Septemberikuu minireis.

Üks põgus ülevaade ühest nädalalõpu reisist Lääne - Eestisse.

Kari tuli Tallinna ja me otsustasime, et läheme seikleme natukene sügisemaitselise Eestimaa radadel, seal, kus me veel pole seigelnud. 

Valiseme välja Noarootsi.

Kohale jõudes esimene, mis meile oma kaunist palet näitas, oli Noarootsi kirik.
Noarootsi Püha Katariina kirik ehitati tõenäoliselt 1500 aasta paiku, olulisi ümberehitisi tehti kirkikule 18 ja 19.sajandil. Orel korrastati 1991 aastal.
Pastoraat, mis on ehitatud 17.sajandil on üks vanemaid säilinud puitehitisi Läänemaal.
Kiriku aias asub Noarootsi Vabadussammas, mis püstitati 1935 aastal ja mille Nõukogude võim hävitas, kuid Vabadussammas taastati  1990 aastal.

 Kari vaatab, kas sellest majast saaks veel asja suvekodu rajamiseks. Igati uhke merevaatega torn juba olemas ..ideed hakkasid tal koheselt lendama!
Zorro oli seal ka juba ää käinud, kahju, et ei kohtunud :)

Põõsaspea neeme tipus, kust Haapsalu väga hästi näha, hästi lähedal, kiviga visata. 

Selline uhke külalistemaja uhke aia ja paadiga!

Sutlepa meri :)

Karjatsi meri oli veel väiksem kaardipeal, aga seda ei leidnud me üles, ilmselt maailma pisim meri, nii pisi, et võimatu leida!

Üldiselt sõitsime me palju ringi, Österby muulil, Saare mõisas, Nõvas, Paslepas, Pürksis jne.

Otsisime ka taga Kalevipoja kivi, aga mitte kohe ei leidnud, sest info kätte saamine teel on puudulik või õigemini puuduvad teejuhid! Jõudsime välja kuhugi, kus see oleks pidanud olema, aga elektrikarjus oli ees? Hästi tore :D

 Leidsime vahva Roosta puhkeküla, siin on peahoone, kus siis asub restoran, konverentsisaalid, keeglirada jne .. hommikusööki sõime samuti siin majas.

 Sellised armsad olid mugavustega majakesed, ühes neist meiegi ööbisime.

 Majal oli kaks korrust, ülemise korruse magala :) Nii, et kui tahad merelähedale väiksema  seltskonnaga üritust korraldada, siin oleks suurepärane võimalus. Majutad ära 8 inimest vabalt. Maja hind on alates 59 € ja hommikusöök on hinna sees.

 See aga oli kööginurk, kus kõik varustus olemas.
Elutoa poolt on pildistatud, kus pehme sohva, laud ja televiisor. Balkon toolidega, kui puid oleks vähem, oleks merevaade ilus olnud. Magamistuba oli eraldi, kus kaks voodit, lai ja natu kitsam, nii, et mugavused missugused ja rohkem veel.

Siin aga kaunis Noarootsi rand, kus me jalutasime kaheksi käest kinni,  pärast head hommikusööki. Oli võrratult soe hommik. Kui kopsud värsket mereõhku täis tangitud, jalutasime tagasi hubasesse majja. 

Puhkasime ja oligi aeg maja loovutada.

Kompsud kokku ja teele, autonina Haapsalu poole.

Haapsallu jõudsime  lõunaks, läksime siis kaunile promenaadile kõndima, tahtsin Karile Kuursaali näidata.

 Isegi purskkaev on neil olemas.

 Promenaad Haapsalus, kas pole ilus.

 Siin aga vaadake, mida teie silmad näevad, tõepoolest kõige ehtsam jääkaru jääpangal.

 Appikene, kas pole päris ehtne jääkaru jääpangal...et on andekaid inimesi.

Tsaariajal asus hulk Peterburi kõrgseltskonna silmis kõige populaarsemaid kuurorte Eestis. Esimesena hakkas 19. sajandi alguses endale kuurortlinna mainet koguma Tallinn, kuid seejärel õpiti hindama ka Kuressaaret, Haapsalut ning Pärnut.

Ehkki nimepidi küll ravikohad (saksa keeles Kur - ravi, Ort - koht), koondasid kuurordid peamiselt vaba aja asutusi alates kohvikutest ja restoranidest ning lõpetades kõlakodade ja keegliradadega. Üks tähtsamaid ehitisi oli kuursaal - ühtaegu kontserdipaik, restoran, lugemissaal ja hotell.

Haapsalus, kus alates 19. sajandi teisest poolest suvitas isegi keiserliku perekonna liikmeid, kujunes kuurordielu peateljeks piki Põhjakallast kulgev ligi kilomeetripikkune Suur promenaad, mille äärde ei jäänud üksnes kuursaal, vaid ka mitmesugused joogi- ja muusikapaviljonid ning lugemismajakesed.

Arhitekt Knüpfferi 1897.aastal projekteeritud Haapsalu kuursaal on kerge ja pitsiline, silmapaistev historitsistlik puitehitis. Hoone koosneb läbi kahe korruse ulatuvast viilkatusega saalist ning seda ümbritsevast osaliselt kinniehitatud galeriist.

Haapsalu kuursaal on ainus algsel kujul säilinud kuursaal Eestis.
 Pikka aega arvati, et hoone ehitati valmis alles 1905. aastal, kuid ajaloolaste viimased uurimused näitavad, et kuursaal seisab Promenaadil ilmselt juba 1898. aastast.

Lisaks oma arhitektuurilisele väärtusele on Haapsalu kuursaalil muljetavaldav ajalooline ja kultuuriväärtuslik taust. Kuursaal koos selle kõrval asuva kõlakojaga oli eelmise sajandi esimesel poolel üks Haapsalu suvituselu keskpunkte. Seal mängis orkester kaks korda päevas, esinemas käisid näitlejad ja muusikud Tallinnast, see oli koht, kus inimesed kokku said ja aega veetsid.
Hoones asusid restoran koos abiruumidega, mängutoad ning raamatukogu.

Kuursaal on läbi aegade olnud Haapsalu kui hinnatud kuurortlinna süda, kus kultuuri, meelelahutuse ja toitlustusasutuse sünergia tegid sellest ühe enim hinnatud ajaveetmiskoha Eestis.

Käisime ka meie seal sees söömas, ilus suur ja avar, vanaegse hõnguga ja ka ettekandjad olid sellest ajast riietusega :)
Menüü täiesti eriline.. minule polnudki seal prae näol meelepärast, aga sõime Caeser kanasalatit ja magusatoiduks kohupiima brüleed, see oli nii nämma.
Kohvi ikka ka ja punukene toidetud, edasi uute seikluste poole.

 Sellised ilusad lillepotid on Kuursaali uste ees kaunistuseks.

 Kõlakoda, laululava...

 R o o s i d e m e r i   Kuursaali kohviku aias.

Roosid, roosid, kui palju neid oli seal kaunis õites. Uhked punased, õrnad roosad, lõbusa päikese kollaseid - võrratu.
Reis oli meil nii vahva, Haapsalust sõitsime me Pärnusse, mu kalli sõpsukese juurde Pärnusse, kus me ööbisime Kariga.
Permees oli juba grillile tuled alla teinud ja koheselt hakkasime grillima, sõpsukene aga imehea kartulisalati valmis meisterdanud, nii, et võrratu õhtune söömaeg võis alata.
Kamina tulesoojus lubas meid õues istuda päris kaua, suvi kestab veel :)
Ikka jälle tuhat tänu Pillekene Sulle ja Kalvile, et kostitate, majutate, koduukse avate.
Ma ei tea, miks ainsatki pilti seekord ei tehtud?
Minul fotokat jälle pole, telefoniga tehtud pildid needki siin on, mis välja panin, aga selle aku sai nii tühjaks, et lülitas end lausa välja, läks teenitud puhkusele :D

Seekord minu pisikene Opel sai reisu ajal papule aia ja hakkas pompima, meil ei jäänudki muud üle, kui vurasime hommikul autoteenindusse ja lasime autole uued papud alla panna, kuna rehvi enam päästa polnud võimalik. Ausalt öeldes - oli ka viimane aeg.
Vanad papud jäid sinna nii kurvalt lönti, 13 suve meiega teel olnud, meid edasi viinud, rõõmsalt maanteel vuranud ja nüüd siis ......................................................... l õ p p

Lennumusiga neile viimased tänusõnad saatsin hästi teenitud aastate eest ..