Põgusalt Järvakandist ja edasi Vana Vigalasse.

Põllumees koos sarvikuga.

Mukri rabas sai kõht tühjaks, läksin Järvakandi Cinemasse sööma. Stiilne söögikoht, igati. Söök muidugi pubi stiilis, kiirtoit, aga vahel võib. Eriti, kui kõht tühi ja kus see järgmine söögikoht asub, pole teada? Siis eriti.

Vot võimas ehitis - kultuurihall, igasse alevisse paluks sellist.

Jalutasin natukene ringi, see mis pildile jäi..Klaasimuuseum, kahjuks oli suletud.

Koduteel põikasin sisse Vana Vigalasse, mõisa Hirvepargiga tutvuma.

Pargi esimesed õied..

Pargitiik.

Näljmüür, no see oli ikka väga pikk. Paekivimüüri pikkuseks on uhked 222 meetrit

Näljamüür on saanud nime 1867 aastal viljaikalduse järgi. Mõis laskis talupoegadel ehitada müüri, vastutasuks andis vilja. Et Vana Vigala viirsavialal kive ei leidunud, veeti ehitusmaterjal kohale taliteed pidi üle Avaste soo Koogna kandist.

Näljamüür kui piirkonna ajaloo jaoks olulise tähtsusega ehitis on arvatud ajaloomälestiseks.

Pargis on üle 60 puuliigi.

Vana Vigala laululava

Teelehe õied

Pargitee väravapostidega viib mõisa peahoone juurde.

Vana Vigala mõisa häärber.

Sirelilõhna pargis jagus.

Saarele on paigutatud üksteise peale 13 ajaloolist veskikivi, mis moodustavad muljetavaldava kivikuhja ja on saanud kohalike matkaradade üheks põnevamaks vaatamisväärsuseks.

Kohalike ujumiskoht.

Mõisa peahoone on ehitatud 1775 aastal.  Vana Vigala mõisa peahoones asub Vana Vigala  põhikool.

 

Mukri ja Riisa rabad.

Mukri raba on tekkinud umbes 10 000 aastat tagasi ja seda peetakse üheks Eesti vanemaks sooks

Raplamaal asubki see tore Mukri raba

Rada kulgeb mööda Mukri raba, möödudes rohketest laugastest ja rabajärvedest ning pakkudes ilusaid vaateid vaatetornist.

Murakad õitsevad

Sookail samuti

Tõotab tulla hea muraka aasta.

Raba südames asub 2,2 hektari suurune Mukri järv saarekeste ja vesiroosidega – julgemad saavad siin ujuda. Hilissuvel tagasi minna, siis saab juba maiustada rabamätastel kasvavate marjadega.

Sadu ja sadu vesiroose..

Ongi käes tupp-villpeade aeg.

Eidapere järv.

18 meetrine vaatetorn, kõrgemalt platvormilt avaneb vaade kogu imelisele rabale.

Ujumiseks on paar kohta, see oli vägagi kutsuv. Kurjam, kui mul polnud ujumiseks riideid kaasa võetud. Vabalt oleksin paljalt sisse supsanud, aga rahvast oli just sinna kogunenud, ootasin küll sobivat hetke, mida aga ei tulnud, selle asemel tuli uusi juurde, koerad ujusid seal väiksemas kohas...ei olnud minu kord..

Vaatetorni vaated rabale

õitsejaid jagus..

Oli maasikaid, jõhvikaid, murakaid

mustikatest ei hakka rääkimagi - no vaadake.

Mulle see raba väga meeldis.

Pärnumaal käisin ära Riisa rabas, mis kulges läbi maalilise looduse. Rada on peaegu 5 km pikkune ring, mis viib ka Navesti jõe äärde, kus on võimalik keha karastada.

Jõesuu-Tõramaa tee äärest leiad viida, mis kutsub Sind laudteele maalilises Riisa rabas. Rajale jääb 8 puhkekohta ja vaatetorn. Autotee, parkla ja kuivkäimla paiknevad kohe raja värava juures.

 

Liikudes esmalt mööda rabaavarusi, põikab rada vahepeal põgusalt metsa alla. Sellistes kohtades näeb metsa üleminekut rabaks ja vastupidi – kuiv pinnas asendub märjaga, sootaimed põlise kuusemetsa omaga. Edasi loogeldes jõuab rada kaunite rabalaugaste vahele

Kohevad tupp-villpead.

Laukas saab samuti ujuda.

Laukaid jagus 

See vaatetorn on üks madalamaid, mida näinud olen. 

Puhka jalga, mänd pakub varju.

Puhka jalga..

Läbi metsatuka viib rada Navesti jõe äärde, seal saab samuti vette hüpata ja suvise higi maha uhtuda.

No on armsad villatupsud. Laudtee on piisavalt lai, sinna saab ka ratastooliga liikuma minna ja emmed lapsevankriga saavad ka beebidega loodust nautima tulla. Kõigele  on mõeldud.

Hoiame ja austame loodust,