Üks väga tore soojamaa puhkus Tai kuningriigis.

Meil tuli Kariga suurepärane mõte sellel aastal ikka soojal maal ära käija. Plaanisime Indiasse, aga kuna olime valmis kiireks väljasõiduks, siis India viisat siiski sama kiiresti ei saa.

Niisiis valisime Tai kuningriigi. Saime kiireväljalennu soodusega päris odavalt kahe nädala reisi kätte.

Natukene siis meie puhkerajoonist endast, Krabist.

Krabi paikneb India Ookeani ääres Andamani mere rannikul 1000 km Bangkokist lõunas ja 140 km kaugusel Phuketist. Kuni 80ndate aastateni oli Krabi peamisteks tegevusteks kalapüük, kookose ja kummipuude kasvatamine, kuid praeguseks on turism põllumajanduse edestanud.

Peamine rannarajoon on linnast 18 km kaugusel paiknev Ao Nang - 2 km pikkune liivarand, seal siis meiegi puhkasime need kaks imekaunist nädalat.

 Siin on vaiksem ja rahulikum kui Phuketil ning vesi türkiissinises meres on sageli peegelsile, sest ookeanilainetus siinsetesse randadesse ei ulatu.

Nopparat Thara on Ao Nangist lääne pool paiknev vaiksem liivarand, kus vesi on madal ja rahvast vähem, sest samas algab samanimeline rahvuspark, kuhu pole lubatud hotelle rajada.

Krabi randades ei ole lamamistoole ega päevavarjusid ning päevitada saab rannarätikul või bambusmatil.

Samuti pole lubatud sinna rannarajooni midagi paigalist püstidada, see on väga hea, loodus säilib loomulikuna.

Krabi peamised vaatamisväärsused asuvad piki rannikut ja meres- lisaks mitmetele tuntud randadele on kalda läheduses arvukalt saari.

Saari iseloomustavad järsud kaljud, rahulikud veed, fantastiline veealune elu, linnupesadega koopad, võrratud valge puuderliivaga rannad ja nende vahel mõned mangroovimetsad, millesse võib kajaki või kohaliku pikasabalise paadiga sõitma minna.

Kaljudes on koopaid, millest mõned on templitena kasutusele võetud ja merekaljud on täis grotte. Kuulsaim saartest on James Bondi saar Phangnga lahes - see on väikene saar, millel pesitses mr. Scaramanga bondi-filmist "Mees kuldse relvaga".


Vaatamisväärsusi on ka kuival maal- sügaval metsas paiknevad tervistavad kuumaveeallikad, kus vesi on + 40 kraadi ja soovi korral saab ka kümblust võtta ning enda tervist kosutada.

Ma ütlen teile, kes Tais käinud pole ja kes armastab soojust, siis sinna lennake järgmisel võimalusel suurte paukuvate pakaste aegu Päikeseenergiat endasse laadima. Lisaks saate veel boonusena, head eksootikat, roherohelist loodust ja hästi hästi soojas merevees sullada. Nii soe, et välja sealt tulla ei tahakski...Siiski seda ma teile ütlen, et Tai Päike teiega nalja ei tee, tasub end hoolsalt kaitsta ärapõlemise eest.

Kui te mitte kunagi ennem ära põlenud pole, siis Tais see õnnestub ilma kaitseta.

Alustan siis piltide lisamist ja esimene pilt on Helsinki - Vantaa lennujaamast, kus ma istun valge kui lumi ja seljas mu lemmik kampsun, millega siis oma elu viimaseid tunde koos veetsin...sest temal oli kaval plaan mind maha jätta ja Tai kungiriiki seiklema jääda...hüvasti mu kaugaaegne soe sõbrannakene.

Lennujaama viimased coffee latted...

 Kümme tundi lendu ja olemegi kohal. Nii ilusat hotellituba näeb harva :)
Selles de - luxe toas elasime rõõmsad kaks nädalat -  Krabis, Ao Nangis - Palm Paradise. Mõnusalt jahe ..

 Minu jaoks peegel-laud ja väike budaarinurgake...laud veel neljale..

Meie suur ja mugav voodi, kus tudisin täisväärtuslikku und. Seal puhkasin end väga hästi välja ja igal hommikul kõks, kell seitse silmakesed lahti - värske ja väljapuhanud. Ööd olid kuidagi väga piiikad ja päevad veel pikemad...

Ja nii siis esimesed vaated õuele meie rõdult, kus sinisinise veega bassein väga kutsuvalt ootas..Pimedus saabub seal ruttu ... üks - kaks ja tuli kustub:)

Vaade naabriõuele, kus ka hotell bungalowidega.

Saigi kiirelt aega raiskamata kohver lahti pakitud (polnud eriti midagi kaasas, kui paar kleidikest, topikesi ka paar, caprid ning plätud. Kõik needki liiga. Ujumisriietest ja plätudest oleks piisanud väga hästi.

Ausalt ütlen, sinna pole midagi kaasa vaja võtta, sest sealt ostad, mis Sul seal vaja, ei maksa palju midagi.

Ja juba ma siis sullan esimesel õhtul soojas - soojas basseinis. Isegi Kari tuli sullama. No välja tulla ei tahaks mitte kunagi. Peaaegu kõik, mida ma seal Tais kogesin, oli suurim nauding, väljaarvatud massaaz ja elevandisõit, mis osutuks minu jaoks nii hirmsaks kogemuseks, seda ainult tänu inimeste rumalusele või ahnusele või ma ei isegi ei oska öelda, mis asi see on, mis inimeste peas liigub, kui nad ei oska austada nii auväärset ja tarka looma, kes veel eelkõige nende maa sümboliks...kuid sellest siis hiljem, kui sinna piltideni jõuan järjega.
Massaazis käisime Kariga koos ja see oli kõige tavalisem beebi silitamine, mitte massaaz. Lasin veel paaril nii öelda "masseerijal" enda käe peal näidata, tema käte osavust, aga ei, ei olnud tahtmist sinna rohkem minna, sest masseerimisest need masseerijad ei teadnud küll midagi, nad on lihtsalt otsustanud, et täna ta on masseerija, homme aga võib olla lehemüüja või taksojuht;)

Kari käis veel teiseski kohas, aga ikka oli seegi beebi silitamise moodi rohkem. Pole mõtet ju raha niisama käest ära jagada, tahaks ikka miskit vastu saada.

Kuid see masaaz polnudki meie jaoks nii oluline, seda saab igal pool teha lasta, aga seda super sooja eksootilist kliimat ei ole siis mitte igal pool nauditavaks antud.... super super

Käisime Kariga mitmelgi retkel, esimene neist oli paadiga reis Paradiisi saartele.. Sõitsime mööda imeilusast laguunist, kuhu ka meie sisse põikasime.

Väljume laguunist, juba tuleb järgmine paaditäis seda ilu pildistama..

Sellised huvitavad basaldiseintega kaljuid leidub seal pea, et igalpool

 Esimene kaunis saar Pak Pia. Seal on jah need armsad pikasabapaadid, nii öelda veetaksod...niikuit mammud reas oma turiste ootamas.

 Pikasabapaadid...ja imeilusad rohelised kaljud. Rohelus lokkab...

 Läbi roheluse pikasabapaadid ootamas tagasi mandrile minevaid turiste, kes aga tahakski jääda sinna kaunile paradiisisaarele igaveseks ajaks nii, kui mina :)

Kas pole ilus...

Kahe mere vahel :) kumbasse ujuma?

Ja juba sullamas, kaua ei raatsi sellel soojal veel end oodata lasta.. sulpsti sisse, mõnulema, see vesi on nii soolane, et kannab sind nagu emme lapsukest pehmetel kätel..

Huvitavad kaljud.. Paradiisisaarele ei saa ju igapäev...

Ilus puhas vesi, soolane ja tervislik. Kõik ujuvad ..

Siin juba teine paradiisisaar Koh Hong

 Ja jälle sullama...veest peab võtma maksimumi, sest nii soojas  vees ei saa igapäev ujuda. Tai on sooja armastava inimese paradiis..

Kui sullatud sai, siis läksime Kariga mööda looduslikku metsarada jalutama. Teel kohtasime huvitavaid kaljusid, kuhu otsa loomad ja inimesed põgenesid tsunami eest....

Päris pikk oli see kaljudesein.. Seal oli isegi kirjutatud, kui palju inimesi see kalju päästis tsunami eest, aga eps mäleta mitte, neid polnud palju alla saja..viiekümne ümber

Liana leidis liaani ...

Kaljud, uhked kaljud.

 Siin olen uhke altari eest, kus jumalatele süüa - juua tuuakse..ikka igal pool võib näha nende püha looma - elevanti, aga keda nad elvana loomana austada ei oska...

Siin aga sõdalase mälestusmärk ja mina tema ilusate saabastatud jalgade ees, juba natukene päikese käest pruuni laenuks saanud :)

Siin aga oleme jälle retkel, põikasime läbi kohalikust kummitehasest, meie giid meile seda äärmiselt lihtsat ja algeliselt kummi valmistamisest rääkimas.

Kummitehas, päev läbi, tuba puhas!

Kummitehase linnud - oravad. Linnukesi oli seal puurides pea, et igas tares, majas, õuel ja isegi taksojuhil nägin oma linnukest kaasas kandmas väikse puuriga.. koos ikka kodus ja koos ka tööl.

Siin aga päevane toodang juba kuivab, selleks päevaks oli töö tehtud.

Kaugemal ka kollasemaid kummimatte kuivamas.

Siin ilusad lumivalged.

Edasi viis meid meie tee meid läbi toreda dzungli smaragd rohelise mineraalveega täidetud looduslikku basseinini.

 Sellised vaatepildid noppisin dzungliteel ...

Kari dzunglis rõõmsalt tassutelemas. Sild, mis tehtud betoonist, aga välja paistab nagu puust...

 Dzungli ilus puhas roheline vesi ja roheliselt lokkav loodus..

Dzunglis ongi huvitav see, et puud teevad seal koostööd, üks liik aitab teist ja teine kolmandat kasvama. Loodus on kõik kenasti paika pannud. Tulemus roheliselt lokkavad rikkalikud puuliigid.

Emeralda basseinis koos miljoni teise turistiga.

Mööda seda kaljut voolavad veenired alla emeraldi basseini, puhtast loodusest.

Seal on näha, kuidas kosk kohiseb..ja Kari ukerdab. Vesi ikka soe, nii soe..

Siin aga oleme juba "Hot Spring" - kuuma kevade kuumaveeallikates.Seal tõuseb vesi maapõuest kuumusega + 250 c kraadi, kuid pinnale jõudes on soojust sobivasti + 40 c kraadi, milles on ülimõnus nauding istuda ja kuumal veel end masseerida lasta:)
"Sa sündisid uuesti", kui sealt välja tuled

Istun ja naudin, veekäte kuuma massaazi. Kauem seal olla ei tohi, kui 20 minutit.

Pärast seda aga liugled mööda kiviseinu alla jahedasse dzunglijõkke.

Silmad peavad natukene lahti olema, sest püüton võib sulle seal oma mitmemeetrist seltskonda pakkuda..

Siin just see sobivalt jahe jõgi, legend räägib ja meie kõik muidugi usume ka seda, pärast kümblust ja jahedas vees suplust oledki 5 aastat noorem.
Selline imetore kümbluse päev. Pärast seda maitses küll uni väga hästi... taevalik tunne.

Kui merel on neil pikasabapaadid, siis tänavatel on aga Tuk - Tuk taksod, sõidab linna piirides 20 bahti per nägu, see on 50 eurosentti.

Omatoimeliselt käisime Krabi townis.
Siin peatänaval väga uhked valgusfoorid. Muuseas, mis silma hakkas, neil on väga head uued autod tänavapildis, mis räägib sellest, et autohind on odav. Ühe korraliku maasturi saab kätte 20 000 €uroga.

Krabi towni uhke kotkas

Leidsime Hiina templi, seal õues uhke kaev.

Mina ka palvetan siis templi küünla - altari ees, panin oma viiruki põlema ja saatsin head soovid Taevaisale.

Kõndimas ümber templi.
 Krabi town, keskel suurt hälinat.
Nemad on seal õnnetoojad loomad, eriti palju õnne toob ta sulle siis, kui ta sinu tuppa tuleb ja veel suurem õnn ootab sind ees, kui ta üle su jala jookseb.
Siin ta on templi laes kinni oma pisi imukäpakestega.

Uhke trepp kuldsete draakonitega ääristatud.

Munkadel oli palvetund.

 Hiina tempel Krabi townis.

See oli millegipärast minu lemmik kohvik rannabulevardil. Koht, kus sai rohke vahuga coffee lattet osta.

See on meie hotelli Palm Paradise ees Teretulemast silt.

Käbilill poegadega:)

Ilusad uhked

Jälle soojas merevees sullamas...

Okkalised teokarbid. Igatahes on Krabi Ao Nangi rannad teokarpide korjajate paradiis.

Päikeseloojang...

 Oligi käes päev, mil läksime elevandi retkele, oleks, ma ainult seda teadnud, kuidas Tai inimesed kohtlevad neid ilusaid tarku loomi, poleks ma elus seda retke ette võtnud.
Selga sain ronida elevandile ja sõit läks kohe lahti, ainult see, mis siis juhtuma hakkas oli kõike muud, kui tore elevandisõit.
Ees istus väike Tai poiss, kellel suu, käed ja jalad käisid vahetpidamata. ta lõugas, tagus nii jalgadega elevandikõrvu, kui kui kepiga seda ülvast looma, et see edasi liiguks.

Kuid meie elevant ei tahtnud liikuda, temal oli muid soove. Me ei liikunud pea üldse sellest mudasest mülkast edasi ( vaata elevandi jalgu pildil) kust me oma sõitu alustasime... ja poiss muudkui taob, kepitab ja lõugab elevandi peale.
Koputasin talle selga ja palusin mitte nii teha. Ikkagi jätkus sama edasi. Ausalt, minu paaniline hirm muudkui kasvas pisarateni välja, sest ma olen näinud videoid, kus elevandil saab mõõt täis sellest kehvast kohtlemisest ja see vaatepilt, mis siis järgneb, uskuge mind, see pole enam sugugi ilus.

Ma ei tahtnud, et see ülvas ning tark loom minu pärast sellist kepitamist peab tundma, et mina sõita saaks!

Ma käskisin poisil tagasi minna ja kohe! Sellest sai ta aru ning keeras elevandi ümber tagasiteele, mis oli vaevased 10 meetrit. Uhh -  puhh milline suuuuuuuuur kergendus, kui ma tema seljast maha ronida sain.

Ostsin korvi banaane ja andsin sellele vaprale londionule neid ükshaaval londi otsa.
Ta on ikka omamoodi virtuoos neid musisse loopima.. aru ma ei saanud, kas neelas nad tervelt alla, igatahes mälumine jäi mul märkamatuks.

Siis oli londibeebi etteaste, kes oskas mitmeid tempe  teha, raha küsida ja selle isandale taskusse panna, palli korvi visata, mitmeid istumise asendeid ta meile demonstreeris, esijalgadel seisis, ula - ularõngast oma londiotsas keerutas. Muudkui pasundas ja kummardas.

Meid sõidutanud elevandilt lepitust palumas...banaanidega.Silitasin tema lonti - paipaiiiiiii

Londibeebi oma katuse all maiustamas, nemad söövad ju 250 - 300 kg rohelist päevas, annab ikka mäluda.
Tais on selline komme, et, kui sünnib valge elevant, siis kuulub see automaatselt kuningale.  Ausalt öeldes ma polnud isegi kuulnud, et valgeid elevante üldse olemas ongi?
Aga leidsin pildi...

Kohalike pärimuste järgi toob valge elevant rahu, stabiilsust ja jõukust, kaitstes riiki ohtude eest ja kindlustades rikkaliku viljasaagi. Vanasti peeti selliste haruldaste loomade omamist väga prestiižikaks ning kuningad võitlesid nende pärast. Valgeid elevante omavaid pealikke peeti väga edukaks.

Imeilus vaade merele,  kaljurahnud ja pikasabapaat vuramas ..

Mereäärses baaris, sinist jooki joomas - blue Hawaii..

Ao Nangi vaade merele ..

Londionu miniatuurne..

Rannaliival tegutsevad imepisikesed krabid, muudkui veeretavad neid liivapalle, väga kiirelt, need näevad välja, kui laboründid ja neid pallikesi oli rannaliival nii palju, kui silm seletas...

Pikasabapaat oma turistilastiga saarete poole seilamas...

Selline mõnus rannabaar, kus hea lahe muusika sind lõdvestab...  lihtsalt istu ja naudi üks maitsev mahkajook.. arbuusimahl, pole elus nii head mahla joonud.

Rohelus ümber baari..

Täpselt nagu Inglitropetid, ainult pisiksed

Tänavapilt Ao Nangist, teel hotelli

Üks välikohvik, väga dekoreeritud ja mulle meeldis:)

Käisime naabrihotellis patseerimas, selline nägi välja restoran. Suurepärane - Tai söögid on väga maitsvad

Naabri hotelli Emmeraldi restoran.

Siin aga suures ja lokkavas roheluse süles oli nende bassein. Ma usun, et need, kes seal elasid lausa nurrusid rahulolevalt.

See aga meie hotelli bassein paduvihma ajal.. kõik peseb puhtaks. Tuul tõuseb, siis müristab, järgneb tugev paduvihm, mis sajab tund - paar ja siis poleks nagu midagi olnudki, Päike jätkab naeratamist taevavõlvil, kuniks mere sülle tudule veereb..

See väikemees- õnnetooja kolis oma suure õnnega meie tuppa :)Neid oli kaks, teine suurem, meile mõlemile ikka oma õnnetooja.

Hommikune kaste...

Meie hotelli aia ilu :)

Meie viimase õhtu Päikeseloojang hotelli rõdult.

Küll oli meil võrratu puhkus, soe, nii soe ja ma jumaldan sooja... Päike oma siidpehmete kätega maalimas sind kuldpruuniks, nii hea oli seal olla.
Maitsvad söögid ja joogid, kui omad lemmikud sealt tuhandete keskelt suudad leida, oled väga rahul kõigega.

Kap Verde saared, Mauritsius, Uus - Meremaa, Hawaii, Maleesia - usun, et kusagile nendest pärlitest me järgmisel talvel lendame...