Nüüd soojade ilmade saabudes avasime Kariga ka sellel nädalavahetusel meie aastaid kestnud projekti :"Õpi tundma oma kodumaad"
Kuid mis imede ime, mul ununes fotoaparaat koju, (esimest korda selle aja jooksul, kui mul see aparaat on olnud) nii, et pildid on kõik netist leitud seekord, kahju küll, aga mis teha :)
Laupäeval külastasime Helsingi külje all oleval Seurasaarel kauni roheluse süles asuvat vabaõhumuuseumi.
Seurasaarele minnes jalutasime mööda Tamminiemest, endise Presidendi Urho Kaleva Kekkoneni ametimajast.
Oli ikke loss küll :)
President Urho Kaleva Kekkoneni ametimaja. Toimib muuseumina suveti.
Jalustasime seal rannas, kus oli palju ilusaid linde .. vabaduses on ikka hea eleda :)
Poseerimas Kanadahani.
Leidsin netist üht - teist huvitavat Seurasaari vabaõhumuuseumi kohta,
Siit siis selle Seurasaare vabaõhumuuseumi ajalugu pähklikoores.
Muuseumimajades saab tutvuda eri ühiskonnakihtidele kuuluvate inimeste eluasemetega, nii elamiseks kui ka töötamiseks. Rahvariietesse riietunud juhendajad viivad muuseumikülastajad vanaaegse käsitöö, puutööde ja erinevate ürituste abil endisaja eluga kursi.
Üle selle puise silla pääsebki Seurasaarele, kus lokkava roheluse süles on võimalus tutvuda vabaõhumuuseumiga.
Seurasaare vabaõhumuuseumi on kogutud Soome eri provintsidele tüüpilisi hooneid, mis tutvustavad ehitus-ja asumiskultuuri 1600-ndate aastate lõpust 1900-ndate aastateni. Muuseumis on 87 erinevat hoonet.
Pildil olev maaküla poe ait toodi üle Savitaipale muuseumist 2002. Aidad õnnistati sisse Seltsisaared 4.6.2003
Siin aga toiduait, kõrgel sellepärast, et loomad sinna hävitustööd ei pääseks tegema.
Anti umbne aiamaja on toodud Alam-Satakunnast Säkylast, Korven külast ja püstitatud vabaõhumuuseumi aastatel 1930-31.
Anti maja peahoone on ehitatud 1820-ndatel aastatel.
Peahoone elamise ruume hõlmab peosaal, pagarituba, kaks kambrit. Need esindavad Renesanssi pärilikke sümmeetrilist paartubasid. Hoone vasakpoolne veranda aga hõlmab saali ja saalikambrit
Pirtti oli tegeliku igapäevase elu keskus, seal söödi, tehti kõik tööd ja seal magasid maja lapsed ning piigad ja sulased. Pirtti jagunes meeste-ja naistenpoolteks.
Tuvassa keedeti toit ja küpsetati. Säkylä kuulub kõva leiva piirkonda, kus suurpagarid küpsetasid leiba paar korda aastas. Leivad kuivatati Tõva õrrel ja viidi vahi all teravilja - aita.
Maja pererahvas magas oma kambrites ja abielueas tütar omas kambris. Saal oli kasutusel vaid suurte pidude ajal, pulmas, matustel. Muu aja jooksul saal oli kütmata. Saalikambrisse majutati maja külalised.
Tuleohu tõttu teravilja-aidad ja muu hulgas rehi ehitati sageli õuele välja. Anti õue väljaspool oli kuur erinevate tööriistade, haagis-ja rataskuurid.
Külmamaja toodi üle vabaõhumuuseumi 1965 Hyrynsalmest.
Pirtti säilitas lõpuni töökoha omaduse. Seal toimusid paljud omavaramajandusega seotud toimingud ja puutööd, mille hulgas oli anumate ja regede tegemise lisaks tõrvatünnide tootmine ja hobuste rautamine. Pirtissä magasid öösiti sulased, poromehed, savottalaiset ja matkamehed. Eelkõige turu-aegadel magajaid piisas ega uks polnud kunagi lukus.
Iisalme maavallas olnud pastoraat on kirikuehitaja Simon Silvénin ehitatud 1797-98.
Algselt ehituses oli kuus tuba, köök ja eeskoda. Põhiplaan leiti Carl Wijnbladin raamatu näidisest aastal 1755. Hiljem 1800-ndate aastate jooksul hoonet ehitades lisati mõlemasse otsa madalamad lisatiivad. Kui hoone 1960-ndatel aastatel päästeti, toodi vabaõhumuuseumi ainult 1700-ndatest aastatest pärinev mansardkatusega korpus.
Seltsisaared hoone teise otsa Ühistoad sisustati pastoraadi interiööriks, nii et eri toad peegeldavad pastoraadihoones elanud eri kirikuõpetajate aegu. Saal esindab 1800-aastate algusest, piiskopikambri 1840-peatükki ja söögituba peamiselt 1860-peatükki.
Pastoraadi kantselei on sisustatud kirjanik Juhani Aho isa kirikuõpetaja Th. Brofeldtin ja tema eelkäija JLLaguksen leppimiseks. Üldsusele pastoraat avati muuseumi 75 aastapäeva raames 1984.
Ivarsi maja on ehitatud aastal 1764. Peatöövõtja on peetud praost Henrik Johan Carlborgia, kes aga suri juba 1766. Ivarsin ettevõte oli ostetud tema poeg Jacob Henrik Carlborgin nimele 1763.
1800-ndate aastate alguses Ivarsin maja sai talupojaomistuse ning tegutses kõrtsina. Kui tsaar Aleksander I tegi tutvustumisreisi Soome 1819, tuli ta oma seltskonnaga sinna puhkama ja tutvustas oma hobuseid ka Ivarsis. Selle visiidi jaoks ehitati uus empiiriehetes veranda. Ülakorruse teine ots sisustati nn. keisrikambriks, mille seinad said roheliseks värvitud empirefriisillä varustatud kangastapeediga kuhu pandi uus jalgadel seisev glasuurahi. Ruumi sisustus, laud, diivan, voodi ja kuus tooli, uuendati ka vajaduse jaoks.
Ivarsin õuel oli algse kohapeal igal küljel hooneid. Vabaõhumuuseum on toodud peahoone vastas asunud läbitava väravaehitis, kus on esimesel korrusel tall ja pood ja ülakorrusel tallirõdu ja suvel turvatoole kasutatud luhteja. Õue teisele poolele on paigutatud Ylimarkusta toodud praamimees Hedmani tüüpiline pensionärimaja, kus oli tuba ja paar väikest kambrit.
Kahiluodon mõis on siirdatud Taivassalo Kahiluoto-nimeliselt saarelt. Kahiluodon ettevõtte omanikud on tuntud juba keskajast, mil ta oli Ille-suguvõsa. Seejärel mõis pärandati Footangelin ja Starkin perekonnale. Muuseumi üleantud peahoone ehitati tõenäoliselt Agneta Eleonora de la Myle umbes 1790. Vanim pilt mõisast on F.L. de la Mylen tussilaveeraus aasta 1796. 1800-ndate aastate alguses mõis vahetas omanikku tihedalt, teisel poolel oli see sama perekonna valduses, ja müüdi lõpuks talupoegade omandisse, mil peahoone ei olnud enam kasutamisel. See müüdi muuseumile ja viidi Seurasaarele 1926.
Majas on kolm saali, köök ja veel üheksa tuba.
Saalid ja alumisel korrusel magamistuba, proua tuba ja peremehe tuba on sisustatud 1700-ndate aastate stiilis. Sisustus on pärit eri mõisahoonetest. Korruse nurgatuba on sisustatud biedermeieraegne ja teise korruse külalistetoad on saanud biedermeier või uusrokokoomööblid. Kahiluodon suur köök vägevate ahjudega ja tuletab meelde talonpoegadetuba. Köögi avariiluid on algusagne mööbel.
Karunan kirik on vabaõhumuuseum vanim ehitis. See on ehitatud aastatel 1685-86 ja üle muuseumi 1912. Kiriku ehitas Sauvossa asuva Karunan mõisa omanik, Vabahärra Arvid Horn enda kappelikirkokseen, millele tal oli patronaattioikeus, st õigus ise valida preestrid. Kirik sai oma teise abikaasa, et nime Maria Elisabet.
Liljendalin koguduse annetatud kirikukell on valatud Stockholmis 1754.
Kiriku siseseina juures oli algselt maalitud kaunistusi : aknaid ääristavad lilleköied ja seinte alumine osa oli maalitud kangaga kaetud. Hiljem kaeti värvid lubjaga.
Niemelä hurtsikud toodi Seurasaarde 1909 Konginkankaalt Pyyrinlahde külast.
Ja see tähendas kogu vabaõhumuuseum loomise algust.
Kunstnik Akseli Gallen-Kallela ja arhitekt Yrjö Blomsted olid huvitatud vanadest hoonetest, mida ähvardas hävitamine.
Nad leidsid Keiteli rannast Konginkankaal olevad hurtsikud.
Hoonete üleandmisega tegelesid innukalt Fil dr Axel Olai Heikel, kellest tuli vabaõhumuuseum asutaja.
Hurtsikute hooneterühm koosneb 13 eri hoonest. Õuel on elamu lisaks keedukoda, tall, soiduriistadekatus, küün ja viie eri isiku omanduses olevat aita, kus hoiti isiklikku vara ja magati varasest kevadest hilise sügiseni.
Karjaaia kõrval on laut ja seaaedik, kaugemal väljakäik. Lisaks rannas on katus paadile ning eraldi kartulikoobas.
Peahoones on suitsutuba, suitsusaun ja piimakamber.
Saun on hoone vanem osa, mis on pärit arvatavasti, hurtsikusse loomise aegadest 1770-ndatest aastatest. Praegune tuva on ehitatud 1844 .
Tuvassa on kaks klaasist akent, kuid mõlemal külgseinal on luugid, mille kaudu ruumi saadi valgust ja värsket õhku, eriti siis, kui ahju soojendati.
Niemelä hurtsikud olid sama perekonna valduses 1700-ndatest aastatest kuni aastani 1909.
Selline väikene ülevaade siis vabaõhumuuseumis olevatest hoonetest.
Kuid jah, kui tulete Soome, siis kohe Helsingi külje all, siin võib pikniku pidada, jalutada, tore restoran ja kohvik, kus saad suupistet.. Rannas jalutada, ujuda ..üldiselt hästi vahva koht suvise päeva möödasaatmiseks.
Seurasaari on kuulus väga julgete oravapoiste poolest, nemad tulevad käest sööma, nii armsasti.
Pähkel maitseb :)
Nii, kui Tallinnas Kadrioru pargis, sealgi oravapoistel julgusest puudus ei tule :D
Tore, suviselt soojad ilmad on saabunud, aeg teha reisiplaane ja vaadata meie kaunist kodumaad rohelisel õitseval - sellel kaunimal aasta - ajal.
Seikle ja tunne soojadest ilmades rõõmu, isegi siis, kui vihmalapsed õues mängivad - Sina aga tee sellel päeval tubaseid töid või külasta muuseume, mida iganes Sa veel teinud pole, või käinud pole!
Päikese soojad kallid minu poolt, et Sul ikka soe oleks olla...üks õis ei tohiks olla palju ..
Kuid mis imede ime, mul ununes fotoaparaat koju, (esimest korda selle aja jooksul, kui mul see aparaat on olnud) nii, et pildid on kõik netist leitud seekord, kahju küll, aga mis teha :)
Laupäeval külastasime Helsingi külje all oleval Seurasaarel kauni roheluse süles asuvat vabaõhumuuseumi.
Seurasaarele minnes jalutasime mööda Tamminiemest, endise Presidendi Urho Kaleva Kekkoneni ametimajast.
Oli ikke loss küll :)
President Urho Kaleva Kekkoneni ametimaja. Toimib muuseumina suveti.Jalustasime seal rannas, kus oli palju ilusaid linde .. vabaduses on ikka hea eleda :)
Poseerimas Kanadahani.
Leidsin netist üht - teist huvitavat Seurasaari vabaõhumuuseumi kohta,Siit siis selle Seurasaare vabaõhumuuseumi ajalugu pähklikoores.
Muuseumimajades saab tutvuda eri ühiskonnakihtidele kuuluvate inimeste eluasemetega, nii elamiseks kui ka töötamiseks. Rahvariietesse riietunud juhendajad viivad muuseumikülastajad vanaaegse käsitöö, puutööde ja erinevate ürituste abil endisaja eluga kursi.
Üle selle puise silla pääsebki Seurasaarele, kus lokkava roheluse süles on võimalus tutvuda vabaõhumuuseumiga.
Seurasaare vabaõhumuuseumi on kogutud Soome eri provintsidele tüüpilisi hooneid, mis tutvustavad ehitus-ja asumiskultuuri 1600-ndate aastate lõpust 1900-ndate aastateni. Muuseumis on 87 erinevat hoonet.
Pildil olev maaküla poe ait toodi üle Savitaipale muuseumist 2002. Aidad õnnistati sisse Seltsisaared 4.6.2003
Siin aga toiduait, kõrgel sellepärast, et loomad sinna hävitustööd ei pääseks tegema.
Anti umbne aiamaja on toodud Alam-Satakunnast Säkylast, Korven külast ja püstitatud vabaõhumuuseumi aastatel 1930-31. Anti maja peahoone on ehitatud 1820-ndatel aastatel.
Peahoone elamise ruume hõlmab peosaal, pagarituba, kaks kambrit. Need esindavad Renesanssi pärilikke sümmeetrilist paartubasid. Hoone vasakpoolne veranda aga hõlmab saali ja saalikambrit
Pirtti oli tegeliku igapäevase elu keskus, seal söödi, tehti kõik tööd ja seal magasid maja lapsed ning piigad ja sulased. Pirtti jagunes meeste-ja naistenpoolteks.
Tuvassa keedeti toit ja küpsetati. Säkylä kuulub kõva leiva piirkonda, kus suurpagarid küpsetasid leiba paar korda aastas. Leivad kuivatati Tõva õrrel ja viidi vahi all teravilja - aita.
Maja pererahvas magas oma kambrites ja abielueas tütar omas kambris. Saal oli kasutusel vaid suurte pidude ajal, pulmas, matustel. Muu aja jooksul saal oli kütmata. Saalikambrisse majutati maja külalised.
Tuleohu tõttu teravilja-aidad ja muu hulgas rehi ehitati sageli õuele välja. Anti õue väljaspool oli kuur erinevate tööriistade, haagis-ja rataskuurid.
Külmamaja toodi üle vabaõhumuuseumi 1965 Hyrynsalmest.
Pirtti säilitas lõpuni töökoha omaduse. Seal toimusid paljud omavaramajandusega seotud toimingud ja puutööd, mille hulgas oli anumate ja regede tegemise lisaks tõrvatünnide tootmine ja hobuste rautamine. Pirtissä magasid öösiti sulased, poromehed, savottalaiset ja matkamehed. Eelkõige turu-aegadel magajaid piisas ega uks polnud kunagi lukus.
Iisalme maavallas olnud pastoraat on kirikuehitaja Simon Silvénin ehitatud 1797-98.
Algselt ehituses oli kuus tuba, köök ja eeskoda. Põhiplaan leiti Carl Wijnbladin raamatu näidisest aastal 1755. Hiljem 1800-ndate aastate jooksul hoonet ehitades lisati mõlemasse otsa madalamad lisatiivad. Kui hoone 1960-ndatel aastatel päästeti, toodi vabaõhumuuseumi ainult 1700-ndatest aastatest pärinev mansardkatusega korpus.
Seltsisaared hoone teise otsa Ühistoad sisustati pastoraadi interiööriks, nii et eri toad peegeldavad pastoraadihoones elanud eri kirikuõpetajate aegu. Saal esindab 1800-aastate algusest, piiskopikambri 1840-peatükki ja söögituba peamiselt 1860-peatükki.
Pastoraadi kantselei on sisustatud kirjanik Juhani Aho isa kirikuõpetaja Th. Brofeldtin ja tema eelkäija JLLaguksen leppimiseks. Üldsusele pastoraat avati muuseumi 75 aastapäeva raames 1984.
Ivarsi maja on ehitatud aastal 1764. Peatöövõtja on peetud praost Henrik Johan Carlborgia, kes aga suri juba 1766. Ivarsin ettevõte oli ostetud tema poeg Jacob Henrik Carlborgin nimele 1763. 1800-ndate aastate alguses Ivarsin maja sai talupojaomistuse ning tegutses kõrtsina. Kui tsaar Aleksander I tegi tutvustumisreisi Soome 1819, tuli ta oma seltskonnaga sinna puhkama ja tutvustas oma hobuseid ka Ivarsis. Selle visiidi jaoks ehitati uus empiiriehetes veranda. Ülakorruse teine ots sisustati nn. keisrikambriks, mille seinad said roheliseks värvitud empirefriisillä varustatud kangastapeediga kuhu pandi uus jalgadel seisev glasuurahi. Ruumi sisustus, laud, diivan, voodi ja kuus tooli, uuendati ka vajaduse jaoks.
Ivarsin õuel oli algse kohapeal igal küljel hooneid. Vabaõhumuuseum on toodud peahoone vastas asunud läbitava väravaehitis, kus on esimesel korrusel tall ja pood ja ülakorrusel tallirõdu ja suvel turvatoole kasutatud luhteja. Õue teisele poolele on paigutatud Ylimarkusta toodud praamimees Hedmani tüüpiline pensionärimaja, kus oli tuba ja paar väikest kambrit.
Kahiluodon mõis on siirdatud Taivassalo Kahiluoto-nimeliselt saarelt. Kahiluodon ettevõtte omanikud on tuntud juba keskajast, mil ta oli Ille-suguvõsa. Seejärel mõis pärandati Footangelin ja Starkin perekonnale. Muuseumi üleantud peahoone ehitati tõenäoliselt Agneta Eleonora de la Myle umbes 1790. Vanim pilt mõisast on F.L. de la Mylen tussilaveeraus aasta 1796. 1800-ndate aastate alguses mõis vahetas omanikku tihedalt, teisel poolel oli see sama perekonna valduses, ja müüdi lõpuks talupoegade omandisse, mil peahoone ei olnud enam kasutamisel. See müüdi muuseumile ja viidi Seurasaarele 1926.
Majas on kolm saali, köök ja veel üheksa tuba.
Saalid ja alumisel korrusel magamistuba, proua tuba ja peremehe tuba on sisustatud 1700-ndate aastate stiilis. Sisustus on pärit eri mõisahoonetest. Korruse nurgatuba on sisustatud biedermeieraegne ja teise korruse külalistetoad on saanud biedermeier või uusrokokoomööblid. Kahiluodon suur köök vägevate ahjudega ja tuletab meelde talonpoegadetuba. Köögi avariiluid on algusagne mööbel.
Vana veski, harakasaba veski :)
Karunan kirik on vabaõhumuuseum vanim ehitis. See on ehitatud aastatel 1685-86 ja üle muuseumi 1912. Kiriku ehitas Sauvossa asuva Karunan mõisa omanik, Vabahärra Arvid Horn enda kappelikirkokseen, millele tal oli patronaattioikeus, st õigus ise valida preestrid. Kirik sai oma teise abikaasa, et nime Maria Elisabet.
Liljendalin koguduse annetatud kirikukell on valatud Stockholmis 1754.
Kiriku siseseina juures oli algselt maalitud kaunistusi : aknaid ääristavad lilleköied ja seinte alumine osa oli maalitud kangaga kaetud. Hiljem kaeti värvid lubjaga.
Kiriku esiosas uste varustatud pingid olid härrastele nende aukraadi järgi. Pärast seda istusid talumehed ja seejärel teenijad. Kiriku kohtade pärast sündis mõnikord anarhias vaidlusi.
Seltsisaared Karuna kirikus peetakse suvel soomekeelseid jumalateenistusi ja muusika õhtuid.
Ja suvel on palju laulatusi.
Niemelä hurtsikud toodi Seurasaarde 1909 Konginkankaalt Pyyrinlahde külast.Ja see tähendas kogu vabaõhumuuseum loomise algust.
Kunstnik Akseli Gallen-Kallela ja arhitekt Yrjö Blomsted olid huvitatud vanadest hoonetest, mida ähvardas hävitamine.
Nad leidsid Keiteli rannast Konginkankaal olevad hurtsikud.
Hoonete üleandmisega tegelesid innukalt Fil dr Axel Olai Heikel, kellest tuli vabaõhumuuseum asutaja.
Hurtsikute hooneterühm koosneb 13 eri hoonest. Õuel on elamu lisaks keedukoda, tall, soiduriistadekatus, küün ja viie eri isiku omanduses olevat aita, kus hoiti isiklikku vara ja magati varasest kevadest hilise sügiseni.
Karjaaia kõrval on laut ja seaaedik, kaugemal väljakäik. Lisaks rannas on katus paadile ning eraldi kartulikoobas.
Peahoones on suitsutuba, suitsusaun ja piimakamber.
Saun on hoone vanem osa, mis on pärit arvatavasti, hurtsikusse loomise aegadest 1770-ndatest aastatest. Praegune tuva on ehitatud 1844 .
Tuvassa on kaks klaasist akent, kuid mõlemal külgseinal on luugid, mille kaudu ruumi saadi valgust ja värsket õhku, eriti siis, kui ahju soojendati.
Niemelä hurtsikud olid sama perekonna valduses 1700-ndatest aastatest kuni aastani 1909.
Selline väikene ülevaade siis vabaõhumuuseumis olevatest hoonetest.
Kuid jah, kui tulete Soome, siis kohe Helsingi külje all, siin võib pikniku pidada, jalutada, tore restoran ja kohvik, kus saad suupistet.. Rannas jalutada, ujuda ..üldiselt hästi vahva koht suvise päeva möödasaatmiseks.
Seurasaari on kuulus väga julgete oravapoiste poolest, nemad tulevad käest sööma, nii armsasti.Pähkel maitseb :)
Nii, kui Tallinnas Kadrioru pargis, sealgi oravapoistel julgusest puudus ei tule :D
Tore, suviselt soojad ilmad on saabunud, aeg teha reisiplaane ja vaadata meie kaunist kodumaad rohelisel õitseval - sellel kaunimal aasta - ajal.
Seikle ja tunne soojadest ilmades rõõmu, isegi siis, kui vihmalapsed õues mängivad - Sina aga tee sellel päeval tubaseid töid või külasta muuseume, mida iganes Sa veel teinud pole, või käinud pole!
Päikese soojad kallid minu poolt, et Sul ikka soe oleks olla...üks õis ei tohiks olla palju ..
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar