Hiiumaa

Hiiumaal on mitmedki korrad käidud ja blogis selles juttugi tehtud. Nüüd sai küll avastatud palju uut minu jaoks, kus ennem polnud käinud. 

Neid kohti ikka oli.

Kassaris asuv Leigri kuju (vägilane Leiger), mille valmistas skulptor Kalju Reitel, aastal 1991.Vägilane on seisnud seal juba 35 aastat.

Reisikaaslaseks tuli armas pealinna tüdruk ja nii me kahekesi saarele seiklema sõitsime. Ka tema on varasemalt Hiiumaal käinud ja palju näinud, aga uusi paiku koos avastada oli ääretult tore.

Meie väike, aga tubli ratsu viis meid  läbi saare, siia - sinna - ümberringi ja tõi meid turvaliselt koju tagasi.

Esimeks retkeks oligi plaan Kassaris Sääretirbu tippu minna, kuna nii kaugele polnud varemalt jõudnud, kuigi Kassaris käidud on. 

Kivitornid kividel.

Üksik kalur paadiga merel.

Nii me astume Sääretirpi poole ja imetleme merevaateid vasakule ja paremale.

Kusagil sajab vihma, tumedaid ähvardavaid pilvi nägime ka järgmistel päevadel.

Kivikunst. Ja seal nad seisavad tuules ja tormis, soolase mereõhu soojal rannal.

Mida huvitavat kaaslane uurib? Viskasime lutsu ja tegime kiviladumist. 

Sääretirp.
Kassari poolsaare lõunatipust algav kitsas ja pikk maasäär, mis ulatub kaugele merre ja mida peetakse üheks Hiiumaa kaunimaks looduslikuks vaatamisväärsuseks.

Tegu on kirde-edela suunalise oosiga, mis kõrgemas osas on kaetud taimestikuga, kuid kaob merre kiviklibuse säärena. Puudest-põõsastest on põnevamad kuslapuu, paakspuu, türnpuu ja lodjapuu.

Kaldapealsel looklevad merikapsaste read, mis õitsemise aegu panevad ranna hurmavalt valendama. Kibuvitsaõite romantilisusest ei tasu rääkima hakatagi..

Teekond sääretirbi tippu on 1,7 km.

Kivitorn ja vaadake seda kaunist müstilist tausta peegelsileda mere üle..

Rõõmustame, päris - päris tipus väljas. Õnnetunnet ei saa siis mitte vaka alla hoida.

Pilverull üle päevalillepõllu. Looduse võlukäed on imelised.

Kaunis lilleke lillepõllul.

Harju-Rätsepa tuulik on üks Hiiumaa suurimaid säilinud ajaloolisi pukktuulikuid. 19. sajandi teisel poolel ehitatud tuulik on klassikalise puitkonstruktsiooniga ning selle kere katab püstlaudis ja laudkatus.

Harju-Rätsepa tuuliku juures on kiik, pingid ja laud ning koht sobib hästi ka piknikupeatuseks.

Tuulikud on kujundanud Hiiumaa maastikku sajandeid. 19. sajandi lõpul võis neid saarel olla üle 500 ehk keskmiselt üks tuulik kahe pere kohta. Tuulikute rohkuse poolest oli Hiiumaa üks Baltimaade silmapaistvamaid piirkondi. Rahvajutu järgi olnud neid saarel koguni nii palju, et tuult ei jätkunud kõigile ja osa tulnud seetõttu maha võtta. Tänapäevaks on Hiiumaal säilinud umbes 30 ajaloolist tuulikut.

Tilga külas Ainola talu väravas seisab uhkelt vana, päevinäinud uunikum, mis kuulutab
"EI  AUTOMAKSULE"

Talus korraldatakse  avatud uste päevi. Mine ja tutvu koduloomadega ja näe, kuidas Ainola talus tegutsetakse.

Minionid Hiiumaal..pisike beebiminion oli parim. 

Beebiminion. Cute! 💖💏

Veel üks päevalille põld Käinas. 

Kõpu tuletorn ja Riho Sibula nimeline pink.

 
Sõbrad avasid Riho Sibula mälestuseks pingi Kõpu tuletorni all.
Riho sõbrad - muusikud laulsid Kõpu tuletorni juures Riho Sibula laule, tema mälestuspingi kandsid nad kätel kohta, kus Riholegi meeldinuks istuda.

Vaade tuletornist Ristna ninale.

Ristna tuletorni tuli kõrgub 37 meetrit üle merepinna ja on nähtav 17 meremiili (31,5 kilomeetri) kaugusele. Torni enda kõrgus on seejuures 29,5 meetrit.

Surf Paradiis Ristnas.
Kauni Kõpu poolsaare läänetipus keset Balti merd, asub müstiline Surf Paradiis. Päike, miniatuurne liivarand, puhas ja soe merevesi ning terve rida põnevaid harrastusi, lisaks saun, Rannabaar ja bungalomajutus – see kõik kokku loob taevalikud tingimused meeldejäävaks rannapuhkuseks. 

Sõltuvalt ilmast eksisteerivad siinsamas, otse Läänemere suurimate ja võimsaimate lainete ning tuulte rüpes põhjamaade parimad tingimused nii surfajatele kui ka kõigile muudele veespordihuvilistele.

Rannabaar, kiirusta kokteilid ootavad "Happy Hour"  kaks ühe hinnaga! Nüüd oleks võimalus tellida "Sex on the beach" 

Kivine rand ja väga puhas merevesi.

Ristna nina, tuulega vapralt edasi, Surfareid me ka ei näinud.

Ja nüüd, ja nüüd Hiiumaa reisi kõrghetk ootab ees.

Me sõidame Kaibaldi liivikut otsima. Ja kas teate, me leidsime liiviku üles, mõne kännu taha  komistasime ikka ka ennem, kui kohale saime, aga selle eest nägime palju metsa. 

Õnnelikult kohal, ei läinud päevagi, hakkasime astuma mööda ilusat liivarada, küll ta ükskord ikka meie ees end ilmutab ja me ei eksinud.

Reisikaaslane rõõmustab ilusate kanarbike ja pohlade üle. See lõhn oli ääretult mahe ja meeldiv.

No vaadake, kas te näete, kui palju on seda kanarbiku ilu. Jumalikult ilus vaatepilt. Saan aga jälle tõdeda, et üksnes selliste hetkede pärast juba tasus sündida.

Noor mänd. Nii kohev ja pehme.

Taamal juba hakkab liivik paistma. Uskumatu vaatepilt.. Ma ei olnud Sahara kõrbest ka nii vaimustatud, kui Kaibaldi liivikust keset Hiiumaa metsa.

Kaibaldi liivik on ligi 12–20 hektari suurune poolkuukujuline liivaväli keset tihedat männimetsa. Tegemist on suuresti inimtekelise alaga: Teise maailmasõja ajal toimus seal suur metsapõleng ning hiljem kasutas Nõukogude armee seda tankide harjutusväljakuna, mis ei lasknud taimestikul taastuda. 

See asub saare keskosas, Kärdla ja Käina vahelise tee lähedal (Kanapeeksi küla alal).
Liivikule ei ole maanteelt ametlikke suunaviitasid. Kõige lihtsam on auto jätta RMK innfo viida juurde  ja jalutada sealt mööda  matkateed. Meie tee vis meid läbi kanarbikuu ja pohlaväljade, oli see vast vaatepilt. Nii kaugele, kui silm ulatas, olid kanarbikud ja pohlad..

 jalutuskäigu järel avaneb vaade äkitselt ja te astute otse liivaluidetele. See on võimas elamus!

Õnnelikult üllatunud matkaline jõudis liivikule. Sellist vaatepilti ei osanud küll oodata, uskumatu, et keset Hiiumaa metsi asub ehtne Sahara. liivakõrb.

Suurus on ligi 12 ha või pea 20 ha avatud liivaväli. See on Eesti suurim liivik ehk omamoodi Hiiumaa Sahara.
See tekkis teise maailmasõja ajal toimunud metsapõlengute ning sellele järgnenud Nõukogude tankide harjutusväljakuna kasutamise tõttu.

Lopsakas kanarbik ja pohlad vohasid mööda nõlvasid.

Pohlasid punetas nii kaugele silmapiirile, kui silm ulatus vaatama. Pohlad korjatud, tagasi auto juurde. Ööbisime Käinas, Liilia hotellis, mille reisikaaslane meile kiirelt leidis, peale ebaõnnestunud esimese öömajaga  tutvust tegemist, millest me ühisel nõul loobusime. 

Hotelli läheduses oli Rannu pubi, kus sai õhtusöögil käidud. 

Hommikusöögil käisime Tuuletorni kohvikus. Hommikusöök on nii kõhtutäitev, et sellest kõhutäiest jagus energiat õhtusöögini.

Hiiumaal Emmaste vallas Tärkma külas asuv Tärkma ohvritamm. Kuulus looduslik pühapuu ja vaatamisväärsus. Tema vanuseks on hinnatud üle 300 aasta.

Tamm on tuntud Lõuna-Hiiumaa tuntuima ohvripuuna. Puule käidi ohverdamas neljapäeva õhtuti: sinna viideti toidukraami, tehti tuld, peeti pidusid ja 20. sajandi algul pandi/suruti koorde münte.

Hiiumaal Sõru sadamas asuv Ivo Männi puuskulptuur „Mere-ema“. 

Skulptuur avati 31. juulil 2015.

See on pühendatud merel hukkunutele ja laevaõnnetustest pääsenutele.

Sõru ülemine tuletorn on 16 meetrit kõrge ja tule kõrgus merepinnast on 18 meetrit. Pildijaht käib, kes torni, kes pildistajat? 

Sõru muuseum loodi aastal 1999 proua Milvi Vanatoa eestvedamisel, et koguda ja eksponeerida paikkonna omapärast merekultuuri pärandit ja traditsioone.

Lisaks püsiekspositsioonile ”Taasleitud asjad” on muuseumis mitu ruumi hooajaliste näituste tarbeks. Maja teisel korrusel on seminariruum, kus võimalik korraldada koosolekuid, õppepäevi, erinevaid ümarlaudu ja muid väiksemaid sündmuseid.

Näitusesaalidest avanevad vaated merele ja rannamaastikule ning muuseumitornist saab kunagise piirivalvebinokliga uudistada ka kaugemale.

Sõru Muuseumis võimalik tutvuda Tallinna sümboli – tuulelipu Vana Toomas motiivi kandvate esemetega Eero Kööbi erakogust.
Kes ei teaks nostalgilist Vana Toomase lampi Estoplastilt, aga mida kõike on veel tehtud…. seda peab oma silmaga järgi vaatama!

Raekoja platsi au ja uhkus - Vana Toomase motiividel tehtud esemed, neid kohe ikka jagus..

Ja jõudsime, kui jõudsimegi Eiffeli elamusparki. Mina polnud seal veel käinud, oo - lallaaaa, lõpuks ometi.
Eiffeli elamuspark asub Reigi külas Hiiumaal ja see on omapärane ühe mehe kätetööna valminud kogu pere seikluspark

Mida kõike sinna ehitatud pole. 

Parki alustas ja ehitas Jaan Alliksoo, kelle tööd jätkab tema perekond

Üle 30 meetri kõrgune puidust Eiffeli torni koopia
Kolumbuse laeva Santa Maria elusuuruses koopia
Labürindimaja ja veepark
Vanade asjade muuseum ja eksootilised taimed

Au ehitajale! See oli väga tore elamuspark, vaatad ja mõtled, küll on ikka fantaasia ja kuldse käed ühel mehel. Respekt! 

Ei puudunud ka Kõpu tuletorn.

Santa Maria Kolumbuse laev.

Elamuspargi tubli seikleja.

Mina küll võin ainult arvata, mis torn see on, esimeseks tuleks meelde Rapuntsel, kes seal kõrgele elas ja oma kaunid juuksed alla lasi..

Mis teil meenub või koguni on teadmine, paluks siis julgelt välja öelda? 

Seda maja ma tean, tubli mina! Kõikide armastatud muumiperekonna Muumimaja.

Tema on kohe kindlasti Ükssarv.

Politsei puhkepausil, puhkepaus on veninud aga nii pikaks, et auto sisu on sammaldanud..Omamoodi hea, pole kurikaelu, pole ka tööd..muudkui puhka!

Selline siis elamuspark ja selle pargi vaatamisväärsused. Silmad said kohe põnevust täis.

Oligi aeg keha kinnitama minna. Kuna olime Reigis, siis leidsime toreda söögikoha lähedusest.

Ratturi talu kohvik asub endises kolhoosi laudahoones, mis on muudetud kõrge laega, hubaseks ja avara olemisega söögipaigaks. Väga meeldis kohviku interjöör ja samuti oli toit maitsev. Suurepärane koht kehakinnitamiseks.  Meil olid piletid Reigi kirikusse kontserdile ostetud, sinna me siis järgmiseks sõitsime.

Puhkasime jalga, lasime leiba luusse ja jalutasime kalmistul ringi aja kuluks.

Päike säras ja ilm oli soe. Meil kohe väga vedas ilmaga, seal kus meie olime ei sadanud, või siis sõitsime vihma käest päikese kätte. Mustad pilved olid pidevalt taevas, aga mitte meie kohal.

Reigi kirik. 

Tänaseni tegutseva, kuid Jeesusele pühendatud kivikiriku laskis ehitada parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg (1744–1811) oma vabasurma läinud poja Otto Dietrich Gustavi mälestuseks. Kirik õnnistati 24. augustil 1802. aastal.

Reigi kirik on ehitatud uute tavade kohaselt avarana ning valgusküllasena. Hoolikal vaatamisel võib tunduda, et kirikus sees olles seisad suure kummuli pööratud laeva all. Kogu arhitektuur kuulutab ühtehoidmist ja ühtekuulumist. Reigi kiriku suurimaks väärtuseks on tema kunstikollektsioon, milles peaaegu kõik tööd kõnelevad pikemat lugu kui kirik ise ja juhatavad meid tuntud piiblitemaatika kaudu Euroopa kunstitraditsioonide juurde.

Kirik võib uhkust tunda ka arvatavalt Hiiumaa päritolu oreli üle. Rahvapärimuses on seda seostatud tuntud Käina köstrite Sakkeustega, olgu küll, et kindlat paberlikku tõendust selle kohta pole teada.

Tõnis Mägi mängib suupilli.

Tõnis Mägi ja kitarril Ain Agan.

Oli meenutusi ja oli laulu. Muusika nauditud, oligi aeg otsad Hiiumaaga kokku tõmmata ja sadama poole hakata sõita. Praam ei oota.

Skulptor Seaküla Simsoni loodud pronksist kuju on tekitanud ohtralt vandenõuteooriaid ja palju nalju, kuid tegu siiski puhta Hiiumaa folklooriga.

See on suurepärane näide sellest, kuidas kunsti saab mitmeti näha ja tõlgendada.

Vanad Hiiu taadid teadsid jutustada järgmist lugu.

Hiiu mõisnikel oli esimene aurik, mis Hiiu-Haapsalu ühendust pidas. See olnud õige väike ja juht olnud ka väikeste õigustega mees.  Ikka juhtus, et mõni reisija vahel hilines, aga laev juba sõiduks reidil, aga kapten nägi sillal veel hilinenud reisijat, pööranud ta tagasi ja võtnud reisija pardale. Kord olla kapten pahandanud kedagi Käina kandi külameest ja viimane lubanud kaptenile kätte tasuda. Nii võttiski too külamees ühel päeval nõuks sõita oma kitsega Heltermaa sadamasse.

Oodanud kuni laev mõnda sülda välja jõudnud, läinud vanamees kitsega sillale ja nõnda välja paista lasi nagu ootaks keegi reisijatest laeva tagasi.
Kui kapten hilinejat märkas, pööraski ta kohe tagasi. 

Külamees aga hakanud kapteni kiuste oma kitsega rääkima, et noh sokuke, tahtsid ju raudlaeva näha, vaata, vaata nüid!

Kapten hüüdis, et vanamees, mis sa vahid, tule peale! Vanamees vastu, et tulin kitsele ainult rauast laeva masinavärki näitama ning seejärel kitsele, et vaata sokuke, see mees, kes seal sõimab ja kirub, on kapten.
Kapten vihastanud nii hirmsasti, et kaevanud vanamehe Käina valla kohtusse, kus arvati, et asi üks suur nali on ja õigus ikka vanamehele, kodaniku nime all Miku Kaarlile, kui tuntud Hiiumaa naljamehele anti.

Nüüd seisavad Simson von Seakyla poolt tehtud ja pronksi valatud kits ja hiiu vanamees Heltermaa sadamas ja tervitavad seal kõiki saabuvaid laevu ning lehvitavad lahkujatele.

Samas on rahva hulgas tekkinud ka küsimus, miks Seakyla Simson sadamakaile Lenini kuju tegi? Ja keda sümboliseerib kits?

"Lenin näitab kitsele, et vaata sokuke, sealt see kommunism tulebki!" 😀

Astume vapralt edasi uute seikluste poole. Suvi sai läbi, seiklused samuti. Nüüd istun kodus ja põletan küünlaid. Pimedal ajal ilus tähistaevast uurida. 

 Küünlaleek ja tähistaevasse vaatamine on praegusel pimedal ajal parimad tegevused,

Ilusat sügist, kuniks kohtume jälle! ✨✨✨