Pillega koos Eestimaad avastamas:)

Selle suve üks toredam seiklus lõuna Eestis oli sõpsukese ettepanek, et läheme kahekesi ja teeme ühe väikese tuuri.
Meil oli plaanis külastada Nõiariiki, mis asi see veel küsid Sina? Mnjaaa, paljud pole sellest riigist tõesti midagi kuulnud.
Aga tegelikult on see üks vahva koht Urvaste vallas, Uhtjärve ääres, ürgorus.
Siin väike jutukene selle Nõiariigi sünniloost.

Sorts pääsenud magava Uhti käest põgenema. Nimelt tahtnud sorts Uhtit uputada, aga kangelane ärganud müdina peale üles, mispeale sorts ennast mustaks härjaks moondas ja muudkui pages, aga ei kuigi kaugele, kuna näinud, et tema tembust järv sündinud. Jäänud siia pidama oru kaldale, koht meeldinud, rajanud enesele Nõiariigi ürgorgu. Ajapikku trikitanud edasi, uputanud kirikukellad järve, peitnud järve õige nime kirikutorni muna alla, ajanud vee alla noorpaari, kes õde-venda olnud. Lõpuks vedanud musta härjagi vee alla ja teinud parunite aegadel igasuguseid  nõiatempe, kuid lõpuks pika aja jooksul muutunud mõnusaks nõiaks, kel hää meel väikeseid ja suuri külalisi vastu võtta ja kostitada, tõestisündinud nõialugusid pajatada, midagi õpetlikku näidata, külalisi mööda Nõiariigi maid ja metsi hulkuda lasta, kus nii mõndagi huvitavat leida võib. Tule suvel või talvel, ega ta enam see kuri sorts ole, kes Uhtile järve kaela tahtis ajada, vaid hoopis paras osanik Uhtjärve sünniloos.

Nõiariigis on võimalik ka ööbida, kindlasti arvadki, et kui juba Nõiariik, siis ka kohe päris kindlasti hanejalgadega nõiamajad ja nii ongi.

On ka suur talumaja mugavustega.

Soovitan, külastage, kui aga sinna kanti satute.

Meie käisime Pillega Nõiariigis ära ja jäime väga rahule oma käiguga ja nähtuga, kirsike tordil, aga oli väga vahva suvine etendus " Väike nõid"

Nõiariigi nõidade jook, nõia veri

Pille Nõiariigi ümbruskonnaga tutvumas.

Mäenõlval kiik, väike tiik ja kõik on just nii, kuis peab olema ühes Nõiariigis.

Hundipere, nemad olid väga rahulikud.

Väike nõid etenduse lava ja istumiskohad...

Nõiariik teise külje vaatevinklist

Hundipesa... ja talumaja.

Pillekene rõõmsasti pildikesi napsimas.

Aga siin need kuulsad luuad, millega meid lendama õpetati, kiirkursus ühesõnaga :)

Väikese nõia majakene..üleval nõlval, aga hanejalgadel majakene...

Vabad istekohad ... veel

Etendus käib ja laval väikene nõid, pilt salaja tehtud ... häbi mulle

Siin aga väga rahulolev sõpsu pärast etendust, talle niiväga meeldis see ja mulle samuti. Oleme sobivasti mõnusasti lapsemeelsed. See on hea nooruseallikas.

See aga sissesõidul olev post või paal, nõianäoga..hästi hapu igaljuhul :D

Sisse sõitsime seda teed pidi ....seened hästi suured.

Talumaja nurga taga leidus kõiksugu huvitavat nähtavat.

Sõpsukene peremehega juttu vestmas, Nõiariigi saladusi selgitamas..

Nõiariigi vana sortsiga...

Mina ikka ka vana sortsi külje all..

Talumaja seestpoolt, Pille seljataga numbritoad ööbimiseks.

Üks väike armas karvane ööbija aga päevasel unel...pehmel lambavillal

Nõiariigi ilusad vaated.

Grilli, ole, puhka jalga, tee piknikku, mida iganes soovid, võid tunda end mõnusalt.

Pillekene talumaja taustal ja üks hanejalgadel majakene ...

Üks huvitav pink, vaja ära proovida ikka, kuidas pilt sellega õnnestub? Imeline taust, on juuuu

Tore kohakene, kaunite maaliliste vaadetega.

Ürgorg Nõiariigis.

Kuid nüüd edasi läheme seikleme juba Ööbikuorus.

Vaadake, kui kõrgel Pille on ja ta tipib sinna päris ülesse kõrgele pilte napsama :)Julge piiga, Liana hoidis sõrme suus suures hirmus :)

 

 Kuid nüüd lähme alla Ööbikuorgu..tipatapa trepist alla..ja milline miljoni vaade meile avaneb, ahhetame imestusest. Veendu palun ise.

Siin ta on, imeline Ööbikuorg.

Juba olemegi all ja sellel õnnesillal õnnepilte klõpsime.. vihmalapsed olid samuti koos meiega, ehki me olime Päikesele oma tagasihoidliku soovi jätnud, et tema ikka koos meiega seikleks. Aga vihmalapsed olid seekord võimukamad.

Pillekene Ööbikuorus oma malbe naeratusega.

 Pokumaale sõitsime küll Nõiariigist, aga pildid nüüd sattusid selles järjekorras tulema, nii, et väike kõrvalhüpe Ööbikuorgu tuli nüüd ennem...

Pokumaal käisime siis Edgar Valteri jälgedes, tutvusime ainult pealiskaudselt nende peahoonetega, ehk kunagi veel tagasi nendele kuulsatele terviseradadele tipatapatama.

Pokukoda on kahtlemata kõige omapärasem palkehitis Eestis. Metsa servas maantee ääres püüavad mööduja pilku kaks suurt pokut. Just sellise mulje jätab ruumikas, kaheosaline ehitis, mille eripärane laudkatus meenutab pokukuube.
Pokukojas saab näha Edgar Valteri originaalillustratsioone ja õlimaale. Külastajaid tervitab Puuko koos nelja poku ning Eku ja Sooruga, kuigi esialgu vaid elusuuruses nukkudena. Nukkudena on põnevalt eksponeeritud kõik Edgar Valteri autoriraamatute peategelased. Lapsi ootab Pokukojas suur raamatukirst, mängutuba ja ruum, kus oma käega võimalik pokusid meisterdada.
Meie sees ka ei seigelnud, kui lasime ainult silmal üle käija..

 Siin kaks armunut ...lalaaa

 Pokukoja ukse augus...

Teeme ikka kallikalli ka pokuplikaga :)

  Pille teeb proovi, kui pehmed pingid siis pokudel pepu all on?

 Siin aga Ala - Rõuge külalistemaja õuel. Pille selja taga tiik ja hästi kena vaatepilt.

 Nüüd juba otsaga Vana - vastseliinas piiskopilinnuse varemeid piilumas. Ikka koos vihmaga, kus siis muidu.

Vana - Vastseliinas aga kutsu meid sisse piiluma üks vahva suveniiri pood - kohvik. Kamina soojuses ootasime oma praekest ja saime kehale kinnitust, et teekonda jätkata..

 Tõrvas, Euroopa liidu teejuhi all minu armas sõpsukene..

Musta Kõutsi kõrts, kus me samuti keha kinnitasime pikkpoisiga:)

Nüüd juba otsaga Valgerannas veesoojust proovimas...

Valgeranna mõnud... 

Sõpsud Õnnesillal läbi sirelite, Audrus.

Kõigepealt suurimad tänud kallile sõpsule toreda reisi eest, mul polegi nii mõnusat jutuvestjast reisikaaslast olnud, tuhat tänukallit Sulle kallis Pille.

Teiseks suurim tänu Sulle armas lugeja, loodan, et meeldis sellevõrra, et võtad ise ka ette teekonna Nõiariiki! 

Mahedat Augustikuu jätku, veel Päikene paitab soojalt ...September ja Oktoober veel hästi sossud kuud meil tulemas, mõnuleme siis soojas Päikese süles.