Paradiis Rantasalmes.

Seekordne seiklus oli nii ilus, kui suvine muinasjutt. Just sellises kohas, sellises suvilas järve ääres, kui üldse oma unistustes unistanud olen.

Käisime Peetriga Rantasalmes, meie armsal sõpsu Ehal ja tema pojal külas.
Meid võeti avasüli vastu, meie kasutada anti suvila järve ääres, pakuti sööki - jooki ja ikka parimat. On ikka olemas imelisi inimesi maailmas.

Rantasalmi on Helsingist ainult 314 km kaugusel, nii lähedal siis paradiis ongi.

Suve kõrgpunkt, grillisime, tegime sauna, käisime isegi külmas järves suplemas pärast sauna, aga küll oli häääääää... need olid päevad täis tunnet, mida pole võimalik millegiga võrrelda, küllap teate isegi.

Käisime ka Rantasalme väikeses keskuses, kirik ikka vaja üle vaadata.



Rantasalme kirik on pärit 1904 aastast ja põles seest 1984, kuid müürid jäid püsti. Kirik süttis põlema välgust.
Kirik taastati ja õnnistati 1989 aastal

Nüüd aga pisikesse paradiisi, mida ümbritses linnulaul.
Honkajärvi, hästi madala ja liivase rannaga, saad siblida ikka pika maa, ennem, kui sügavaks läheb.

Väike, praktiline ja kõik vajalik olemas - mida hing oskab veel tahta, kui õnne tunda.
Järveni ainult kümmekond meetrit.

Selline väike tulepesa, kus peal siis grillisime igal õhtul liha, kala ja kartulit.


Meie super tubli grillimeister. Tema grillis meile maitsvad lihad taldrikule, hmmm, kas tunnete hääd lihalõhna, mnjaaa suu jookseb vett juba .. ja krõbe kartul - nämm :P

Koos pisi Ehaga, kes meile oma kodu - uksed avas, avasüli vastu võttis.
Olen väga õnnelik inimene, et mul selline sõbranna on.
Ehakene on uskumatult tubli naine, kes läbi läinud tulest, veest ja vasktorudest.. ikka jagub tema headust kõigile, töökas tragi ja väga lugupeetud nii oma tööandjate poolt ja kõikide poolt, kellega mul oli seal olles au kohtuda.
Sest Eha sõbrad on ka nende sõbrad ja see räägib Ehast rohkem, kui miski muu.

Ehale pole üksi asi raske, kõike saab ja naisena on ta veel super osav kalamees, viis Peetri kohe kalale.
Kalamehed paadiga randumas, see päev kahjuks küll saagita, aga järgmisel päeval oli kott suuri kalu täis.

Eha poja tõttas appi, paati kaldale tõmbama.

Õnnelikud kalamehed :)

Sõpsukesed nagu kaks mammukest.

Eha juures Rantasalmes koduaias, taustal pererahva maja.
Väga armas koer Milka, kohe känts selili ja muudkui süga :D
Nii paks kasukas, et sõrmed nahka üles ei leiagi, villa on nii palju.
Lapi püstkõrv, nendel peabki paks kasukas olema.


Eha tulemas suuuuure lihapotiga ja Milka kohe uurima, kas talle ka miskit sealt antakse :)

Aah, kui hääääd magusad lõhnad .. ja niikaua, kui meie sõitsime autoga suvilasse, oli Milka juba samal ajal kohal, lihapidu ikkagi :P





Oleme külas Eha tööandajate suvilas . Väga ilusa kohapeal järve ääres.

Kolkonjärvel paadisilla peal, jälle üks suurepärane õhtu meie imelises Soomes koos toredate sõpradega. Milka naudib Eha paiasid.


Emme ja poja - väga hea emme ja imetore poja:)

Kiigel kaheksi päikese hellitada ja taustaks kaunis järv.

Perenaise ilusaid lilli imetlemas ..

Kolkonjärvi 17 km pikk. Vesi oli kirgas ja väga puhas.

Eha poja oli ka siin meile grillimeistriks ja kõik sõid ja kiitsid :D
Milka kohal ja tema eriti :P


Milka tõmbab käpaga üle nina ja ..nooh, mis te nüüd minust ikka pildistate :D
No on alles tark koer, ütlesin talle, tõmba ninnuke ukse vahelt ära, kohe kuuletus ja taganes.
Aga ikka lähemal, kus lihaga tegemist on :)

Pererahval oli ka teine väiksem vudistaja, kes haukus pidevalt omal hääle ära :D, mis teha, kui niipalju asju vaja seletada .. mind ajas nii naerma, esimest korda, kui õuele sõitsime, olid mõlemad koerad meid haukumisega vastu võtmas, aga järgmisel korral juba teadsid, et aah pole vaja joosta , vaid põõnutasid päikese käes ja kui me alles autost välja ronisime tulid vuffelid ka kohale saba liputama.

Kuid viimasel päeval, kui õuele sõitsime, väike vudistaja vudib edasi - tagasi ja muudkui haugub ja kutsub Milkat ka, no tule juba o m e t i g i, kas sa siis ometi ei näe, kes tulid, tule juba...muudkui haukus Milkale just täpselt nii, tule tule juba - haukuda on V A J A :D

Kahjuks ei õnnestunud vudistajat pildile saada, ennem oli ta kadunud, kui fotokas klõpsu teha jõudis :D


Honkajärv hilisõhtul. Linnuksed siristavad kogu öö, sest pimedaks ei lähegi. Kui mõnus puhkus, no ei raatsinud tudimagi minna, kui sooviks, et soe suveõhtu sillerdava järve taustal linnukeste lauluga võiks kestma jääda igavesti .. suur suur tänu kallis Eha et sain suure magusa ampsu sellest imelisest paradiisist, balsamit hingele ja toredaid mälestusi oma aarete kirstu.