Oli üks väga soe nädalavahetus juulis ja meil oli plaan minna viikingeid vaatama.
Verlas korraldati keskaegse laada rüppes ka viikingite maaletulek ja vallutamine, lisaks veel hobuste turnee.
Kes meist ei oleks selliseid filmides näinud, kus vaprad rüütlid raudrüüd seljas võistlevad hobustel, printsessi käe pärast :)
Vot selliseid uhkeid turneesid me nägimegi seekord.
Üks oli isegi naisrüütel, mis tõesti väga harv nähtus, ise oli veel nii õrn ja habras naisukene.
Sellel päeval näitas termomeeter + 35 C soojakraadi, meie sulasime kerges suveriides juba mõnusalt, mis siis veel raudrüütlitest rääkida, vaesekesed, vesi lausa sorises nende rüüde alt.
Kuid nad viisid selle turnee läbi suurepärase ametioskusega!
Sinna programmi juurde kuulus ka Soome vanima papitehas - muuseumi külastamine, mis seal samas Verlas asus.
Huvitav oli, isegi vanad papid veel kuivasid seal ..siis käsitööna tehtud papp.
Tehas alustas tööd 1872, nelja aasta pärast lõpetas tööd, tulekahju hävingute pärast.
1882 aga uued omanikud ehitasid uuesti püsti ja taas algas töö.
Ja tööd jagus 1964 aastani, siis pandi tehase uksed kinni ja kõik töötegijad olid juba selles eas, et jäädi pensile kenasti koos, kui üks mees.
Mis mulle eriti meeldis, et seal oli terve elu töödanud üks naine, kes neid käsitööna tehtud papilehti siis kaalus.
Kontrollkaaluja.
Ühesõnaga papilehel pidi olema mingi teatud kaal.
No papilehed olid sellised meeter x meeter, umbes.
Ta võttis papilehe ühest äärest kinni ja asetas kaalu hammaste vahele ja vaatas, mis kaal näitas, vastavalt sellele siis papileht kuhu virna kuulus.
Aga ta oli juba väga vana, nii vana juba, et ei näinud enam neid kaalunumbreid ega palju muud ka, peaaegu poolpimedaks jäänud.
Ta oli selle tehase vanim töötaja, vist juba 80 ümber.
Keegi kadedik aga kaebas tema peale, et ta ei näe ja tuleks lahti lasta. Ilmselt himustas tema kohta endale, oi naised naised ..
Talle tehti siis kontroll, kui hästi ta oma tööd teeb ja mis välja tuli, iga jumala papileht oli tal õigesti kaalutud ja õigesse virna pandud.
See koht, kus ta seisis ja kaalus neid papilehti, sinna põranda sisse olid lausa tema jalajäljed kulunud.
Vot selline huvitav lugu!
Siin aga Verla Viikingi päevade reklaam, nood samad rüütlid siis meile show esitasid, suitsu ja tuld jagus, isegi "veriseid päid" pandi vardasse!
Nooltega ja odadega vaenlasi maha notiti (kasutati topiseid)
Selline siis oli Verla hüdroelektrijaam.
Vaade üle järve.
Verla papitehas paremal pool taamal ja eespool papikuivati.
viikingite telgid
Kullassepp ametis
Sepp on päris läbi sellest kuumusest ..
puhkas puhkas, hakkas jälle toksima..
keskaja sepapoisid, sellid ja nende uhked sepised
Seppade müügi - töökojad, agaralt osteti nende käest kraami, rahvast oli lausa murdu kohati
Puusepa nikerdatud kastikene 3 liitrisele veinikanistrile
Viikingid saabuvad naiste ja laste röövretkele, kas maal ollakse valmis nende vastu võitlema, oma aardeid kaitsma?
Ei oldud, viikingid tulid ja varastasid naised - lapsed viisid laeva, kuid siiski viimasel hetkel olid mehed platsis oma naisukeste eest elu andma.
Saime siis väikest kahinat - kähmlust vaadata!
Pärast aga sai igaüks laevaga tutvuda lähemalt.
Kari ka seal ikke kuulamas - vaatamas käis.
Vapper rüütel, tema oli väga kuningapoja moodi.
Rüütlid vapraid tegusid tegemas, kes on kõige vapram, julgem, parem, kes võidab? Tema aga oli võidumees!
Need pildid aga siis järve äärest, kus hobuste turneed toimusid, seda me vaatasime kohe naeruga silmanurgas, ei noh põnev ikka oli.
Pauku, tuld ja suitsu oli piisavalt!
Oli valitud õige ja sobiv muusika, vahel trummipõrin, vahel ohtu ette ennustav .. siis oli seal nõid, kes kuulutas neid rüütleid ennem nende etteasteid, ehtne nõid, missugune võigas naer..
Hämeenlinnas nägime teda jälle, seal ma oma rõõmuks kuulsin, et see nõiakene räägib puhast eestikeelt.
Tal oli parasjagu lõuna aeg ja praadis pannipeal mulgikapsaid :) Eesti toode!
Sedamoodi, sest Hämeenlinnas olid samuti nende rüütlite etteasted.
Nüüd aga edasi järgmised sammud seame suveteatrisse.
Suvel tuleb ikka suveteatris käija ja seda me teeme küll väga usinalt!
Sellel suvel vaatasime päris mitu etendust, aga "Tagaküla Elvis" oli neist parim, nalja sai kõvasti.
Lõbus komöödia.
Noore kunstniku maalimine pooleli ja nagu näha, tema maale ka müügil mopeediteeninduse uksel :)
Elvise mopeedi parandustöökoda vasakul ja paremal tema renditud maja, mille üüri maksmisega tal pidevalt probleeme oli.
Maja perenaine aga vanapiiga, väga maias meeste peale :P
Suveteatri aiakene.
Siin netist leitud näitlejate pilte, üks Elvise kolmest armukesest, tõi süüa ja koristas - poputas ja hoolitses ja tuli ööseks ikka ka Elvise kaissu.
Elvis elas mõnusalt igapäevast rahulikku elu, kõik oli kontrolli all ja elu sujus hästi, kuniks ühel päeval idüll purunes.
Kolme naise püüdlused, isegi nõudmised abielusadamasse jõudmiseks, taplevad aga Elvise elustiili vastu!
Koomilised situatsioonid, kus pidev hirm vahele jääda teisele naisele teise naisega ja kolmandale naisele ..
Lõbus oli ja naerda sai!
Käisime ka vaatamas : "Paha siga ja kolm väikest hundut" no see oli küll rohkem lastele mõeldud, kuigi lapsemeelsed meiegi oleme, vaatame Kariga kõik lastefilmid ära, "Madakaskar","Jääaeg" need on meie lemmikud ja Harry Potter jne .. sellised filmid meid huvitavad kõige enam.
Fantaasia ja lapsemeelsed lihtsad ja südamlikud.
Kolm hundukest ja suur paha siga.
Suur roosa siga kiusab pisihundukesi, kes omale kodu ehitavad.
Küll laseb maja õhku dünamiidiga, siis kopaga ära lõhub kõige tugevamadki betoonist majad.
Kuid lõpuks kaunis flamingo annab hundupoistele idee, ilusatest lilledest maja ehitada ja nii ilusa, et suur siga seda nähes enam lõhukuda ei taha ja nii see läkski, maja oli nii ilus, et suur siga hakkas nutma ja kahetses oma pahasid tegusid...
Mõtlen, et kusagil oleks nagu veel teatris käidud sellel suvel, pean piltides inventuuri tegema.
Suurem osa suvest aga läks aiatööd tehes, selle korrashoid ja kõik muu töö ja vaba aeg sealjuures.
Ujumas käisin igapäev.
Sai marju korjatud, moosiks keedetud, mahla jaoks korjasin isegi arooniaid, mahla sai sellel aastal ikka palju tehtud.
Tore suvi oli, võrratult soe ja päikseline, nii nagu meile põhjamaa inimesetele vaja, sooja suve :)
Kindlasti on paljud teisel arvamusel, sest suurem osa ei kannata kuumust, kellele ei sobi, paha hakkab, kuid mis parata, kõike ei jagu kõigile võrdselt.
Hoia naeratus suul ja kelmikus silmanurgas, siis oled Sa alati särav ja ei jäta kedagi külmaks.
Verlas korraldati keskaegse laada rüppes ka viikingite maaletulek ja vallutamine, lisaks veel hobuste turnee.
Kes meist ei oleks selliseid filmides näinud, kus vaprad rüütlid raudrüüd seljas võistlevad hobustel, printsessi käe pärast :)
Vot selliseid uhkeid turneesid me nägimegi seekord.
Üks oli isegi naisrüütel, mis tõesti väga harv nähtus, ise oli veel nii õrn ja habras naisukene.
Sellel päeval näitas termomeeter + 35 C soojakraadi, meie sulasime kerges suveriides juba mõnusalt, mis siis veel raudrüütlitest rääkida, vaesekesed, vesi lausa sorises nende rüüde alt.
Kuid nad viisid selle turnee läbi suurepärase ametioskusega!
Sinna programmi juurde kuulus ka Soome vanima papitehas - muuseumi külastamine, mis seal samas Verlas asus.
Huvitav oli, isegi vanad papid veel kuivasid seal ..siis käsitööna tehtud papp.
Tehas alustas tööd 1872, nelja aasta pärast lõpetas tööd, tulekahju hävingute pärast.
1882 aga uued omanikud ehitasid uuesti püsti ja taas algas töö.
Ja tööd jagus 1964 aastani, siis pandi tehase uksed kinni ja kõik töötegijad olid juba selles eas, et jäädi pensile kenasti koos, kui üks mees.
Mis mulle eriti meeldis, et seal oli terve elu töödanud üks naine, kes neid käsitööna tehtud papilehti siis kaalus.
Kontrollkaaluja.
Ühesõnaga papilehel pidi olema mingi teatud kaal.
No papilehed olid sellised meeter x meeter, umbes.
Ta võttis papilehe ühest äärest kinni ja asetas kaalu hammaste vahele ja vaatas, mis kaal näitas, vastavalt sellele siis papileht kuhu virna kuulus.
Aga ta oli juba väga vana, nii vana juba, et ei näinud enam neid kaalunumbreid ega palju muud ka, peaaegu poolpimedaks jäänud.
Ta oli selle tehase vanim töötaja, vist juba 80 ümber.
Keegi kadedik aga kaebas tema peale, et ta ei näe ja tuleks lahti lasta. Ilmselt himustas tema kohta endale, oi naised naised ..
Talle tehti siis kontroll, kui hästi ta oma tööd teeb ja mis välja tuli, iga jumala papileht oli tal õigesti kaalutud ja õigesse virna pandud.
See koht, kus ta seisis ja kaalus neid papilehti, sinna põranda sisse olid lausa tema jalajäljed kulunud.
Vot selline huvitav lugu!
Siin aga Verla Viikingi päevade reklaam, nood samad rüütlid siis meile show esitasid, suitsu ja tuld jagus, isegi "veriseid päid" pandi vardasse!Nooltega ja odadega vaenlasi maha notiti (kasutati topiseid)
Selline siis oli Verla hüdroelektrijaam.
Vaade üle järve.
Verla papitehas paremal pool taamal ja eespool papikuivati.
viikingite telgid
Kullassepp ametis
Sepp on päris läbi sellest kuumusest ..
puhkas puhkas, hakkas jälle toksima..
keskaja sepapoisid, sellid ja nende uhked sepised
Seppade müügi - töökojad, agaralt osteti nende käest kraami, rahvast oli lausa murdu kohati
Puusepa nikerdatud kastikene 3 liitrisele veinikanistrile
Viikingid saabuvad naiste ja laste röövretkele, kas maal ollakse valmis nende vastu võitlema, oma aardeid kaitsma?Ei oldud, viikingid tulid ja varastasid naised - lapsed viisid laeva, kuid siiski viimasel hetkel olid mehed platsis oma naisukeste eest elu andma.
Saime siis väikest kahinat - kähmlust vaadata!
Pärast aga sai igaüks laevaga tutvuda lähemalt.
Kari ka seal ikke kuulamas - vaatamas käis.
Vapper rüütel, tema oli väga kuningapoja moodi.
Rüütlid vapraid tegusid tegemas, kes on kõige vapram, julgem, parem, kes võidab? Tema aga oli võidumees!
Need pildid aga siis järve äärest, kus hobuste turneed toimusid, seda me vaatasime kohe naeruga silmanurgas, ei noh põnev ikka oli.Pauku, tuld ja suitsu oli piisavalt!
Oli valitud õige ja sobiv muusika, vahel trummipõrin, vahel ohtu ette ennustav .. siis oli seal nõid, kes kuulutas neid rüütleid ennem nende etteasteid, ehtne nõid, missugune võigas naer..
Hämeenlinnas nägime teda jälle, seal ma oma rõõmuks kuulsin, et see nõiakene räägib puhast eestikeelt.
Tal oli parasjagu lõuna aeg ja praadis pannipeal mulgikapsaid :) Eesti toode!
Sedamoodi, sest Hämeenlinnas olid samuti nende rüütlite etteasted.
Nüüd aga edasi järgmised sammud seame suveteatrisse.
Suvel tuleb ikka suveteatris käija ja seda me teeme küll väga usinalt!
Sellel suvel vaatasime päris mitu etendust, aga "Tagaküla Elvis" oli neist parim, nalja sai kõvasti.
Lõbus komöödia.
Noore kunstniku maalimine pooleli ja nagu näha, tema maale ka müügil mopeediteeninduse uksel :)
Elvise mopeedi parandustöökoda vasakul ja paremal tema renditud maja, mille üüri maksmisega tal pidevalt probleeme oli.Maja perenaine aga vanapiiga, väga maias meeste peale :P
Suveteatri aiakene.
Siin netist leitud näitlejate pilte, üks Elvise kolmest armukesest, tõi süüa ja koristas - poputas ja hoolitses ja tuli ööseks ikka ka Elvise kaissu.
Elvis elas mõnusalt igapäevast rahulikku elu, kõik oli kontrolli all ja elu sujus hästi, kuniks ühel päeval idüll purunes.
Kolme naise püüdlused, isegi nõudmised abielusadamasse jõudmiseks, taplevad aga Elvise elustiili vastu!
Koomilised situatsioonid, kus pidev hirm vahele jääda teisele naisele teise naisega ja kolmandale naisele ..
Lõbus oli ja naerda sai!
Käisime ka vaatamas : "Paha siga ja kolm väikest hundut" no see oli küll rohkem lastele mõeldud, kuigi lapsemeelsed meiegi oleme, vaatame Kariga kõik lastefilmid ära, "Madakaskar","Jääaeg" need on meie lemmikud ja Harry Potter jne .. sellised filmid meid huvitavad kõige enam.
Fantaasia ja lapsemeelsed lihtsad ja südamlikud.
Kolm hundukest ja suur paha siga.
Suur roosa siga kiusab pisihundukesi, kes omale kodu ehitavad.Küll laseb maja õhku dünamiidiga, siis kopaga ära lõhub kõige tugevamadki betoonist majad.
Kuid lõpuks kaunis flamingo annab hundupoistele idee, ilusatest lilledest maja ehitada ja nii ilusa, et suur siga seda nähes enam lõhukuda ei taha ja nii see läkski, maja oli nii ilus, et suur siga hakkas nutma ja kahetses oma pahasid tegusid...
Mõtlen, et kusagil oleks nagu veel teatris käidud sellel suvel, pean piltides inventuuri tegema.
Suurem osa suvest aga läks aiatööd tehes, selle korrashoid ja kõik muu töö ja vaba aeg sealjuures.
Ujumas käisin igapäev.
Sai marju korjatud, moosiks keedetud, mahla jaoks korjasin isegi arooniaid, mahla sai sellel aastal ikka palju tehtud.
Tore suvi oli, võrratult soe ja päikseline, nii nagu meile põhjamaa inimesetele vaja, sooja suve :)
Kindlasti on paljud teisel arvamusel, sest suurem osa ei kannata kuumust, kellele ei sobi, paha hakkab, kuid mis parata, kõike ei jagu kõigile võrdselt.
Hoia naeratus suul ja kelmikus silmanurgas, siis oled Sa alati särav ja ei jäta kedagi külmaks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar