Ikka nagu alati aasta sündmus Valga militaar festival. Majutusime ikka Metsis hotellis, mis on ikka üks parimaid hotelle, mida olen külastanud ja neid ikka mõni on :)
Seisangi hotelli ees, nii rõõmus, et näed jälle, siin me oleme.
Häbi küll, aga ma polnud kaks aastat siia ridagi kirjutanud, nüüd aasta hiljem alles teen värskendust blogis.
Kohe - kohe, juba ukse ees selle aastane Valga militaar festival, kus me siis mitte ei kavatse puududa.
Kas pole ilusad puhmakad
Hotelli terass
Selline kõverik pildiraam, kohe ikka kasutusse, mis ta muidu seal nukrutseb, tegingi talla hea tuju. Vähemalt ise arvan nii
Ümbruskond
Pargis parte vaatamas
Ja pardikesed paterdasid rannavees. Arad olid...
Ja ongi aeg paraadist osa saada, reipalt ja sirge seljaga ootamas, et saaks hurraaaa hurrraaa kisada ja kaasa elada ja polnudki kaua vaja oodata, juba nad tulevad... hurrraaaaa
Isegi suur tank tuli kolinaga, sõjamehed seal seljas tukid valmis
See vist tuttav kõigile, tavaliselt sõidab kiiresti ja uilgab.
Mis tökats see on, vot ei tea? Selle puhub tuul juba ümber, mida selline veel sõjas teeb? ;)
Põrr põrr ja nii see paraad kestis, kuniks otsa sai ja siis tuli sammud seada lahinguväljale, kus meile siis sõjaline näitemäng esitati.
Paugutati nii, et taeva alune oli paksu tossu täis.
Siin alles valmistused käivad, aga neidki pilte on mul eelnevatest aastatest, nii, et ühe pildiga see sõjaline osa täna piirneb.
Kui sõda ka peetud, siis jalutasime hotelli terassile mõnusalt aega veetma ja sealste külalistega suhtlema, sest kõik olid ju seal selle ühe ja sama ürituse pärast.
Kuid järgmisel päeval võtsime suuna Läti poole, seekord läksime hoopis
uupi ja sattusime, appi appi, kui toredatesse kohtadesse.
Nii palju toredaid kohakesi, mis teele ette jäi, et peatumata neist mööda minna ei saanud
Nüüd on mida jagada.
Sõitsime siis vurr vurr Läti poole ja milline imeilus koht ette jäi, Kaldavere majutus. Seal oli saun, söögikoht, ööbimine ja veel lausa oma saar - no mida veel.
Saarel ilus pink ja puu..
Nõid on valmis lendama. Kohe hakkab luuavarrest tossu tulema...
Karisöödi imeilus, natukene müstiline iidsete puudega park, vihmane oli ja ei ainsatki hingelist kusagil.
No niii ja seal see Läti oligi, metsade vahel peidus, üles leidsime :D
Isegi ringtee oli neil olemas
Ja mis sa arvad, mis need on? Eks vist põdraküttidele kõrgelt passimiseks
Selline ka veel oli, majake veepeal. Aitas küll, ostsime Karile veel odavat brändit ja kodupoole tagasi. Haapsalu ootab!
Haapsalu Toomkirik piilub..
Vasakule vaade
Paremale vaade
Ja vasakule vaade ja siis veel paremale, topelt ei kärise.
See rand on Keibu rand, häästi pikk liivarand ja täiesti inimtühi. Küll on ikka ilusaid kohti maailmas ja mida suisa suure rõõmuga võin tõdeda, et armas sünnimaa on nendest kohtadest lausa tulvil.
Lennusadamas sai ka ära käidud, päris põnev vaatamine. Sellised siis olid ühed suvised seiklused, aga teine veel toredam ootab järgmiseks lugemist, kuigi see seiklus sai natukene ennem tehtud. So what? Nagu ühes sketsis ütles Lennart Meri Ivan Oravale, et "ega siis liidetavate järjekorras summa ju ei muutu"
No nii ja nüüd siis lähme sõpsukesega Muhusse ja Saaremaale seiklema.. Me Pillega läksime Muhusse muhutikandit õppima. See oli nii tore päev, puhas kvaliteetaeg naistele, kelle silmad armastavad ilu ja käed käsitööd.
Seadsime end turismitalus sisse ja läksime ümbrusega tutvuma.
Ikka sammud Koguva sadamasse ja kauni looduse hõlmas asuvasse muuseumi külla.
Pille Koguva küla sissepääsu juures, valmis selle külastamiseks
Koguvast olen ma juba ennem kirjutanud ja palju ilusaid pilte sellest külast siia juba lisanud, nii, et seda ma enam ei tee vaid lähme edasi vaatama, mida huvitavat me merekülas nägime.
Oh oh, Juhan Smuul ise ootas meid seal kivi otsas, põgus jutuajamine siis kirjanikuga ja jälle edasi põnevaid seiku nautima.
Vot millise vana tulekolde leidsime. Pott juba oli ootamas, ei kui tuled alla ja Pille muidugi hea kokana hakkas kohe katlas kulpi liigutama, vaja ju natukene märjukest kõhukinnituseks, et edasi liikumiseks rammu oleks. Nämma
Kui meie sadamasse jõudsime...
Selline vahva Eemu tuuliku poiss Muhus
Ja oh, mis vahvaid põrnikaid oli kogu turismitalu õu täis. Kui nad siis hommikul oma hääled üles võtsid ja kõik koos liikuma hakkasid, olid ikka vahva tossune vaatepilt. Ma lugesin nad ära, aga kahjuks enam ei julge täpselt öelda, aga üle 60 oli neid küll.
Meie tore öömaja.
Siin me siis ööbisime ja nautisime Muhumaa värsket õhku.. ja lilleilu, Need on hetked, kui sa tunned, kui õnnelik inimene sa oled, kuivõrd imeline on elu ja kui palju su elus on seda head asja, mille eest tänulik olla. Ja ma olen..
Mõnus, nii ääretult mõnus kohakene. Heameelega läheks tagasi ja soovitan teile kõigile. Mõnus öömaja, maitsev hommikusöök. Tore pererahvas, võta ainult hea reisikaaslane kaasa ja siis ei ole muud, kui tunne elust rõõmu!
Õues oli ka lastele mõeldud.
Lillevanker, see on asi, millest ma mööda minna ei saa, ilma, et ei ohhetaks, teine on vana paat.
Männiku käsitöötoas olid müügil nii palju ilusaid asju, et suu hakkas vett jooksma. Meie tegime Pillega ise omale väiksed kotikesed.
Siin minu muhutikandiga kotike.
Ja see päev siis kenasti seljatatud, ei kui Saaremaa pealinna poole teele. Ja sõpsukele, kes polnud Saaremaale veel jõudnud, nii palju käimist siin kaunil Eestimaal, et igale poole ju ei jõua, siis sai ikka ilusamad paigad ära näidatud. Alguses kohe ikka parim trump välja - Saaremaa Tuulik, uhke ja ilus
Suksu juba ootas meid ja viis meid siis klopa klopa sõidule, natukene puine värk oli, aga polnud hullu. Pärast oli kõhus nii palju vaba ruumi :) Söök maitses hästi.
Läksime ikka tuulikusse sisse maiustama ka. See on siis seekord jälle ajalukku kirjutatud. Liana ja Pille Saaremaa Tuulikus.
Kuressaarele sai ikka põgus pilk peale visatud ja meile meeldis seal väga. Pillekene seikles üksi seal ringi, Liana käis nii kaua maniküüris. Need all siin on siis Pillekese pildistatud tema tuurilt.
Päris kaugele sipsutas pisike Pilleke.
Suur Tõll ja Piret ka leitud.
Vist juba arvate, kus me oleme, no muidugi Panga pangal. Kus veel selline miljonivaade oleks? See vaade on ju lummavalt ilus.
Armas sõpsuke miljonivaadet nautimas, Seal kinnitasime ka keha. Maitsev seljanka ja kohvi, mis sa hing veel ihkad?
Läbi lillede merele, küll on seal palju kauneid õiekesi
Leidsime ka meie oma pingikese..
kas pole armas voolitud pink, keegi on selle meile kasutamiseks voolinud ja kinkinud - nii tore. Sealt edasi sõitsime Anglasse, need kuulsad Angla tuulikud, üks vaatamisväärsus Saaremaal.
Pillele meeldis ka seal väga. Ilusad tuulikust mamsel ja papsel..
Tuulikutele tuul alla tehtud, siis edasi kuulsa Kaali kraateri poole teele.
Pardike ja mooniõieke
Leidsime ka üles Saaremaa valsi sünnikoha, kuigi juba peaaegu pidime alla andma, et seda kohta ei tulegi kunagi...aga seal metsade - laante süleluses ta meid siiski ootas vaatama ja me ei petnud tema ootusi.
Rebaselapsed olid ka meid teepeal tervitamas, nii numpsikud.
Mis sa arvad, kus me nüüd juba oleme? Ahaa, sa kahtled? Pole vaja, sul on õigus, me oleme, kui olemegi Karu järve ääres.
Karu järve Kämping
Laululava, seekord meie soolosid seal kuulda ei saanud, aga ehk järgmisel korral laulame ära, on ju Pille. Kas meil kahju?
Päikselist suve ja musid maasikaga magusaks. Need oma aia metsikud maasikad..
1 kommentaar:
Kallis Liana, tänan sind selle võrratu reisi eest.
Postita kommentaar