Mul õnnestus käija endises Leningradis - jihhuuuuu...
Pärast Joanna ja Petri pulmi läksimegi Tommi ja Kariga Venemaa miljonilinna seiklema.
Soomest pääseb viisavabalt kolmeks päevaks Venemaale. Helsingist läheb laev otse Sankt Peterburgi.
Läksime lihtsama vastupanu teed ja võtsime linna ekskursiooni koos Peterhofi külastamisega.
Ma ei hakka siin miskit suuremat teksti kirjutama, sest need purskkaevud ja kullatud kujud, mis just nagu kullavannist täna välja võetud...säravad nii, et silmad kõik kulda täis :)
Imeilus on seal küll, aga selge on see, et aega peaks rohkem, palju rohkem olema.
Sõitsime bussiga linna läbi ja siis läksime Neevale katamaraaniga sõitma, sealt nägime teise poole linnast ja lõpuks sõitsime Peterhofi ilu nautima.
Naudi ka sina kallis lugeja venemaa kuldsete kätega meistrite kätetööst.
Küll seal on ikka uhkemast uhked need purskkaevud See on nagu pulmatort. Ei tea, millal venelased ometi kuldse vee välja mõtlevad? Kaua siis nii suursugune rahvas seda tavalist vett ikka vaatab?
Väga ilus ja maitsekas, aga nägime ka sadu aednikke. Sellised iludused vajavad 24 tundi hoolitsust.
Pink, kui sinna istud, siis saad suure sahmaka vett kaela.
kunstiliselt kujundatud Peterhofi pargid, seal on täielik rõõm jalutada
Peterhof täies hiilguses...
Tõesti väga ilusad, just nagu kullavannist välja võetud kujud.
Sildade alt ja pealt tuli sõidetud küll piisavalt ja isegi tipatapatatud.
Neeva, katamaraani sadam
Seiklused Neeval.
Uhked küll need Peterburi kirikud ja katedraalid.
Meie saime vähemalt mõnda neist külastatud, üks oli Iisaku katedraal. Käisime sees ja siis ronisime katusele välja ja pakungi siit katusevaadet linnale, mitmesse eri maailmasuunda...Teine kirik oli õigeusu kirik, kuhu me ka sisse põikasime, seal oli aga palvetund ja fotoaparaat tuli kotti jätta.
Kuid Iisaku katedraal on ka muuseum, kus aga kahjuks lokkab kaubandus...uskumatu, kõik kohad kus on vähegi võimalik inimeste käest raha kätte saada, need tehakse "kaubanduskeskusteks"? Isegi kirikud.
Olemegi kohal hiiukirnude juures
Selline näeb välja siis hiiukirn. Nagu näete, hiiukirn on kaljupinnasesse jääaegse liustikualuse või liustikupealse kose uuristatud lõõr. Veekeerises ringlevad jahvekivid on kulutanud kivimisse sümmeetrilisi siledaid uurdeid.
Vool on pidanud olema piisavalt tugev pisemate kivide eemaleuhtmiseks ja küllalt sügav, et suuremad kivid saaksid kõrvalt mööduda.
On arvatud, et hiiukirnud on alguse saanud liustiku pinnal voolanud sulaveest, mis on jääprakku laskudes hakanud pöörlema. Kohati sadade meetrite kõrguselt langenud vesi on puurinud augu aluskivimini. Kivid ja kruus toimisid käiakividena.
Hiiukirn võib olla mitu meetrit sügav, väiksemad seevastu detsimeetrise läbimõõduga. Mõne põhjas on näha jahvekive tänaseni.
Pärast Joanna ja Petri pulmi läksimegi Tommi ja Kariga Venemaa miljonilinna seiklema.
Soomest pääseb viisavabalt kolmeks päevaks Venemaale. Helsingist läheb laev otse Sankt Peterburgi.
Läksime lihtsama vastupanu teed ja võtsime linna ekskursiooni koos Peterhofi külastamisega.
Ma ei hakka siin miskit suuremat teksti kirjutama, sest need purskkaevud ja kullatud kujud, mis just nagu kullavannist täna välja võetud...säravad nii, et silmad kõik kulda täis :)
Imeilus on seal küll, aga selge on see, et aega peaks rohkem, palju rohkem olema.
Sõitsime bussiga linna läbi ja siis läksime Neevale katamaraaniga sõitma, sealt nägime teise poole linnast ja lõpuks sõitsime Peterhofi ilu nautima.
Naudi ka sina kallis lugeja venemaa kuldsete kätega meistrite kätetööst.
Pikka sammuga purskkaevude poole :) Fotoaaaparaat ikka laenguvalmis
Seal see ilu meid ees ootabki..
Küll seal on ikka uhkemast uhked need purskkaevud See on nagu pulmatort. Ei tea, millal venelased ometi kuldse vee välja mõtlevad? Kaua siis nii suursugune rahvas seda tavalist vett ikka vaatab?
Väga ilus ja maitsekas, aga nägime ka sadu aednikke. Sellised iludused vajavad 24 tundi hoolitsust.
Pink, kui sinna istud, siis saad suure sahmaka vett kaela.
kunstiliselt kujundatud Peterhofi pargid, seal on täielik rõõm jalutada
Peterhof täies hiilguses...
Tõesti väga ilusad, just nagu kullavannist välja võetud kujud.
Lihtalt vapaustavlt ilus, see on nüüd küll selline nooruse mälestus kaunist Peterhofist, mis uuesti kohale minnes sulle pettumust ei valmista, vaid sama ilusana sind vastu võtab, kui juba, siis veel kaunimana, kui kunagi sinu mälestustes..
Seda toredat pusrkkaevu ma isegi ei mäletanud, aga vahva leid muidugi
Peterhofi kaunis park
Vaade Peterhofi paleele üle kanali ..
Siin aga oleme juba linna uudistamas Neeva jõel seilates.
Talvepalee
Talvepalee väljakul
Plaanisime minna kiirelt kähku Ermitaazi, aga võta sa näpust, kassade järjekorrad olid kolossaalsed, me arvasime, et meil on kaks võimalust, kas kulutame siin kogu päeva, mida meil napilt käes kuni laeva väljumiseni või tahame muud ka näha? Otsustasime, et vaatame parem linna.
Seiklused Neeval.
Uhked küll need Peterburi kirikud ja katedraalid.
Meie saime vähemalt mõnda neist külastatud, üks oli Iisaku katedraal. Käisime sees ja siis ronisime katusele välja ja pakungi siit katusevaadet linnale, mitmesse eri maailmasuunda...Teine kirik oli õigeusu kirik, kuhu me ka sisse põikasime, seal oli aga palvetund ja fotoaparaat tuli kotti jätta.
Kuid Iisaku katedraal on ka muuseum, kus aga kahjuks lokkab kaubandus...uskumatu, kõik kohad kus on vähegi võimalik inimeste käest raha kätte saada, need tehakse "kaubanduskeskusteks"? Isegi kirikud.
Vaated Iisaku katerdaali katuselt
Iisaku katerdaali katusel nagu tuulest viidud.
Jõudsime elusana alla tagasi..selline reis siis põgusalt. sai muidugi söömas käidud ja jalatallad hellaks kõnnitud pikki Neeva randa.
Pärast uhket Peterburi reisi tegime väikse kodumaa turnee Tommile. Käisime Askolas hiiukirnusid kaemas, samuti ka Hämeenlinnas, kindlust ja vanglat külastamas, sellest seiklusest ka mõned pildid - siit/sealt...
Selline näeb välja siis hiiukirn. Nagu näete, hiiukirn on kaljupinnasesse jääaegse liustikualuse või liustikupealse kose uuristatud lõõr. Veekeerises ringlevad jahvekivid on kulutanud kivimisse sümmeetrilisi siledaid uurdeid.
Vool on pidanud olema piisavalt tugev pisemate kivide eemaleuhtmiseks ja küllalt sügav, et suuremad kivid saaksid kõrvalt mööduda.
On arvatud, et hiiukirnud on alguse saanud liustiku pinnal voolanud sulaveest, mis on jääprakku laskudes hakanud pöörlema. Kohati sadade meetrite kõrguselt langenud vesi on puurinud augu aluskivimini. Kivid ja kruus toimisid käiakividena.
Hiiukirn võib olla mitu meetrit sügav, väiksemad seevastu detsimeetrise läbimõõduga. Mõne põhjas on näha jahvekive tänaseni.
Hiiukirnu uuristavad kivid peavad olema sama kõvad või kõvemad kui kirnu serva moodustavad kivimid.
Tommi uurimas hiiukirnu sügavustesse. Seal oli väga huvitav maastik, kuid hästi liikumisohutuks tehtud uudistajatele. Hiiukirnusid oli seal päris palju, suuri ja pisukesi, ei lugenud neid kokku.
Hämeenlinna naistevangla, kus meie oleme korduvalt käinud ja oma blogis olen sellest korduvalt kirjutatud. Siin aga üks uus pilt, vangivalvurite ruumist.
See oli vangla kontor, raamatupidamine...
Panime Tommi pokrisse :) Praegu veel naerab, aga mis edasi..
Juba vägagi tuttav koht Hämeenlinnas, muuseumi hoovis
Tommi Hämeenlinna linnust imetlemas.
See kamin soojendas tervet tuba.
On ikka müüril paksust.
Sellised kitsad koridorid.
Juunikuu läkski kiirelt niimoodi seigeldes ja rõõmsalt jaani oodates.
Tommi uurimas hiiukirnu sügavustesse. Seal oli väga huvitav maastik, kuid hästi liikumisohutuks tehtud uudistajatele. Hiiukirnusid oli seal päris palju, suuri ja pisukesi, ei lugenud neid kokku.
Ikka on kaitsetarad ette pandud, et keegi auku ei kukuks. Norras on palju hukkunuid, kes kirnu sisse ujuma läinud. Nii, et ainult omal vastutusel.
Hiiukirnud vaadatud, edasi uute seikluste poole. Tommi ei ole kunagi Hämeenlinnas käinud, siis viisime ta sinna ajaloo rüppe teadmistevilja noppima
Hämeenlinna naistevangla, kus meie oleme korduvalt käinud ja oma blogis olen sellest korduvalt kirjutatud. Siin aga üks uus pilt, vangivalvurite ruumist.
Piilume uksesilmast nagu vangivalvur kunagi tegi, kas vang ikka istub kongis või on juba põgenenud lusikaga kaevatud tunneli kaudu...
Panime Tommi pokrisse :) Praegu veel naerab, aga mis edasi..
Juba vägagi tuttav koht Hämeenlinnas, muuseumi hoovis
Tommi Hämeenlinna linnust imetlemas.
Mõned pildid siis ka seest uhkest linnusest
See kamin soojendas tervet tuba.
On ikka müüril paksust.
Sellised kitsad koridorid.
Juunikuu läkski kiirelt niimoodi seigeldes ja rõõmsalt jaani oodates.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar