et olime kohtumise kokku leppinud Ingli nimepäevaks. Jälle üks selge märk kõrgemalt, miks meie teele inimesi saadetakse...Kohtusime Supelsakste kohvikus Kohvik on tõeline väike pärlikene Pärnus, 30ndate hõnguline. Maja ise on 150 aastat vana ja väga hästi säilinud.
Minge kindlasti ja külastage.
Siin tegi noor neiu oma lapsepõlve unistuse teoks, kes juba väikse tüdrukuna kohvikut mängis ja nüüd siis kohvikut edukalt pidama hakkas. Supelsaksad on killuke Pärnu ajalgu ja seal saab tõeliselt maitsvaid suupisteid.
Suvepealinna uhked lillemäed.
Hoolitsetud majad..
Seda majutust nägin esimest korda. Hostel Võõrad öös.
Selline tore toidubuss, mis oli ka ise müügis, nii, et, kes tahab hakata liikuva restorani pidajaks, palun, siin on teie suurepärane võimalus.
Lilled, lilled, lilled...
Pärnu Eliisabeti kirik on üks väljapaistvamaid sakraalehitisi Eestis. Seal kirikus asub teatavasti Eesti paremaid oreleid. Aastast 1750.
Kuninga tänav.
Söögikohti jagub..Kutsub kohe sisse piiluma.
Rüütli tänava nurgal..
Pärnu lillepotid on küll nii uhked ja õisi täis.
Pärnu Kunstide Maja Pühavaimu tänaval. Seekord siis selline Pärnu tuur läbi linna.
Suviseid üllatusi jagus tänavu. Teise ringi maasikamammud.
Peab ikka üle kontrollima, mida ma sealt leidsin..
Tikru, tema on täielik töökontroll, kohe kohal, kui ma ainult kusagil midagi teen. Pole asja, mida tema ei märkaks.
Vaarikad
Selle aasta õitsejad.
Lilledele jagus sellel aastal palju päikest ja soojust.
Toas aknalaua peal kasvavad mul mandariinid.
Siin on norralased aga trollipapa liivasse voolinud.
Rannas oli nagu alati liivakunsti teoseid näha. Väga uhked näod ja tornid. Eestlaste töö oli ka seal, muidugi võib arvata, mille järgi meie Tallinna kõige rohkem teatakse ja oligi meie Vana Toomas sinna liivaga loodud.
Rahvast liikus üsnagi palju, oli kontsert ja muud aktiviteeti...
Saimaa, kaljune rannaäär, suurepärane maastik kõndimiseks. Käisime lapsepõlvesõbra kahe toreda koerapoisiga jalutamas. Õhtul hämaras käisime ka vees sulistamas, mõnusalt jahe vesi, algul tundus kohe hästi külm. Väike karastamine kulus ära.
Vaateid Saimaale. Kõik kindlasti teavad, et Saimaa on Soome suurim järv, Euroopas suuruselt neljas järv. Suurim sügavus on 84 meetrit, kuid keskmiselt umbes 17 meetrit.
Sealt järvest võib õnnestuda lõhet püüda ja hülgeid näha ujumas.
Kuumus oli selle suve kuumim sõna..
Kaheksandal mail viskasin talvekasuka seljast! Vesi veel soojaks polnud jõudnud minna, aga päike säras soojalt juba mitmendat päeva!
Päris mõnus ikka see esimene suplus. Meie väike järv oli väga pikalt jääs sellel kevadel. Proovisin aprillis minna, polnud lootust ka, sest paks jääkaan oli peal.
Noor pensionär - 63, noor sellepärast, et esimene pensioni aasta ju alles algas..
Sünnipäevalised
Sellel päeval oli eriliselt ilus ja suviselt soe ilm..tuli ja jäi! Teema, mis pakub imestust...
Kuidas avada Kalevi komme, see on siin küsimus ja kõik saavad südamest naerda. Andke kirvest...
Haapsalu lilleilu. Haapsalus sai ikka päris usinasti käidud. Teatris, kontserdil ja lihtsalt jalutamas
Kui sa ennem ei teadnud, millised silmad on lukuaugust piilujatel, siis nüüd näed ära, just sellised lukuaugupiiluja silmad.
Haapsalu lossihoovi eesõues saab aga märjukest osta ja nautida jooki pehmel sohval istudes.
Toomkiriku torn läbi "lillede"
Lilleilu jagub kohe hästi palju
Ööbisin Rakveres, Katariina hotellis. Käisin linnas seiklemas ja muidugi einestemas. Natukene kulutasin ka poeuksi, aga kaasa ei tulnud seekord midagi.
Rakvere lilleilu, lausa kilomeetrite viisi.
Rattaga poiss ikka ootamas sind. Selline tore linn see Rakvere.
Taamal lehtla.
Jääkaru. Küll meri ja taevas sobivad hästi kokku. Õhtul nad sulavad üheks..
Kaunis promenaad taamal...
Luik tõi oma pojakesed kaldale lähemale sööma. Koos sukelduti ja võeti põhjast rohelist söödavat. Kui ma natukene luigeperele lähemale läksin, hakkas kaugemalt kiiresti lähenema isaluik, kes oleks mulle tuupi teinud, kui ma tema peret oleksin ohustanud. Kuid ta sai aru, et mul kurja plaani pole, siis pöördus oma asjaajamiste juurde tagasi. Kuid vägagi huvitav oli seda tõdeda, et kuigi teda näha polnud pidas ta oma perel silma peal.
Kuursaali laululava ja roosiderohke promenaad.
Jääkaru, temal istub peas kajakas, pardiemme pisiperega ja luigeemme pisiperega
Kuursaal promnaadilt vaadatuna.
Mina ja meri, käisin Hanna Liisa ja Koidu kontserti kuulamas.
Musitkad salve saadud.
Sellel aastal ostsin, kui tuli pakkumine, siis lihtsalt polnud mõtet ära öelda.
Maasikaid sai söödud kahesuupoolega ja toormoos sai samuti salve pandud.
Kuum, nii kuum...aga mulle meeldib.
Kuid ei, mingit asja ka polnud vees jalutamiseks
Vees ujumas ei olnud kedagi, lainelauaga mõned tegutsesid calipsod seljas. Ma ikka tegin imekiire sulpsu, et üleni märjaks saada, aga jalad jäätusid ära.
Mulle meeldivad need rannad, sest seal palju ruumi kõigile..
Estonias sai vaadatud "Linnukaupleja". Hästi lõbus tükk ja need laulud on kõik nii ilusa meloodiaga. Lausa nauding oli seda operetti vaadata.
Rahvusraamatukogus vaatasime Anne Paluveri ja Pille Pürgi "Kohe näha, et vanad sõbrad" Päris häid killukesi jagasid, naerda sai mõnusalt, aga väga häiris, et Pille Pürg kriiskas kõik selle aja, no ma sain aru, et tema tegelaskuju oli selline kriiskav tanta. Kuid jah, saalist lahkus inimesi, küllap just sellepärast, seda kriiskamist oli lihtsalt liialt suures koguses üheks korraks.
Kevadesse mahtus veel Niinemetsa "Homme on täna" teine osa. See oli ka hea, aga esimene oli parem.
Oeh, milline kultuurne aasta. Võin endale õlale patsutada ja pai teha. Mul oli ka pilet ostetud Mart Sanderi "Äratõmbetuli" kriminaaldraamale, aga see jäi kahjuks ära. Mina läksin rõõmsalt kohale, aga kuidagi kahtlaselt vaikne oli.. No ei juhtunud kusagile peale ka sattuma, et see ära jääb...alles kohal siis selgus, et jääb ära. Kahju!
Kuid mida ma sellest õppisin, seda, et tasub ennem minemist kontrollida piletilevist, kas ikka tasubki kohale minna.
Pärnu Endlas vaatasime Pillega ära eriti põneva ja mõistatusliku "Öökuninganna", Helgi Salloga peaosas. No on ikka suurepärane näitleja, täiuslikult mängis välja draamakuninganna osa.... Säras ja helises ta noorena ja see võlu pole kuhugi kadunud..
Tänasime kauakestva aplausiga.
Tallinna Draamateatris vaatasin ära "Metsa Forte", kus samuti Helgi Sallo peaosas. Meeldis isegi väga, aga Sallot oleks tahtnud ikka rohkem laulmas kuulda, tegi küll hääle lahti ja sai publiku saalis imetlusest ohkama ja aplausipuhangu peale selle, aga ei... rohkem siis ei laulnud mitte. Kuslap selle eest laulis palju.
Selline saepurupõrand oli "Metsa Forte" lavale toodud.
Pärast jalutasime Viru tänaval ja imetlesime lillede ilu.
Külastasime ka Babulja kohvikut. Kohvi ja konjak.
Sain ka sõbrannadega ikka vahetevahel kokku, kus siis ikka, kui meie armsas vanalinnas.
Meistrite Hoovi Chocolaterie de Pierre, kõige erilisem kohvik vanalinnas.
No nii lemmik Pierre kohvik, sealt peab alati läbi käima ja kohvitama. Vahel ka mõni soe pirukas popsitud...
Sellised suured potid vanalinnas, kes julgeb vaatab sisse ka.
Raekoja kohvik
Saiakäik, see on ka üks minu lemmikkohti vanalinnas. Mul on kohe eriline tõmme selle käigu järele...
Turistidele tore rong, sellega näeb vanalinnas parimad paigad ja ilusamad aiad ära.
Selle ukse taga on meie eks esileedi restoran. On ikka tubli ja töökas naine.
Roog - väga sobilik, hea ja lihtne nimi.
Mulle jäi teele ette ka Pagari endine vangikongide muuseum. Võtsin julguse kokku ja astusin sisse. Väga sünge ja kõhedust tekitav koht.
Mida need seinad küll räägiks, kui suudaks rääkida...
Alguses küll pildistasin, aga siis kustutasin kõik fotod aparaadist ära..tundsin, et pole vaja...las jääb kõik ainult sinna silmasarvkestale.
See on St. Patricku pubi uues kohas Pikal tänaval. Söögid imehead ja hinnad taskukohased. Endiselt!
St.Patricku suvine ja päikseline terass
Lilledega tegeleb vanalinnas igatahes vägagi hea maitsega aednik. Tema kätetööd saab igal aastal imetleda.
Seekord pidasin täiesti erilise Jaanipäeva, üksi kodus, kaminasse tuli ja vahuvein maasikatega. Mitte, et mul poleks olnud kuhugi minna, Mari kutsus Topule, seal on alati lõbus, rannas lõke ja head söögid. Kutseid tuli veelgi siia - sinna, aga kodune kaminatuli viis võidu!
Ja siis tuli see kauaoodatud vihm, sadas nii, et laua tuiskas vihma. uputas nii, et kõik see hoov ujus, aga kollakaks tõmbunud muru selle eest hakkas jälle tänulikult rohetama. Oi, kuidas oli vihma vaja.
Kuid sain kuulda, et Soomes ei tulnud kolm kuud ainatki piiska.
Kus ikka igal aastal võimalusel ära saab käidud, on Seidla laat. Siginat saginat jagus sellel aastal kohe väga palju. Ilm oli ju super laada pidamiseks ja täiesti juhuslikult jooksin kokku oma tädipoja ja tema kaasaga. Maailm on ikka pisukene.
Koduaia jõudsin ka veel lilledega kaunistada. Mis siis, et juuli lõpus, aga pikalt sai seda õiteaega siiski nautida.
Nagu öeldud, sellel aastal jäin oma lilledega juuli peale, siis kui aiandisse läksin, olid kõik järelejäänud lilled poolmuidu ära anda. Kasvuhooned olid kõik tühjaks müüdud, kõik, mis järgi veel oli, olid ühte majja kokku toodud. Leidsin siiski piisavalt lilli oma aeda.
Mul said kõik potsikud ja potid igatahes lilli täis.
Mitmevärvilised petuuniad. Küll lõhnas see lilla-kirju hästi, imeline aroom.
Tubli ning tänuväärne lopsakas õitseja. Õitseb muide veelgi, täna on 21.9
Terassile ka ikka õitsejaid
Egas kaevgi ilma lilledeta läbi saa.
Mõned püsitaimed on ikka mulda ka pandud.
Lilleratas, tahab hakata lagunema.. Pean talle esmaabi andma, ennem, kui talvetuppa viin.
Kus ma enam nii vahvat lillepotiratast saan ja see veel kalli sõbranna kingitud.
Suvi oli ikka ülivõrratu, nii roheline ja õiterohke ning kuum....
Eriline, just nagu ema kahe lapsega, kumbaski kaenlas üks beebi
Linnud ise külvasid omale järgmise talve seemned maha, kenasti hakkavad nüüd õitsema, uusi seemneid kasvatama. Kastmise jätsid ainult minu hooleks...
Punusin Emakse Maa juustest patsi..
Selline oli tavaline temperatuur juulikuus.
Augustikuu soojus
Käisin tegin kibekiire käigu kodumaale, Pärnu sõbrannal oli sünnipäev, mitu kasulikku asja saab ikka ühendatud samasse paika, autohooldus sai seal tehtud, maniküür. Ja suvepealinna ilu vaadatud. Rüütli tänava lillemäed
Ja üks imetore kohtumine erilise inimesega, maapealse ingliga ja avastasin, et olime kohtumise kokku leppinud Ingli nimepäevaks. Jälle üks selge märk kõrgemalt, miks meie teele inimesi saadetakse...Kohtusime Supelsakste kohvikus Kohvik on tõeline väike pärlikene Pärnus, 30ndate hõnguline. Maja ise on 150 aastat vana ja väga hästi säilinud.
Minge kindlasti ja külastage.
Siin tegi noor neiu oma lapsepõlve unistuse teoks, kes juba väikse tüdrukuna kohvikut mängis ja nüüd siis kohvikut edukalt pidama hakkas. Supelsaksad on killuke Pärnu ajalgu ja seal saab tõeliselt maitsvaid suupisteid.
Suvepealinna uhked lillemäed.
Hoolitsetud majad..
Seda majutust nägin esimest korda. Hostel Võõrad öös.
Selline tore toidubuss, mis oli ka ise müügis, nii, et, kes tahab hakata liikuva restorani pidajaks, palun, siin on teie suurepärane võimalus.
Lilled, lilled, lilled...
Kaunis Koidula park.
Ilus - kena korras. Mine puhka jalga ja kuula vee vulinat.
Pärnu Eliisabeti kirik on üks väljapaistvamaid sakraalehitisi Eestis. Seal kirikus asub teatavasti Eesti paremaid oreleid. Aastast 1750.
Kuninga tänav.
Rüütli tänava nurgal..
Pärnu lillepotid on küll nii uhked ja õisi täis.
Pärnu Kunstide Maja Pühavaimu tänaval. Seekord siis selline Pärnu tuur läbi linna.
Suviseid üllatusi jagus tänavu. Teise ringi maasikamammud.
Peab ikka üle kontrollima, mida ma sealt leidsin..
Tikru, tema on täielik töökontroll, kohe kohal, kui ma ainult kusagil midagi teen. Pole asja, mida tema ei märkaks.
Vaarikad
Aias kasvavad metsikud maasikad, nemad tulid teisele ringile, tänu soojale suvele.
Sõnajalad tulid samuti sellel aastal teisele ringile, on küll õrnemad, aga väga põnev suvi selles mõttes, et taimedki said mitu uut võimalust kasvamiseks.
Selle aasta õitsejad.
Toas aknalaua peal kasvavad mul mandariinid.
Sellel aastal samuti juba vanad tuttavad siilipoisid/tüdrukud teadsid juba, kus on vett ja süüa.
Lapsepõlvesõber kutsus endale Lappeenranta külla. Käisime jalutamas, sattus olema just Muinastuledeöö aeg..
Siin on norralased aga trollipapa liivasse voolinud.
Rannas oli nagu alati liivakunsti teoseid näha. Väga uhked näod ja tornid. Eestlaste töö oli ka seal, muidugi võib arvata, mille järgi meie Tallinna kõige rohkem teatakse ja oligi meie Vana Toomas sinna liivaga loodud.
Muinastuledeöö, rahvas koguneb
Küünlaid jagus nii kaldale, kui vette
Rahvast liikus üsnagi palju, oli kontsert ja muud aktiviteeti...
Saimaa, kaljune rannaäär, suurepärane maastik kõndimiseks. Käisime lapsepõlvesõbra kahe toreda koerapoisiga jalutamas. Õhtul hämaras käisime ka vees sulistamas, mõnusalt jahe vesi, algul tundus kohe hästi külm. Väike karastamine kulus ära.
Sealt järvest võib õnnestuda lõhet püüda ja hülgeid näha ujumas.
16 septembril sadas rahet, aga sellesse hetkesse mahtusid kõik ilmanähtused peale vikerkaare..päike, pilved, välk, vihm, tuul ja rahe! Ikka korralik!
Nüüd on juba 21.september ja suvi hakkab jahenema ja eks tuleb ju ruumi sügisele teha, paari päeva pärast ta juba saabubki...
2 kommentaari:
Oled üks võrratu tüdruk, teed ilusaid pilte ja leiad ilusaid sõnu......
Aitäh Pille!
Postita kommentaar