Kaunis sõpsu kaunimaks!

Minu sõpsuke Pille.
Lubasin ta kümme aastat nooremaks teha, hea mee, kes lubabki. Siin ta ennem noorenduskuuri :)

 Pilleke pärast meikimist, kas sain lubadusega hakkama? Ise jäin rahule!

 

Naeratav kaunitar

Pilleke, kui kuninganna oma ilusas aias.

 Pille ja Kalvi.

 Meiekse :)

Suvi...see vallatu suvi!

See suvi olen olnud maalt eemal, siin linnamajas vaikselt tuksunud. Ka siin on meil aiakene, mis käest lastud, mehed .. mehed ..

Olen siis natukene kodusemaks loonud ja kaunistada püüdnud... vanast jalgrattast saimegi ilusa kuldse lillepostamendi :)

 Nõnna hea lilleratas :)

 Sinna mahub veel lilli ...

 Siis leidsin vana poti, sellele ka kulda peale ja lilleke sisse õitsema, nõnna särab siis punase lillekesega võidu :)

 Kaane ka jätsin talle ikka sõbraks..

Väike tiigikene, pisikese purskkaevuga..ja tuttavad päkapikud, Kari tõi maalt siia.

 

 Meie õhtune tuletegemine, see on selline tünnkamin, kus on super hea prahti põletada :)

 Siin aga meie grilli katusealune. Lihvisin laua ja pingid ära, peitsisin üle ja nii kenad jäid, siis peitsiga veel karkassiles samuti andsin uue välimuse. Hästi palju küünlaid..hubane ja mõnus soojal suveõhtul istuda :)!

 Palmi ka panin kasvama :)

 Küünlaid...igas suuruses ja lühtris.

Nii mõnus suvisel õhtul seal grillida .. juttu vesta.

Terre tulemast, lahtiste uste päev!
Täna siis kompsud kokku ja Eestimaale tagasi seiklema..kohtumiseni ka sinuga armas lugeja!

Jaanipäev.

Jaanipäev oli jällekord niiniii õnnestunud, kui pääsesin sinna vaikuse ja rahu paradiisi suvilasse, just sinna, kus me eelmisel aastalgi olime.
Metsa sisse, väikese järve rannale.
Kuna plaanisime olla mitu päeva, siis võtsime meie karvikust lapse kaasa.
 Tema pärast natu pabistasin ka, mine tea, kaob veel ära seal, kust teda oskaks otsida suurte metsade vahel?

Aga ei, kohale jõudes, näitasin talle kätte, et siin on meie mökki, siin on su söök - jook ja tugikoht. Andsin natukene aega olla sees, tutvuda lõhnadega ja ootasin, et sööb ka natu ja siis lasin ta õue ümbrusega tutvust tegema.

Huvitavalt ta igaljuhul tutvus ümbruskonnaga, läks teatud maani ja tuli tagasi ja siis juba natu kaugemale ja jälle mõõtis maad maad mökini.
Jalutas nii öelda rada sisse.

Kuid jah, siis kadus ja ei näinudki teda järgmise päevani, kuid Kari tegi natukene seal elektritöid ja vaatas, kust seda kaablit vedada ja juhuslikult nägi kassi seal üleval puurida peal põõnamas.

Kui palju oli ennem seda teda kutsutud ja hüütud, ei kippu ka, ei väikest miud ka ei teinud..on alles tegelane.

 Pistime ta sii mökki ja lasime seal olla nii öelda koduarestis. Kui välja sai siis veetis aega meiega.

 Uuris igat asja, mis ette ainult jäi ..

 Jaanipäev oli igati tore, olime seal kaks päeva ja mõlemal õhtul tegime lõkke ka ikka üles.
Grillisime liha, kana ja vorsti, panime kartulit süttesse ja oh, kui hea söök!

Mina limpsisin Asti Tosti magusat vahuveini ja nautisin lõkkest.
Teisel päeval tegime jaanisauna ka ja siis käisin ka ujumas, nii, et talvekasuka viskasin maha.

Vesi oli päris külm, aga ikka saunast tulla hästi mõnus. Nii puhas vesi on seal küll, et kollased vesiroosid õitsevad.
Tore Jaanipäev oli, selline rahulik olemine ja võrratult hea ilm ka veel soosis meid.

Kuid peale jaanilaupäeva sadas küll läbi öö, lausa kallas ja pool päeva ka tibutas, siis hakkas aga päikene meile naeratama ja õhtuks oli soe ning mõnus õhtukene jälle lõkke ääres.

Igati vahva jaaniaeg jälle möödas selleks korraks, ajaloo lehekülgedele kirjutatud...

Tegin omale näomaalingu ka "Sõnajalaõis" jaanipäevaks, sellest oli hea alustada meie mõnusat suvist pühade aega.

Jaaniõis

 Ja juba ta põlebki, mina seal kai peal lehvitan "tiibu"

 Jaanituli.

 Tervitan teid kallid sõbrad - HEAD JAANIPÄEVA!

 Veel põleb meie Jaanitulekene,

 Ja põleb, ehki kasinalt, puud olid ikka märjad. Aga sooja andis ikka küll.

Siin veel susiseb natu natu...uduloor peidab järve ...

 Selline aga vaade alla järvele, kus ka meie Jaanituli juba püsti pandud.
Paremale jääb väike grillimaja.

 Meie karvikajalg Tikru, uurimas, mis huvitavad lõhnad siin ka on ..

 Küsisin kas ta läheb kalale?

Kalamees Tikru paadis valmis ...kas kalamehest kamraade ka ikka on, kes nõus fisustama tulema ?
Hakake juba ometi aerutama, kala näkkab!

Nüüd oleme tagasi kodus, sain metsa äärest metsmaasikaid süüa -  naminamiiii, siis leidsin siia linnamaja aia tiigi äärde kaunistuseks sõnajalgasid, kaevasin need seal üles, nüüd istutatasin siia maha.. Siis kaevasin mõmmile takjad üles, teeme nendest talle teed ja õli. (ravimiks)
Miljon sääsetüdrukut oli mu kimbus - aiaiaiiii..õnneks on abivahendeid, aga tiirlevad nad ikkagi, otsides, ehk kusagil on see mikroskoopiliselt väikene kohakene, kuhu sutsu teha saaks :P

Uued seiklused ootavad  Eestimaal, saab näha, kas Soomes veel  mingeid reise teemegi, käisime küll Turu saarestikus, aga ilmad  olid natukene vihmased ja meid eriti siis kiskunud seal olema.
Kuid kaks päeva ikka olime seal tiirutamas, Taivassalos, ööbisime ühe öö kämpingus, pisike mökki, aga aitas küll vihma eest peidus olla.
Mõned pildid sai ikka napsitud ka sellest reisust, tegelikult oli see tööga seotud, mul oli üks make up töö vaja teha Turus ja siis sealt edasi läksime juba Turu saarestiku poole teele.

 See pilt on Turu raamatukogu aknast pildistatud. Õuel käib TV saate filmimine.
 Mina käisin selle saate näitlejaid meikimas.

 TV saade "Runoraati"

 Vaikust - filmime.

 Näitlejanna Jaana Järvinen oma luuletust lausumas. Poodiumil istub zürii ja saatejuht.

 Pealtvaatajaid oli päris palju.

 Siin aga meie ööbimiskoha ümbruskond Taivassalo kämpingus.

 Naabri suvila  ja läbi puude hõrenev järve maastik.
 See aga oli meie pisike mökki, meie soe öömaja.

 Käisime ühe teepeale jäänud kiriku aiaga tutvumas Turu saarestikus.

Kellatorn ja kirku värav.
Ilusaid päikselisi suvepäevi Sulle armas lugeja!

Kummituste jahil koos Mart Laariga.

Vanalinnas iga aastane kummituste retk koos Mart Laariga õnnestus, kui õnnestuski seekord ka minul läbi teha - lõpuks ooometiiii olin ma Tallinnas õigel ajal :)

Saime Erikaga kokku Hirvekese juures, oo, mis meid seal ees ootas, uhked kujud ..

 Koos Georg Otsaga, muidu oli ikka päris äratuntav, ainult sellest maalrimütsi ideest, mis talle ajalehe paberist pähe tehtud oli, ma selle mõtet ei tabanud?
Hiljem hakkasin mõtlema, et äkki oli see hoopiskit noodipaber, ei näinud nii hästi .D
Aga ikkagi maalrimüts?

 Meie lavalaudade Kuningannaga, alati evergreen Ita Ever.

 Seda ma välja ei nuputanud, kes tuu mees on, kes risudega koos lennata oskab ... aga eile sain teada, see olla Lennart Meri ...oo ooo

 Georg Ots ja arvasin, et ikka Otsa kõrvale sobib ju suurepäraselt kas Helmi Puur või Tiiu Randviir,, aga see olla hoopis Kaie Kõrb? Nimede plakatid olid sealt kadunud, sellepärast ka Liana teadmatus.
Hiljem sain teada..

Temas polnud vaja kahelda - Tõnu Kaljuste. Ja siis kui uhked kujud vaadatud ja pildid tehtud, oli meil aega veel julgustavale joogile minna..

 Valisime kohe sealsamas uhke Pubi Imperiali, Nunne tänaval.

 Pubi ruumid, uhke ja stiilne.

Leidus vana ja uut ja väga vanalinnalikku! Ja imeilusad tiffany valgustid..

 Ja julgustav jook ennem kummitustega kohtamist.....khmmm .... khmmmm - saage aru palun ...

Ja siis oligi meil kokkusaamine Kodulinna Maja ees.. Kõigepealt avati see aken üleval, kui kell 23 : 00 sai ja akna pääl hakkas laulma imeilusa häälega neiukene, ta laulis Päikesest ... meie aitasime siis ka, meie kummituse huvilised ja meid oli palju, kas kaks - kolmsada või isegi rohkem ..

Kui laul sai lauldud, astus meie ette kummitusjahi giid Mart Laar. Ja tema rääkis meile kummituste legendidest, mis on temale endale konkreetselt räägitud ja üks kogemus ka endal oli kummitusega. Gustav Adolfi Gümnaasiumi aegadest, siis, kui ta ise seal veel õpetajana töötas.

 Pika tänava kummituse legendi kuulamas...Mart Laar ikka proovis kõrgemale kohale pääseda, et hääl kuulukse kaugemalegi...seisab vasakul..

 Katariina Käigu kummitused ...

 Rataskaevu kummitused ..

 Kaevul meie giid Mart Laar

 Meie ikka edasi uute kummituste legende kuulama ja oma silmaga vaatama, kus  need vanalinna kummitused siis elavad...

 Kummitab ...hääled, sammud ..ohked...kriukus ...

 Kummitava maja ees ... keegi hingab vaikselt sulle kuklasse,  tunned külma hingeõhku oma kaelal...higipisarad hakkavad tekkima su külmale otsmikule ...külmavärinad, aga seisad vaikselt, ei julge end liigutada, ei julge seljataha vaadata ... tahaks astuda, ära minna, aga ei suuda sammugi teha.....nähtamatu, raske käsi hoiab sind paigal .....

 Päris palju meid, või mis?

Niguliste kiriku õuel..Mart Laar seal vasakul müürikesel, huvitavaid legende meile rääkimas.

 Kummituste huviline Erika, Niguliste õuel öises kummitavas Tallinna Vanalinnas...sshhhhhhh ..

 Erika korstnapoisiga..nööpi silitamas ja soovi soovimas .. soov, mis täitub A L A T I !

Mina ka musi norimas ...

Öine vanalinn, siis kui kummitused liiguvad ...shhhh, seista ja kuula..

Sealt oli kuulda ämbri kolinat ...keegi astus trepist alla tümps - tümps ja pillas ämbri maha...
Ole ikka viisakas öises vanalinnas, lase kummitustel kummitada ...