Tuli selline mõte, et kui käiks õige Valamo kloostris ühe tiiru.. Võtsime siis ette kohaliku reisibüroo pakutava päevase ekskursiooni bussiga.
Reis algas hommikul pool kaheksa ja kell 9 olime juba Mikkeli kesklinna päiksepaistelisel turul hommikust värsket sarvesaia ja kohvi nautimas.
Vaatasime natukene turul ringi ja tõdesin, et küll on tore selline turg, kuhu tuled ja ostad hommikuse kohvi kõrvale värsked saiakesed, söögiks värskeid aed- ja juurvilju.
Kohv joodud, suukene puhtaks pühitud imemaitsvast sarvesaiast, asusime Valamo poole teele. Maastik oli muidugi võrratu, järved ja orud vaheldumisi. Peab ikka tõdema, kuivõrd ilus on siin ümberringi.
Valamos kohtusime giidiga, kes siis meile kloostri ajalugu tutvustas ning rääkis, et Soome ainsas õigeusu kiriku mungakloostris elab kümmekond munka. Ei hakka teile sellest siin pikemalt rääkima, sest netist leiate kõik vajaliku, kui huvi peaks olema seda toredat kloostrit külstada. Isegi fb on olemas neil koduleht.
Põgusalt:
Klooster toodab veini, viskit, likööri, vahuveini 120 000 liitrit aastas ja selle eest hoolitseb üks ainus munk Andreas. Üks abiline tal seal paistis olema, kes neid veinitünne seal jälgib.
Isa Andreas aga tegeles meiega, rääkis pikalt oma veinilugu ja siis andis meile igast margist maitsta oma veinikest.
Klooster võtab vastu ka külalisi, majutab neid ja söögilaud on seal väga mitmeksine ja rikkalik. Veini saab kaasa osta, meeneid ja muud kloostri toodangut. Oli ka väike kirbuturu poekene.
Siis tuli lõunasöömingu aeg ja kui sellega maha saime, siis läksime kloostri õuele seiklema ja kirikuga tutvuma. Kirikus pildistada ei tohtinud, aga netist leiab kiriku pilte piisavalt.
Hommikune kohvi peatus Mikkeli turuplatsil
Seljataga väga äge kaubahall. Ja siis hopsti bussi peale tagasi ning Valamo kloostri poole teele.
Lummav vaade
Sadama kai, sinna siis vanasti tulid laevad
Terass külalistele.
Järve äärne, puhas vesi
Püha Nikolaus tsasouna ehk siis palvetuba, kui ma nüüd õieti seda sõna tõlkida oskan, aga midagi sinnapoole ikka. Selline vana palvetuba asub vanas sadamas kaisilla lähedal.
Vana kaev teeveerel
Puhkan jalga
Võtsin käru ja kärutan :)
Kloostri asukad..
Valamo õigeusu kirik
Kui juba kord mungaklooster, siis ikka munkasid endid ka pildile
Veinitoa ees suured vaadid, nüüdseks on nad vahetatud metalli vastu
Veinimeister meile siis märjukest valamas. Pesuehtsa baarmanni kogenenud liigutustega..Otse loomulikult tuleb kloostrit toetada ja nii sai ostatud paar pudelit veini kaasa.
Need ilusad sinised pudelid valmistatakse Itaalias. Maitsesin samuti kõike veine ja valge vein oli tõesliselt hea marjane ja magus. See oli nii öelda magustoidu vein. Pole sugugi ime, et vein nii hästi kaubaks läheb, kallile hinnale vaatamata, aga ilmselt veiniasjatundjad ütleksid kohe, et väärt igat senti.
Uhke värava kaar, üks külaliste majadest. Siis, kui kõik vaadatud sai, läksime Lintula nunnakloostrisse kohvi ja kohupiimapirukale.
Kõigepealt kirikusse, kus nunn meile selle kloostri ajalugu tutvustas.
Samuti seest väga kaunis, täis ikoone ja palju põnevat
Nunnadel ka ilusad lilled
Ilus majake...
Siin oli vasakul pool kohvituba, teiste uste taga elavad nunnad
Kohvitassiga õue nautima kaunist ümbrusest
Reis algas hommikul pool kaheksa ja kell 9 olime juba Mikkeli kesklinna päiksepaistelisel turul hommikust värsket sarvesaia ja kohvi nautimas.
Vaatasime natukene turul ringi ja tõdesin, et küll on tore selline turg, kuhu tuled ja ostad hommikuse kohvi kõrvale värsked saiakesed, söögiks värskeid aed- ja juurvilju.
Kohv joodud, suukene puhtaks pühitud imemaitsvast sarvesaiast, asusime Valamo poole teele. Maastik oli muidugi võrratu, järved ja orud vaheldumisi. Peab ikka tõdema, kuivõrd ilus on siin ümberringi.
Valamos kohtusime giidiga, kes siis meile kloostri ajalugu tutvustas ning rääkis, et Soome ainsas õigeusu kiriku mungakloostris elab kümmekond munka. Ei hakka teile sellest siin pikemalt rääkima, sest netist leiate kõik vajaliku, kui huvi peaks olema seda toredat kloostrit külstada. Isegi fb on olemas neil koduleht.
Põgusalt:
Klooster toodab veini, viskit, likööri, vahuveini 120 000 liitrit aastas ja selle eest hoolitseb üks ainus munk Andreas. Üks abiline tal seal paistis olema, kes neid veinitünne seal jälgib.
Isa Andreas aga tegeles meiega, rääkis pikalt oma veinilugu ja siis andis meile igast margist maitsta oma veinikest.
Klooster võtab vastu ka külalisi, majutab neid ja söögilaud on seal väga mitmeksine ja rikkalik. Veini saab kaasa osta, meeneid ja muud kloostri toodangut. Oli ka väike kirbuturu poekene.
Siis tuli lõunasöömingu aeg ja kui sellega maha saime, siis läksime kloostri õuele seiklema ja kirikuga tutvuma. Kirikus pildistada ei tohtinud, aga netist leiab kiriku pilte piisavalt.
Pikk kõnnitee kuni kirkuni.
Seljataga väga äge kaubahall. Ja siis hopsti bussi peale tagasi ning Valamo kloostri poole teele.
See on kloostri vana sadam. Grillikatus kasutamiseks
Lummav vaade
Sadama kai, sinna siis vanasti tulid laevad
Terass külalistele.
Vana kaev teeveerel
Puhkan jalga
Võtsin käru ja kärutan :)
Kloostri asukad..
Valamo õigeusu kirik
Kui juba kord mungaklooster, siis ikka munkasid endid ka pildile
Veinitoa ees suured vaadid, nüüdseks on nad vahetatud metalli vastu
Veinituba, sinna siis veiniga maiustama.
Veinimeister meile siis märjukest valamas. Pesuehtsa baarmanni kogenenud liigutustega..Otse loomulikult tuleb kloostrit toetada ja nii sai ostatud paar pudelit veini kaasa.
Need ilusad sinised pudelid valmistatakse Itaalias. Maitsesin samuti kõike veine ja valge vein oli tõesliselt hea marjane ja magus. See oli nii öelda magustoidu vein. Pole sugugi ime, et vein nii hästi kaubaks läheb, kallile hinnale vaatamata, aga ilmselt veiniasjatundjad ütleksid kohe, et väärt igat senti.
Uhke värava kaar, üks külaliste majadest. Siis, kui kõik vaadatud sai, läksime Lintula nunnakloostrisse kohvi ja kohupiimapirukale.
Kõigepealt kirikusse, kus nunn meile selle kloostri ajalugu tutvustas.
Samuti seest väga kaunis, täis ikoone ja palju põnevat
Ilus majake...
Siin oli vasakul pool kohvituba, teiste uste taga elavad nunnad
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar