Looduse 7 maailma imet.

Maailmas on palju imesid, mis inimese kätega tehtud .
Kuid Emake Looduse kätega inimene ei suuda siiski võistelda.
Siin on teile vaatamiseks maaila looduse 7 imet, mis on välja valitud sadade teiste sama kaunite imede hulgast.
What a Wonderful World.



Mount Everest on maailma kõrgeim mägi Nepaali ja Hiina Tiibeti piiril Himaalaja mägedes. Selle kõrgus on traditsiooniliselt peetud 1950-ndatel aastatel tehtud mõõtmiste kohaselt on 8 848 meetrit. Värskete mõõtmiste tulemused erinevad 8 844 meetrilt (2005) 8 850 meetrini (1999). Tipu asukoht iseenesest on tuntud tänapäeval GPS-navigaator abil väga täpselt. Kaugel merest asuva tipu "kõrguse" määratlemist raskendab aga ebakindlus aluseks oleva tasandil, "merepinnast" (tegelikult geoidiin) õige kõrgus staatuse mäe juures.
Barringer-kraater.

Barringer-kraater asub Põhja-Arizonas 32 km Winslow linnast lääne suunas, kohas 35 ° 02 `P, 111 ° 01" L. Kraateri põhi on 1540 m kõrgusel merepinnast. Kraater on tekkinud liiva kivisse umbes 49000 aastat tagasi raud meteoriidi plahvatuse tagajärjel. Põhja katavad kuivanud järve setted. 1900-ndate alguses vaieldi sellest, kas Barringer-kraater on tekkinud vulkaani plahvatuse või meteoriidi põhjustatud.
1891 tollane USA peageoloog Grove Karl Gilbert uuris ideed, mille põhjendus oleks, et on sündinud Meteoriidi tagajärjel, kuid lükkas idee tagasi.
Kaevanduse insener ja jurist Daniel Moreau Barringer uuris kraaterit 1903-1905 ja jõudis järeldusele, et kraater tekkis Meteoriit-rünnakus. Seega Gilbert ja Barringer hakkasid vaidlema kumba teooria paika peab "Canyon Diablon" Kurivaimukanjon" niimoodi siis seda kraaterit kutsuti nende erimeelsuste pärast.

Turistid saavad ka monoliidile ronida.

Näete, kui palju erinevaid värve Ulurul on.


Uluru ehk endise nimega Ayers Rock on maailma suurim monoliit.
348 m kõrgune, ligi 5 km pikkune ja 1,5 km laiune mägi "kasvab" maapinnast välja keset tühja kõrbe Austraalia Põhjaterritooriumil.
Uluru koosneb tilliidest, mis viitab jääajale. Uluru moodustus umbes 680 miljonit aastat tagasi, kui Austraalia manner asus märksa kõrgematel laiuskraadidel.
Ulurust 24 kilomeetrit läänes asub Kata Thuta, mis on samuti aborigeenide pühaks paigaks ning on moodustunud samuti tilliidist.
Uluru punane mägi on pärismaalastele maailma naba. Selle 9,4 km ümbermõõduga kalju lõhedes on tuhandeid jooniseid. Need on ainsad materiaalsed ajaloomärgid. Jooniseid ei suuda ka aborigeenid ise dešifreerida. Joonis inimvälkudest kordub visalt, viidates kosmilistele nägemustele. On ka imelikud "röntgenipildid”, kus on kujutatud inimese, looma või linnu sisemust koos skeleti ja siseelunditega.
Esimene eurooplane, kes Ulurut nägi, oli Ernest Giles aastal 1872.




Suur Kanjon ehk Grand Canyon Ameerika Ühendriikides. Selle sügavus on mõnedes kohtades 1300 meetrit.
Ilm on ka väga imelik. Keset kanioni see läheb väga kuumaks ja kuivaks, see on nagu mägedes.
Kolm silda läheb üle jõe: Navajo (kasutatud sõidukid) ja kaks rippsilda. Kuni 1907 aastani viis vaid üle jõe ei olnud parvlaeva. 1921 ehitati õõtsuv sild.

Imeilus - muinasjutuline korallide ühsikond...neid pilte võibki imetlema jääda..milline võrratu tunne oleks seal ise sukelduda neid vaatama...

Veealuse maailma võlud..

Muinasjutuliselt kaunid värvid.

Võrratud korallid - kalakesed -


Suur Vallrahu (inglise keeles Great Barrier Reef) on maailma suurim korallrahu, mis asub Korallimere Queensland rannikul Kirde-Austraalias. See on üks maailma mõjuvõimsamaid looduse kompleksidest. Suur Vallrahu on umbes 2 300 kilomeetrit pikk ja see hõlmab umbes 344 400 ruutkilomeetri suuruse ala.

Mõnikord Suur Vallrahu kohta öeldakse see olevat maailma suurim elav olend. Tegelikult see koosneb paljudest koralliühiskonnast. Piirkond on maailma suurim mere looduskaitseala ja ta valiti UNESCO maailmapärandi nimekirja aastal 1981.

Euroopa esimene maadeavastaja, kes nägi, et Suur Vallrahu oli James Cook, kes leidis selle 11. juuni 1770.


Matterhorn ehk Cervino on mägi Penniini Alpides. Kõrgus 4477 meetrit.

Lähimad külad on Šveitsi poolel Zermatt ja Itaalia pool Breuil-Cervinia.

Mäel on terav tipp ja järsud nõlvad, eriti lõunaküljel. Mägi on tuntud turismiobjekt, tänu tema üleva hambaliku välimuse pärast. Esimese tõusu tegi Edward Whymper seltskonnaga 14. juuli 1865


Victoria juga on üks maailma võimsamaid ja omapärasemaid
Victoria juga, kohalikus keeles Mosi-oa-Tunya on juga, mis asub Lõuna - Aafrikas Zambesi jõel. Juga jääb Sambia ja Zimbabwe territooriumile.
Joa kõrgus on 108 meetrit ja laiuseks 1600 meetrit. Keskmine voolukiirus 1088 m³/s. Joa teeb omapäraseks ka ebaharilik kuju ja hõlpsasti vaadeldav elurikkus.

David Livingstone, šoti maadeavastaja, leidis esimese eurooplasena joa 17. novembril 1855 ning nimetas joa kuninganna Victoria järgi. Kohalikud elanikud tundsid aga juga Mosi-oa-Tunya nime all, mis tähendab kohalikus keeles : suitsu, mis mühiseb.
Aastal 1860 Livingstone naases tagasi koos teise maadeavastaja, John Kirkiniga, et uurida juga lähemalt.
1900 aastal Cecil Rhodes määras joale vaate silla ehitatavaks, mis valmis augustis 1905, kuigi päris esimese plaani kohaselt oleks olnud raudtee sild. Joast allapoole ehitatud 1960 Kariba jaam ja selle juurde lai Kariba tehisjärv.